Browsing by Author "Murakas, Merili"

Now showing 1 - 1 of 1

Ukraina sõjapõgenike eesti keele õppimist mõjutavate uskumuste kaardistus
(Tartu Ülikool, 2024) Murakas, Merili; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Teise emakeelega inimeste sihtkeele õppimise olulisus on 30 aastat kestnud diskussiooni järel veelgi aktuaalsemaks muutunud Vene-Ukraina sõja ning Eestisse saabunud suurima sõjapõgenike hulgaga. Põgenikega kaasneva suure koormusega toimetulekut soodustab kiire keeleõpe, mis toetab kohanemist ning mis on oluline, kuna kohanemisega seotud väljakutsed on riigile ressursimahukad näiteks erinevad mitteisikustatud kulud avalikele teenusele, tervishoid, pensionid jm kui siseturvalisuse probleemid fragmenteerumine, vastandumine. Lõimumisekspertide hinnang on, et ukraina sõjapõgenike lõimumine on tõenäolisem eesti keelse, mitte vene keelt kõneleva kogukonnaga Eestis, samas on mitmeid vastuolusid, mis võivad takistada saabunud põgenike eesti keele õpet. Töös esile toodud uuringud näitlikustavad sihtkeele õppimist ning erinevaid takistavaid asjaolusid nagu piiratud keelekeskkond (Rannut, 2005); keeleõppe kursuste ebapiisavad mahud, kvaliteet, kättesaadavus (Kallas, 2014); info (Keeleseisund, 2016); erinevad grupis õppimise (Alefsa, 2019); ja õppimisega seotud takistused nagu trauma, motivatsioon (Ryan; Deci, 2000). Sihtkeele õppimine on seotud põgenike hoiakute, normide ja tajutud kontrolliga, mis on planeeritud käitumise teooria komponendid ja saavad ennustada prioriteetset käitumiskavatsust. Antud lõputööl oli kaks eesmärki: 1. Kaardistada valitud sotsiaal-demograafilistest grupi 30-50 ukraina sõjapõgenikud, uskumustest eesti keele õppimisel. Aluseks on võetud Fishbein & Izjeni Planeeritud Käitumise Teooria. 2. Tuvastada sekkumise kohti eesti keele õpetamise süsteemis, mis aitaksid edaspidi teha teistsuguseid, otsuseid, mis tõhustaks pagulaste eesti keele õpet. Sihtrühmaga läbiviidud poolstruktureeritud intervjuude analüüs tõi esile, et: -põgeniku hoiak (saadav kasu) peaks olema seotud piiramatu vabadusega eesti keeles suhelda; -toetavad olulised kaaslased (subjektiivsed normid) peaks olema seotud kombinatsiooniga olulistest tuttavates, kelle hulgas on kindlasti töökoht ja kolleegid; -hakkama saamise kindlust (tajutud kontrollitavust) mõjutab kolleegidega töökohal koos õppimine ja õppimisega seotud väljakutsetega toimetulek. Takistused on seotud kontrolli puudutavate uskumustega (ajale, keele “külge hakkamisele” ja õppimisele). Käitumist mõjutava sekkumise ja mõjutamise peatükis kirjeldati uurija poolt loodud kolme võimalikku käitumist mõjutavat sekkumist. Mis pakuvad alternatiivi ja võtavad arvesse käitumist mõjutavaid asjaolusid. Praegune põgenike keeleõpe “one size fits all” põhimõttest, mille kohaselt õpetatakse keelt keeleõppe kursuste kaudu, mis on väheefektiivsed puuduvad alternatiivid, mida antud kolm sekkumist võivad pakkuda. - Keeleõppe kogemuse disainimine; rakendus, toetavad sõnumid, kontrolli uskumust toetav sekkumine; - Töökeskkonna sekkumine (hoiakut toetav töökohal ja kolleegidega koos õppimine ning õppimisega seotud väljakutsetega toimetulek); - Kohanemist toetav, muu sekkumine. Lõpetuseks käesoleva töö tähelepanekud võivad olla seotud suurema hulga Eestissse sattunud sõjapõgenike keeleõppe raskustega. Sarnased uskumused võivad olla paljudel Eestisse saabunud põgenikel. Loodavad alternatiivsed lahendused peaks arvesse võtma käitumuslikke asjaolusid, mis aitaksid tõhusamalt sihtkeele õppimist muutes jõuda kitsamate sihtrühmadeni.