Sirvi Autor "Maide, Martin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

BaZr0,9Y0,1O3-δ kihi süntees ultrahelipihustuspürolüüsi meetodil
(Tartu Ülikool, 2013) Maide, Martin; Vestli, Mihkel, juhendaja; Nurk, Gunnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Influence of the microstructure and chemical composition of the fuel electrode on the electrochemical performance of reversible solid oxide fuel cell
(2020-02-25) Maide, Martin; Nurk, Gunnar, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tulenevalt ühiskonna üha suurenevast energianõudlusest otsitakse järjest efektiivsemaid energia muundamis- ja salvestamisseadmeid. Arendussuundi on mitmeid. Neist kõrgeima elektrilise efektiivsusega elektri- ja soojusenergia koostootmisvõimalust pakub pööratava funktsionaalsusega tahkeoksiidne kütuseelement. Kütuseelemendina töötades võimaldab nimetatud süsteem efektiivset elektrienergia tootmist erinevatest kütustest, nagu vesinik, süsivesinikud, alkoholid, sünteesgaas jpt. Elektrolüüsirežiimis on võimalik ülejäävat elektrienergiat salvestada erinevatesse keemilistesse ühenditesse, nagu vesinik ja süsinikmonooksiid. Mainitud tehnoloogia kommertsialiseerimise suurimad väljakutsed on aga seotud materjalide stabiilsuse ja süsteemi valmistamise liiga kõrge hinnaga. Kommertisaliseerimiseelses faasis olevates süsteemides kasutatavate metall-keraamiliste elektroodide puudusteks on ka halb redokstsüklite taluvus ning katalüütiliselt aktiivsete metalliosakeste ümberkristalliseerumine, aga ka süsiniku sadenemisest ning väävlist tingitud aktiivsuse vähenemine. Mitmetele nimetatud probleemidele võiks leevendust pakkuda redoksstabiilsed täiskeraamilised segajuhtelektroodid. Sellised materjalid on hea taluvusega väävli suhtes, aga oluliselt madalama elektrokeemilise aktiivsusega. Käesoleva doktoritöö raames uuriti uudsete täiskeraamiliste segajuhtanoodide aktiveerimise võimalusi läbi keemilise koostise muutmise, aga ka kasutades pinna aktiveerimist katalüütiliselt aktiivsete nanoosakeste väljalahustamisel elektroodi faasist. Uuriti elektroodi mikrostruktuuri mõju ühikraku elektrokeemilisele aktiivsusele ning karakteriseeriti kõige aktiivsemat elektroodimaterjali H2O ja CO2 kaaselektrolüüsirežiimis. Leiti, et materjalide elektrokeemiline aktiivsus on keeruline kombinatsioon kompleksoksiidi ioonse-, elektroonse juhtivuse aga ka pinna katalüütilise aktiivsuse komponentidest. Samuti näidati elektroodimaterjali hulga optimeermise olulisust erineva keemilise koostisega anoodimaterjalide korral. Parimat elektrokeemilist aktiivsust nii kütuseelemendi režiimis 0.5 V (1.08 A/cm2) kui ka elektrolüüsi režiimis 1.6 V juures (-1.37 A/cm2) näitas pallaadiumi ja tseeriumoksiidi nanoosakestega aktiveeritud La0.8Sr0.2Cr0.5Mn0.5O3-δ materjal.
Kahekihiliste BaCe0.9Y0.1O3-δ-BaZr0.9Y0.1O3-δ elektrolüütide süntees ja karakteriseerimine
(Tartu Ülikool, 2015) Maide, Martin; Vestli, Mihkel; Nurk, Gunnar; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Tahkeoksiidse elemendi kütuseelektroodi La0,25Sr0,25Ca0,4Ti1−xNixO3− süntees ja karakteriseerimine
(Tartu Ülikool, 2020) Kotkas, Sander; Maide, Martin; Korjus, Ove; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Töös sünteesiti ja karakteriseeriti viis erineva keemilise koostisega perovskiitse kristallstruktuuriga La0,25Sr0,25Ca0,4Ti1-xNixO3− (LSCTNA−) kütuseelektroodimaterjali, kus x1=0, x2=0,02, x3=0,05, x4=0,1, x5=0,2. Materjalide täpset keemilist koostist kontrolliti XRF ning faasilist puhtust XRD analüüsidega. Samuti viidi kõigi materjalidega läbi in situ XRD ning elektrokeemilise impedantsspektroskoopia analüüsid. In situ XRD mõõtmistel leiti, et redokstsükli käigus toimuvad kristallograafilised muutused on ainult osaliselt pöörduvad. Materjalide elektrokeemilisel karakteriseerimisel näidati, et kõige väiksemate järjestik- (Rs = 0,25 Ω cm2) ja polarisatsioonilise takistuse (Rp= 0,084 Ω cm2) väärtustega materjal oli La0,25Sr0,25Ca0,4Ti0,95Ni0,05O3−