Browsing by Author "Mooses, Kerli"

Now showing 1 - 3 of 3

Emakakaela vähieelsete muutuste avastamine ja jälgimine Eestis aastatel 2012–2019
(Tartu Ülikool, 2022) Mooses, Kerli; Kolde, Raivo, juhendaja; Oja, Marek, juhendaja; Tamm, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Emakakaelavähk on üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid naistel, mis on varajase avastamise ja vaktsineerimisega olulisel määral välditav. Töö eesmärk oli hinnata emakakaela vähieelsete seisundite avastamisele suunatud uuringute kasutamist Eestis ning nende vastavust ravijuhendile. Analüüsist selgus, et 21–65-aastastest naistest on aastatel 2012–2019 teinud vähemalt ühe PAP või HPV testi 85,1%. Samas 13,7%-l naistest oli kahe PAP testi vaheline aeg üle soovitusliku 3,5 aasta. Võrreldes ravijuhendi 2. versiooniga (2012–2014) vähenes ravijuhendi 3. versiooni perioodil (2016–2019) oluliselt PAP testide arv 16–44-aastaste ja 55–65-aastaste seas ning suurenes HPV testide arv üle 30-aastaste seas (p < 0,05). HPV suhtes testitud 21–24-aastaste ja 25–29-aastaste naiste seas oli nii eelneva PAP testita naisi (vastavalt 5,1% ja 7,7%) kui ka naisi, kelle eelnev PAP testi tulemus ei vajanud ravijuhendi kohaselt järgnevat HPV testi (vastavalt 46,4% ja 47,3%). HSILi diagnoosiga naistest 74,4%-le teostati kolposkoopia kaheteist kuu jooksul peal HSIL diagnoosi saamist. Kokkuvõtlikult võib hinnata, et kuigi esineb mõningast liigtestimist, on üldiselt ravijuhendi järgimine Eestis hea. Emakakaelavähi ennetuse seisukohalt on kindlasti oluline pöörata enam tähelepanu naistele, kes ei käi üldse või käivad ebaregulaarselt kontrollis.
Kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suremus
(Tartu Ülikool, 2012) Mooses, Kerli; Unt, Eve, juhendaja; Rahu, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Physical activity and sedentary time of 7–13 year-old Estonian students in different school day segments and compliance with physical activity recommendations
(2017-06-19) Mooses, Kerli; Kull, Merike, juhendaja; Kaasik, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Eesti õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeval – milline on olukord? Eesti õpilaste liikumisaktiivsuse tase on murettekitavalt madal – vaid veerand Eesti 7-13 aastastest õpilastest liigub igal koolipäev tervise seisukohalt piisavalt, samas kui ligikaudu viiendik õpilastest ei täida soovituslikku liikumisaktiivsust mitte ühelgi koolipäeval. Sellisele tulemuseni jõudis uuring, kus mõõdeti liikumisanduritega üle Eesti 636 õpilase liikumisaktiivsust koolipäevadel. Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes. Kuna õpilased veedavad palju aega koolis, on koolil oluline roll õpilaste liikumisaktiivsuse toetamisel ning istuva aja vähendamisel. Uuringus osalenud õpilased kogusid veerand päevasest aktiivsest liikumisest koolis, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem. Vaadates liikumisaktiivsust erinevates ainetundides nähtus, et valdavat osa ainetunde iseloomustab pikk istumisaeg ehk enamik ainetunnist veedeti istudes. Samas eri riikide tulemused on näidanud, et liikumise ja tunni teema lõimimine võimaldab ka ainetundidel oluliselt panustada päevase soovituslikku liikumisaktiivsuse taseme saavutamisesse. Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kus kolmandik tunnist veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega. Samas üllatuslikult kolmandik kehalise kasvatuse tunnist olid õpilased kehaliselt mitteaktiivsed ehk istusid, seisid. Sellele vaatamata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem nendel päevadel kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.