Sirvi Autor "Osula, Anna-Maria, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Küberjulgeolekustamine Kopenhaageni koolkonna teooria järgi Eesti Vabariigi diskursuse näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Oksaar, Kersti; Osula, Anna-Maria, juhendaja; Mälksoo, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärkideks on uurida Kopenhaageni koolkonna esialgset ja edasiarendatud raamistikku küberjulgeoleku käsitlemiseks, ning analüüsida, kas ja kuidas on küberjulgeolekustamine aset leidnud reaalsuses. Töö uurimisküsimusteks on, kuidas toimub küberjulgeolekustamine Kopenhaageni koolkonna järgi ning kas Eestis on toimunud 2007. aastast alates küberjulgeolekustamine 2007. aasta küberrünnete tulemusel? Töö teoreetiline raamistik keskendub Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooriale. Metodoloogiliseks aluseks võetakse Lene Hanseni poststrukturalistlik diskursusanalüüs kõneaktide uurimiseks. Empiirilises osas käsitletakse küberjulgeolekustamise teooria ja Hanseni poststrukturalistliku diskursusanalüüsi sünteesi abil Eesti riigi esindajate kõneakte ning uuritakse Eesti küberjulgeolekuga seotud arengukavasid ja kübervaldkonna teadvustamist riigi esindajate kõnedes. Magistritöö tulemusena saab väita, et Kopenhaageni teooria põhjal on võimalik luua põhjalik küberjulgeolekustamise teooria ning küberjulgeolekustamine leidis aset Eesti Vabariigis 2007. aasta küberrünnete ajal ja järgselt. Uurimistöö tulemusi on võimalik kasutada küberjulgeolekustamise analüüsimiseks teiste riikide ja metodoloogiate põhjal, sest magistritöös väljaarendatud teoreetiline raamistik pakub originaalse lähenemise Kopenhaageni koolkonna pinnalt loodud küberjulgeolekustamise teooriale.
Privaatsusõigus ja isiku sideandmete kasutamine teabe varjatud kogumisel julgeoleku tagamise eesmärgil
(Tartu Ülikool, 2023) Tuulik, Krista; Osula, Anna-Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Regulatory challenges to the use of distributed ledger technology: analysis of the compliance of existing regulation with the principles of technology neutrality and functional equivalence
(2021-05-04) Veerpalu, Anne; Ebers, Martin, juhendaja; Osula, Anna-Maria, juhendaja; Norta, Alexander Horst, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev väitekiri käsitleb hajusraamatutehnoloogia (HT) kohtlemist Eesti ja EL õiguse alusel konkreetsete kasutusjuhtude näitel. HT on “mitmeotstarbeline tehnoloogia”, millel on rida erinevaid kasutusvõimalusi, sh. selle kõige tuntumad näited nagu plokiahelatehnoloogia ning bitimünt. Kuivõrd olemasolev õigusraamistik on loodud tsentraliseeritud infrastruktuuride ning mitte hajutatud andmestruktuuride jaoks nagu seda on HT, siis tihtipeale takistab olemasolev õigusraamistik HT kasutamist selles sisalduvate nii otseste kui ka kaudsete kallutatud nõuete tõttu. Nimetatud dissonants on sarnane analoogmaailma jaoks loodud õigusnormide takistava mõjuga digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmisel. Seega ei ole väitekirjas käsitletavad takistused vaid HT-le omased vaid seotud iga uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Toodud probleemi uuritakseväitekirjas kolme konkreetse HT kasutusjuhu pinnal: (i) bitimündi vahetusteenuse osutamine; (ii) HT-põhise osanike nimekirja pidamine ; (iii) HT-põhise hübriid-targa lepingu ning elektroonilise allkirja kasutamine. Uurimise mõõdupuuna kasutatakse tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet ning funktsionaalse samaväärsuse alampõhimõtet, et tuvastada kallutatud nõudeid ning piirata riigivõimu voli eelistada konkreetseid tehnoloogiaid samas teisi tehnoloogiaid diskrimineerides. HT kasutusjuhtude pinnal saab järeldada, et olemasolev õigsraamistik ei ole tehnoloogia-neutraalne ning eelistab tsentraliseeritud lahendusi ning ei taga HT-põhistele funktsionaalselt samaväärsetele lahendustele samaväärset kohtlemist. Arvestades toodud järeldusi uuritakse väitekirjas ka kallutatud nõuete põhjuseid ning strateegiaid kuidas jätkusuutlikult lahendada kallutatusest tekkinud takistused HT kasutusele. Väitekirja teema on oluline arvestades ka 2020. aasta lõpus avaldatud EL-i digitaalse finantspaketi määruste eesmärki, milleks on toetada HT kasutuselevõttu EL-is.
The use of countermeasures in response to malicious cyber operations
(Tartu Ülikool, 2020) Bogatšova, Anna-Džessika; Osula, Anna-Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Viability of existing methods for international data transfers between the EU and US
(Tartu Ülikool, 2024) Vurkır, Namık Berk; Osula, Anna-Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool