Browsing by Author "Metslang, Helena"

Now showing 1 - 5 of 5

Grammatical relations in Estonian: subject, object and beyond
(2013-05-21) Metslang, Helena
Doktoritöö eesmärk on määratleda ja kirjeldada eesti keele nominaalseid lauseliikmeid ja nende äärealasid. Tüpoloogilistel, kognitiivsetel ja funktsionaalsetel teooriatel põhinevas töös vaadeldakse lauseliikmeid morfosüntaksist, semantikast ja pragmaatikast lähtuvalt. Korpusanalüüsi põhjal kirjeldatakse lause argumentide vormistust, käitumist, semantilisi ja infostruktuurilisi omadusi ning ka lause kõrvalliikmete (objektisarnased määraadverbiaalid ehk osmad, nt ‘kaks kuud’) vormistust. Seega keskendutakse dissertatsioonis küll erinevatele lause-liikmetele, kuid kõiki neid käsitlusi ühendavad lauseliikmete iseloomustamiseks kasutatud ühtsed parameetrid ja nende roll lausekonstruktsioonide struktuurilise, semantilise ja infostruktuurilise olemuse kujundamisel. Doktoritöö annab panuse eesti keele subjektikategooria ja selle piirialade määratlemisse. Esmakordselt analüüsitakse siinses uuringus ka suuremat hulka eesti keele subjektisarnaseid argumente (kokku 10) ning kasutatakse subjektikategooria defineerimisel korpusandmeid. Põhijärelduseks on, et subjektisarnased argumendid, näiteks mõlemad argumendid konstruktsioonides ’Talle meeldib fotograafia’, ’Norralasel on kaks kulda’ ja ’Mariast sai õpetaja’, moodustavad oma subjektilisuse määra alusel kontiinumi, kuid kõigil neil on siiski üsna vähe subjektilikke morfosüntaktilisi käitumisomadusi. Korpusuuring kinnitas ka, et eksistentsiaalkonstruktsiooni nimisõnafraas (e-NP, nt ’piima’ lauses ’Külmkapis on piima’) on oma semantilistelt, infostruktuurilistelt ja vormistuslikelt omadustelt lähemal objektile kui subjektile. Lisaks pakub töö ühtse aluse objekti, e-NP ja osmade käändevaheldussüsteemide võrdlemiseks, tuginedes Dixoni (1994) argumentide vormistuse tüpoloogiale. Ilmnes, et objekti ja e-NP käändevaheldussüsteemid on võrreldava komplekssusega. Põhiosas mõjutavad mõlema lauseliikme käänet samad faktorid, kuid nende osatähtsus korpusmaterjalis on erinev. Osmade käändevaheldus on seevastu seotud vaid üksikute objekti käändemõjuritega. Kuigi eesti keelt peetakse üldiselt akusatiivseks keeleks, näitas siinne uuring, et eesti keeles on lisaks küllaltki sage nähtus verbist sõltumatu joondumusvaheldus (fluid intransitivity), mida vormistatakse eesti keeles eelkõige sõnajärje abil. Varem ei ole eesti keelega seoses kirjeldatud tüpoloogias kasutatavaid implikatsioonilisi hierarhiaid. Siinne töö tegi esimese katse kontrollida nende hierarhiate rakendatavust eesti keele korpusmaterjalil. Ilmnes, et eesti keele andmed kinnitavad lauseliikmete konstruktsioonide hierarhia (Hierarchy of Grammatical Relations Constructions) paikapidavust, osaliselt kehtib eesti keele argumendivormistuse puhul ka referentsiaalsushierarhia (Referential Hierarchy). Materjal kinnitab Crofti (2001) tüpoloogilise hüpoteesi Behavioural Potential universal (süntaktilise käitumise potentsiaal) kehtivust. Hüpoteesi järgi on kasutuses sagedamini esinevatel kategooriatel vähemalt sama mitmekesine süntaktiline käitumine kui harvemini esinevatel kategooriatel.
Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis
(Tallinna Ülikool, 2013) Metslang, Helena; Kibar, Triin; Kitsnik, Mare; Koržel, Jevgenia; Krall, Ingrid; Zabrodskaja, Anastassia
Siinne uuring on pilguheit eestikeelse aineõppe olukorrale vene õppekeelega koolides. Uuring keskendub nii eestikeelsetele ainetundidele (ajalugu ja muusikaõpetus jt) kui ka eesti keele kui teise keele tundidele. Eestikeelse õppetöö olukordja koolide vajadused on vaatluse all nii õpilaste, eesti keele kui teise keele õpetajate, eesti keeles eri aineid õpetavate õpetajate kui ka direktorite ja õppealajuhatajate vaatenurgast. Uuringu tulemusi on põhjalikult kontrollitud sihtrühmade ankeedivastuste,tunnivaatluste andmete ning intervjuudest saadud info kõrvutamise teel.
Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis
(Tallinna Ülikool, 2012) Metslang, Helena; Šmõreitšik, Anastassia
Uuringuprojekti „Erialakeeleõppe arendamisvajadused (2011-2012)“ raames valmis uuring „Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“, mille eesmärgiks on kirjeldada õppekeelest erineva emakeelega tudengkonna toimetulekut eestikeelsete ülikooliõpingutega ja nende hinnangut neile pakutavale keeletoele. Uuringutulemused, mis toetuvad pea 900 Eesti tudengi ning 200 õppejõu vastustele, näitasid, et enamik muukeelseid tudengeid tuleb eestikeelsete õpingutega rahuldavalt või hästi toime. Muukeelsete tudengite peamisteks probleemideks peetakse ebapiisavat eneseväljenduse oskust ja loengutest arusaamist.
Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis
(2012) Metslang, Helena; Šmõreitšik, Anastassia
Uuringuprojekti „Erialakeeleõppe arendamisvajadused (2011-2012)“ raames valmis uuring „Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“, mille eesmärgiks on kirjeldada õppekeelest erineva emakeelega tudengkonna toimetulekut eestikeelsete ülikooliõpingutega ja nende hinnangut neile pakutavale keeletoele. Uuringutulemused, mis toetuvad pea 900 Eesti tudengi ning 200 õppejõu vastustele, näitasid, et enamik muukeelseid tudengeid tuleb eestikeelsete õpingutega rahuldavalt või hästi toime. Muukeelsete tudengite peamisteks probleemideks peetakse ebapiisavat eneseväljenduse oskust ja loengutest arusaamist.
Sihitisekäändelised määrused eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2005) Metslang, Helena; Erelt, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond