Sirvi Autor "Moora, Mari, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede levikus
(Tartu Ülikool, 2013) Valdmaa, Rahel; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bioloogilistest invasioonidest soontaimede näitel
(Tartu Ülikool, 2005) Veskimäe, Triin; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Diversity of arbuscular mycorrhizal fungi in the roots of perennial plants and their effect on plant performance
(2004) Öpik, Maarja; Moora, Mari, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja
Eri päritolu AM seenekoosluste mõju taimede konkurentssuhetele
(Tartu Ülikool, 2016) Lind, Eva; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Arbuskulaarse mükoriisa (AM) seenekoosluste varieeruvus erinevates ökosüsteemides on kirjeldatud mitmetes uurimustes. Eri päritolu AM seenekoosluste mõju taimede kasvule ning taimede vahelisele konkurentsile on siiski veel vähe mõistetud. Antud töös viidi läbi faktoriaalne kasvuhoonekatse, et uurida lubjarikkalt rohumaalt ning metsast pärinevate AM seenekoosluste mõju taimede kasvule ning nende konkurentsivõimele. Konkurentsetes tingimustes suurendas rohumaa päritolu AM seenekooslus taimede biomassi enam kui metsa päritolu seenekooslus. Tõenäoliselt tulenes rohumaa AM seenekoosluse soodustavam mõju mullas esinevate seenpartnerite laiemast ning sobivamast valikust. Lisaks osutus mutualistlikuma AM seenekoosluse olemasolu määravaks just piiratud ressursside tingimustes, kus seentelt saadav abi võimaldas taimedel konkurentsis kasvada
Kahe erineva paljunemisviisiga taimeliigi paljunemisedukuse seos populatsiooni suuruse ja tihedusega
(2006) Sõber, Virve; Teder, Tiit, juhendaja; Moora, Mari, juhendaja
Klonaalsete taimede käitumine heterogeenses keskkonnas
(Tartu Ülikool, 2009) Võsu, Mariliis; Koorem, Kadri, juhendaja; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Metsa alustaimestiku liigirikkuse ja biomassi sõltuvus koosluse ja keskkonna heterogeensusest erineva inimmõju tingimustes
(2006) Kalle, Heikki; Zobel, Martin, juhendaja; Moora, Mari, juhendaja
Mycorrhizal trait distribution and composition in plant communities under natural gradients
(2024-10-09) León Velandia, Daniela; Moora, Mari, juhendaja; Bueno González, Carlos Guillermo, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mükoriisa e seenjuur on sümbiootiline suhe taimejuurte ja seente vahel. Mükoriisa parandab toitainete kättesaadavust ning kaitseb patogeenide eest, aitab taluda herbivoore ja suurendab taimede taluvust erinevate keskkonnas toimivate stressitegurite suhtes. Taimede mükoriissed tunnused iseloomustavad seenjuure struktuuri ja talitlust. Doktoritöös käsitlesime kahte peamist mükoriisset tunnust – mükoriisa tüüpi ja mükoriisset staatust. Tüüpidest leidis käsitlemist arbuskulaarne mükoriisa (AM), ektomükoriisa (ECM) ja erikoidne mükoriisa (ERM). Mükoriisse staatuse osas käsitlesime kolme kategooriat –obligaatselt või fakultatiivselt mükoriissed taimed, mittemükoriissed taimed. Doktoritöös kirjeldasime taimede mükoriissete tunnuste mustrit Pürenee mäestiku ja Andide páramo taimekooslustes. Kui páramos püsis AM-i domineerimine kogu kõrgusgradiendi ulatuses, siis Püreneedes ilmnes AM-i osakaalu kerge langus koos absoluutkõrguse tõusuga, samas kui ECM taimed olid kõige ohtramad keskmistel kõrgustel. Andides oli ERM taimede osakaal suurim madalamatel kõrgustel. NM taimed olid mõlemas piirkonnas sagedasemad suurematel kõrgustel. Mõlemas mäestikus suurenes FM taimede osakaal kõrguse kasvades, OM taimede osakaal näitas vastupidist trendi. Uurisime ka seost mükoriissete tunnuste, ökosüsteemi produktiivsuse ja taimede elurikkuse vahel Eesti rohumaadel ning leidsime positiivse seose produktiivsuse ja AM taimede osakaalu vahel koosluses. Mõlemad parameetrid olid negatiivselt korreleeritud taimede mitmekesisusega. Meie uuring näitas, et mükoriissete tunnuste mustrid varieeruvad geograafiliselt ja ökoloogiliselt ning mükoriisne sümbioos mõjutab taimekoosluse koosseisu ja mitmekesisust mööda absoluutkõrguse ja mullaviljakuse gradiente. Teadmised taimede mükoriissete tunnuste jaotusest taimekooslustes on aga veel liiga vähesed, et teha suuremaid üldistusi.
