Browsing by Author "Metsoja, Jaak-Albert"
Now showing 1 - 3 of 3
- Results Per Page
- Sort Options
Item Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-äärsete lamminiitude taimestiku mitmekesisust mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2010) Metsoja, Jaak-Albert; Paal, Jaanus, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Taimestiku mitmekesisus Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitudel: jõgede veerežiimi ja niitmise mõju(Tartu Ülikool, 2007) Metsoja, Jaak-Albert; Paal, Jaanus, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Vegetation dynamics in floodplain meadows: influence of mowing and sediment application(2016-09-12) Metsoja, Jaak-Albert; Zobel, Martin, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.Lamminiidud ehk luhad on jõeäärsed, kevadise suurveega üleujutatavad niidud. Oma viljaka mulla ja lopsaka taimekasvu tõttu on nad ajalooliselt olnud väärtuslikud heinamaad. Tänapäeval ohustab Eesti luhtade elurikkust niitmise lakkamine ja sellele järgnev võsastumine. Võsastunud luhad muutuvad sobimatuks nii niidutaimedele kui ka mitmetele luhaga seotud linnuliikidele ning luhal kudevatele kaladele. Oma doktoritöös uurisin, kuidas paarkümmend aastat hooldamata ja osaliselt võsastunud luhtadel taimkate taastub, kui niitmist taas alustada. Niitmine muudab taimkatte madalamaks ning loob paremad valgustingimused madalakasvulistele taimedele, kes ilma inimese abita kõrgekasvulistega konkureerida ei suuda ning niidult kaovad. Leidsin, et kümneaastase niitmise järel soontaimede liigirohkus taastatud luhtadel suurenes, ja seda eelkõige kuivemates taimekooslustes. Liigirikkuse tõusu tagas niitmise ja heina koristamisega kaasnev taimse varise ehk kulu eemaldamine, mille mõju oli olulisem kui heinaga luhast väljakantavate toitainete oma. Ühel multšitaval uurimisalal (hein hekseldati ja jäeti maha) langes väiksekasvuliste rohundite arvukus madalamale kui hooldamata alal – see on üks võimalik tõestus antud hooldamisvõtte sobimatusest. Hooldamisefektiivsuse hindamiseks pakkusin välja ka mitmeid indikaatorliike ehk taimi, kelle esinemine luhaniidul viitab kas hooldatud või hooldamata aladele. Lisaks maapealsele taimestikule uurisin ka luhamullas olevaid taimeseemneid, sest mulla seemnepank võib mõnel puhul niitude taastamisel oluline olla. Leidsin, et ka 25 aastat hooldamata olnud luhtadel moodustub seemnepank kahe kolmandiku ulatuses luhtadele omastest niiduliikidest, mis julgustab luhaniitude taastamisel enam tähelepanu pöörama ka mullas leiduvatele seemnetele. Loodusliku ülejutusrežiimiga luhtadel on väga oluliseks taimeleviste kandjaks ka vooluvesi, mis ühe aastaga tõi uurimisaladele 85 taimeliiki, keda seal enne ei esinenud. Doktoritöö näitas, et luhaniitude taastamiseks on Eesti oludes olemas piisavalt taimeliikide leviseid nii taimkattes kui mullas ning üleujutusvesi on liikidele oluline levikuvektor. Kohane hooldamine koos heina äraveoga tagab luhtadel mitmekesise taimkatte ja aitab säilitada väärtuslikke ökosüsteeme.