Browsing by Author "Murakas, Margus Hanno"

Now showing 1 - 1 of 1

Eesti Meedia ja Ekspress Grupi vastastikune kajastamine
(Tartu Ülikool, 2018) Murakas, Margus Hanno; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida kahe erameediakontserni ja nende omanike vastastikust kajastust ning seda, kas ja kuidas kajastavad mõlemad meediakontsernid omavahelist rivaliteeti. Eesmärkide saavutamiseks kasutasin kombineeritud kvalitatiivse ja kvantitatiivse sisuanalüüsi meetodit, uurides 2017. aasta online- ja trükimeediakajastusi, milles on mainitud konkureerivat meediakontserni või selle suuromanikku. Otsese konkurendi kajastamise uurimine lähtub eeldusest, et konkurendi negatiivses valguses kajastamine võib olla ajendatud meediakontsernide omavahelisest rivaliteedist. Sisuanalüüsi põhjal võib öelda, et rivaliteedi kajastamine leiab Ekspress Grupi väljaannetes ning on märgata ka teatud ilminguid, mida võib tõlgendada kui rivaliteedi poolt esile kutsutud konkurendi näitamist negatiivses valguses ning mille eesmärk on diskrediteerida oma konkurenti. Vettpidavat vastust sellele, mis on ajendanud konkurenti negatiivselt kajastama, ainuüksi meediatekstide uurimisega ei ole võimalik saavutada. Analüüsis tuli välja ka mõlema meediakontsernile iseloomulikud tendentsid oma konkurendi kajastamisel. Võrreldes Eesti Meedia ja Ekspress Grupi vastastikust kajastust selgub, et Ekspress Grupp on Eesti Meedia suhtes palju vaenulikum kui Eesti Meedia Ekspress Grupi suhtes. Samas on Eesti Meedia kajastused Ekspress Grupi suhtes vaenulikumad kui Hans H. Luige suhtes. Antud ajaperioodi kajastutest tuleb välja, et konkurents kahe meediakontserni vahel on materiaalse ehk müügitulu ja sotsiaalse kapitali ehk mõjuvõimu kui ka ajakirjandulike lugude esimese avaldamise üle. Lähtudes meedia avalikust ja majanduslikust funktsioonidest on see loogiline, et kui meediakontsernide vahel toimub konkurents, siis on tegemist sotsiaalse ja materiaalse ressurssi ümberjaotamisega. Pidades silmas meedia avalikku ja majanduslikku funktsiooni on loogiline, et kui meediakontsernide vahel toimub konkurents, on tegemist sotsiaalse ja materiaalse ressursi ümberjaotamisega. Uuritud ajaperiood on liiga kitsas, et teha uurimisteema suhtes lõplikke järeldusi. Kuid nähtub, et kindlasti võib uurimisteemat pidada sisuliseks ning edasise analüüsi vääriliseks. Käesoleva töö näol on minu teadmise kohaselt tegemist ühe esimese Eesti meediakontsernide konkurentsi käsitleva tööga, kuid ma loodan, et see ei jää viimaseks. Erinevaid uurimissuundi konkurentsi perspektiivist on mitmeid ning ka omaniku mõju ajakirjanduslikule sisule Eesti kontekstis on uurimisteema, mis kindlasti vajab põhjalikku käsitlust. Ka laiemas avalikkuses väärib omaniku mõju Eesti kõrgelt kontsentreerunud meediamaastikul suuremat tähelepanu.