Rannikukoosluste taastamis- ja majandamisprojektide edukus ja jätkusuutlikkus Eestis
(2010-06-08T12:06:47Z) Kose, Marika; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiaosakond. Ökoloogia ja maateaduste instituut. Botaanika osakond; Moora, Mari, juhendaja
The distribution and role of mycorrhizal symbiosis in plant communities
(2022-12-09) Gerz, Maret; Moora, Mari, juhendaja; Bueno Gonzalez, Carlos Guillermo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mükoriisne sümbioos soontaimede ja mullaseente vahel on maismaaökosüsteemides laialt levinud ja mängib olulist rolli nende toimimises. Antud doktoritöö avardab teadmisi mükoriissuse levikust taimkattes, seda mõjutavatest keskkonnateguritest ja sellest, kuidas mükoriissus mõjutab taimede kooseksisteerimist ja mitmekesisust. Eesti taimekoosluste analüüsimisel selgus, et parasvöötme metsad on mükoriissemad, kuid suhteliselt vähem arbuskulaar-mükoriissemad võrreldes rohumaadega ning see on põhjustatud erinevustest mullaviljakuses, -happesuses ja -niiskuses. Kontinentaalsel skaalal nähtus, et erinevate mükoriissete tunnustega taimedel on erinev levikumuster piki laiuskraadi: arbuskulaar-mükoriissed taimed domineerivad kogu Euroopas, kuid nende osakaal kahaneb põhjapoolsetel aladel. Seevastu ekto- ja erikoidset mükoriisat moodustavate taimede osakaal on madal laiuskraadist sõltumata. Euroopa põhjapoolsemaid alasid iseloomustab mükoriisse sümbioosi osatähtsuse vähenemine. Lisaks ilmnes, et kontinentaalsel skaalal mängivad mükoriisse sümbioosi levikul olulist rolli nii mulla- kui ka kliimatingimused. Ühtlasi osutasid tulemused ka mükoriissuse tähtsusele taimekoosluste mitmekesisuse kujunemisel: arbuskulaar-mükoriissus soosis taimede liigirikkust uuritud metsades. Üheks võimalikuks viisiks, kuidas mükoriisa moodustamine taimede kooseksisteerimist mõjutada võib, on taimede ressursi- ja elupaiganõudluste ehk niššide muutmine. Oma tulemustega näitasime esimest korda, et erinevate mükoriissete tunnustega taimedel on tõepoolest erinevad nišid, võides seega muuta taimedevahelisi suhteid. Oluliseks probleemiks looduslikes kooslustes on süvenev inimtegevus. Hollandi taimkatte põhjal tehtud uuringus selgus, et inimtegevus muudab taimekoosluste mükoriissust, kuid selle mõju sõltub inimtegevuse tüübist ja koosluse valdavast mükoriisatüübist. Üldiselt selgus siiski, et inimtegevus mõjutab mükoriissust enim metsades ja nõmmekooslustes, võides muuta ka aineringete toimimist.