Browsing by Author "Nekoliak, Andrii"

Now showing 1 - 2 of 2

Elite mythmaking on the run: the case of World War Two narrative in modern Ukraine
(Tartu Ülikool, 2017) Nekoliak, Andrii; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The thesis inquires into governmental memory politics in Ukraine in the aftermath of Euromaidan protests focusing on the representation of the Second World War. At the theoretical level, the thesis has scrutinized concepts pertaining to studies in memory politics: political memory, memory agents, elite-mythmaking, and narratives. It also conceptualized the European discourses on the Second World War in order to evaluate newly forged Ukrainian narrative on WW2 in their light. At the analysis level, the thesis both scrutinized official legislative and administrative measures pertaining to WW2 remembrance as well as applied narrative analysis to the case of newly introduced narrative about the Ukrainians in WW2 by developing a set of narrative analysis categories. As the thesis argues, elite-mythmaking selectively ‘Europeanizes’ Ukrainian representation of WW2 while the narrative follows the essential characteristics of the Eastern Central European (ECE) historical narrative about the Second World War.
‘Memory laws’ and the patterns of collective memory regulation in Poland and Ukraine in 1989–2020: a comparative analysis
(2022-07-08) Nekoliak, Andrii; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö vaatleb mälupoliitika arenguid Poolas ja Ukrainas alates 1989./1990. aasta demokraatlikest siiretest, seda eeskätt läbi seadusandliku prisma. Neid kahte juhtumit võib käsitleda esinduslikena mälupoliitiliste debattide intensiivsuse osas regioonis ning doktoritöö seadiski eesmärgiks selgitada „mäluseaduste“ arengu üldisi mustreid ning selgitada lähemalt nn karistusõiguslikul tasemel vastu võetud seadusandlike aktide spetsiifilisi protsesse Poola ja Ukraina parlamentides. Dissertatsioonis uurisin süstemaatiliselt kahe juhtumiriigi ühismälu reguleerimise protsessiga seonduvaid poliitilisi arenguid. Doktoritööga panustan teadusala arengusse kolmel viisil. Kontseptuaalsel tasandil eristab väitekiri ühismälu reguleerimise valdkonna üleminekuõigluse poliitikatest. Käsitlesin kriitiliselt „mäluseadusi“ kontseptualiseerivaid töid näitamaks, kuidas kontseptuaalset kategooriat saab kasutada kollektiivse mälu reguleerimise mustrite analüüsimisel. Iseäranis olulisena uuendasin Eric Heinze tööst lähtudes mäluseaduste kontseptualiseerimist, suhestades selle omakorda teiste temaatiliste käsitlustega. Empiiriliselt toetub doktoritöö kahe juhtumiriigi parlamentides vastu võetud mälupoliitikaga seotud aktide ammendavale ja süstemaatilisele uurimisele. Doktoritöö analüüs põhines unikaalsel, maksimaalselt ammendaval seadusandlike aktide kogumil, mis koosnes vastavalt 447 Ukraina ning 719 Poola parlamendi alamkojas ning Senatis vastu võetud aktist. Analüütiliselt selgitab väitekiri erinevuste põhjuseid mälu ja mäletamist reguleeriva seadusloome komposiitmustrites Poolas ja Ukrainas (uurimus 1) ning karistusõiguslikul tasemel vastu võetud seadusandlike aktidega seotud spetsiifilisi protsesse (uurimus 2). Kahe uurimuse kaasamine väitekirja tulenes soovist illustreerida „mäluseaduse“ kontseptsiooni operatsionaliseerimise võimalusi juhtumiriikide mälupoliitiliste protsesside empiirilisel uurimisel. Uurimus 1 formuleeris kaks hüpoteesi parlamenditaseme mäluprotsesside regulatsiooni ajastuse kohta. Doktoritöö empiiriline analüüs vaidlustas olemasolevaid teoreetilisi vaatenurki, mille kohaselt peaksid mälupoliitilised protsessid algama varakult pärast siirdeprotsessi toimumist (üleminekuõigluse hüpotees). Selle asemel leidis uurimuses 1 toetust teine hüpotees (mälupoliitika hüpotees), mida tutvutatakse väitekirja sissejuhatuses. Uurimus 1 argumenteeris, et mälupoliitilise võimuvõitluse struktuur rahvusparlamentides tõi kaasa mäluseaduste profiilide hilisema intensiivistumise nii Poolas kui Ukrainas. Uurimus 2 keskendus Poola ja Ukraina parlamentides karistusõigluslikul tasemel vastu võetud seadusandlike aktide esilekerkimise protsessi analüüsile. Keskseks küsimuseks oli, miks erinesid Poolas ja Ukrainas teatud mälu- või ajaloopoliitilisi seisukohtade avaldamist keelustavad seadused oma karistusliku iseloomu poolest? Kuigi mõlemas riigis keelustati teatud riigi minevikku puudutavatest teemadest rääkimine, erines vastavates seadustes oluliselt karistuslike meetmete ulatus. Uurimus 2 leidsin, et Poola Seimis ja Ukraina Ülemraadas välja kujunenud lähenemine rahvuslikule ajalookirjutusele ennustas variatiivsust karistuslikes meetmetes ajaloost kõnelemist puudutavas seadusandluses.