Browsing by Author "Ojatamm, Kristi"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Energilisus ja aktiivsus: seosed isiksuse ja heaoluga(Tartu Ülikool, 2024) Ojatamm, Kristi; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada subjektiivse elujõu (energilisuse ja aktiivsuse) seosed isiksuse hierarhia spetsiifilisemal tasandil ning samuti subjektiivse elujõu seoseid heaolu ja tervisenäitajatega. Uurimistöö käigus alalüüsitava valimi (n= 3 224) moodustasid 1917 (59.5%) naist. Andmed pärinevad Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ja Eesti Geenivaramu koostööst. Isiksuseomadusi mõõdeti viiest skaalast koosneva NEO Personality Inventory 3 küsimustikuga. Subjektiivset elujõudu mõõdeti NEO PI 3 energilisuse ja aktiivsuse väidetega, milleks olid NEO107 “Ma olen tihti energiast lausa pakatamas“ ja NEO227 “Ma olen väga aktiivne inimene“. Subjektiivne elujõud oli positiivselt seotud ekstravertsuse, avatuse ja meelekindluse skaaladega. Negatiivselt oli subjektiivne elujõud seotud neurootilisuse ja sotsiaalsuse skaaladega. Subjektiivne elujõud oli heaoluga positiivselt korreleeritud ja tervisenäitajatega negatiivselt korreleeritud. Samuti näitasid t testi tulemused, et aktiivsed ja energilised inimese d tunnevad vähem masendust/ärevust.Item Kas utilitarism on rahuldav teooria moraalsete dilemmade tuvastamiseks ja lahendamiseks?(Tartu Ülikool, 2024) Ojatamm, Kristi; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondTöö eesmärgiks oli vastata küsimusele, kas utilitarism on rahuldav teooria moraalsete dilemmade tuvastamiseks ja lahendamiseks? Küsimuse lahendamise jaoks oli oluline selgitada dilemma ja utilitarismi mõisted. Moraalne dilemma kujutab endast olukorda, kus tegutseja on kohustatud tegema mõlemat kahest või enamast tegevusest, tegutseja võib teha mõlemat tegevust, kuid tegutseja ei saa teha mõlemat või kõiki tegevusi. Samuti moraalse dilemma puhul ei kaalu ükski valik teineteisest üle ning tegutseja on õigustatud tundma peale valiku tegemist püsivat kohustust teha see valik, mis jäi tegemata. Utilitarism, täpsemalt teoutilitarism, mida käsitlesime siin töös, põhineb suurima õnne printsiibil, mille kohaselt need teod mis maksimeerivad õnne on moraalsel õiged. Tähtis on leida parim balanss õnne ja ebaõnne mõttes.