Sirvi Autor "Palgi, Piret" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Info- ja dokumendihaldustarkvara WebDesktopi kasutatavuse testimine(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Piret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks oli kaardistada WebDesktopi tarkvara praeguse disainilahenduse kasutatavuse probleemid ning ühtlasi testida uue disainilahenduse kasutatavust. Eesmärgi saavutamiseks püsitasin järgmised uurimisküsimused: ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktop praeguses lahenduses? ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktopi uue disainilahenduse esimestes prototüüpides? Praeguse disainilahenduse probleemide väljaselgitamiseks viisin läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Intervjueeritavatele oli meenutamisel abiks võimalus kasutada praegust süsteemi. Uue disainilahenduse kasutatavuse testimiseks palusin kasutajatel testida prototüüpe, lahendades ettemääratud ülesandeid ning jagades valjult oma mõtteid. Ülesannete sooritused jäädvustasin kasutaja ekraanivaate ning heli salvestamise teel, et tulemuste analüüsimisel oleks võimalik nende juurde tagasi pöörduda ja tutvustada probleeme disainimeeskonna teistele liikmetele. Valitud meetodeid eelistasin nende suhteliselt madala aja-, raha- ning inimressursikulu tõttu, mis loodetavasti innustab leidma rakendust ka WebDesktopi edaspidistes arendusprojektides. Metoodika peamiseks nõrgaks kohaks pean tagasiside subjektiivsust: uuringus sai kõlada ainult väheste valitud kasutajate hääl. Praeguse disainilahenduse probleemide analüüsimisest selgus, et üldjoontes ollakse praeguse süsteemiga ära harjunud ning rahul. Kõige rohkem mainitud probleemiks oli otsingu, lisamise ning haldamise rippmenüüde ebamugav kasutatavus, millega peamiselt on hädas need kasutajad, kes kasutavad süsteemi vähem. Mitmed väljatoodud kasutusprobleemid olid seotud puuduliku ja ajale jalgu jäänud administreerimistegevustega, mis põhjustab kasutajatele asjatut kasutuskeerukust. Siin on kindlasti võimalik abiks olla WebDesktopi kasutajatoel, kes nõustab asutuste administraatoreid. Uue disainilahenduse prototüüpide testimisel praeguste kasutajatega panin tähele, et praegune otsingu, lisamise ning haldamise menüüde probleemsus võib olla üle kandunud ka uuele lahendusele ning sellega peaks disainer veel tegelema. Hea meel on, et kasutajad peegeldasid oma tagasisidega WebDesktopi uue disainilahenduse taotlusi, milleks on kaasaegsem välimus, puhtus (ebavajalike funktsionaalsuste eemaldamine või peitmine) ning tuttavlik lähenemine, kus eeskuju on võetud laialt levinud infosüsteemidest. Palusin kasutajatel hinnata teatud süsteemitegevuste kasutuslihtsust, millest järeldus, et kaks testitud süsteemitegevust olid kasutajate jaoks pigem lihtsad ning kolm ülesannet väga lihtsad. Kõige keerukamaks kujunes dokumendiseoste uue kuvamisloogika mõistmine, kuid nagu mitmed kasutajad ka arvasid, siis tuleb muudatusest lihtsalt teadlik olla ning siis õpitakse seda kasutama. Järelduste ning diskussiooni peatükis tegin kokkuvõtte praeguse ning uue disainilahenduse peamistest probleemidest koos kasutajate ja minupoolsete ettepanekutega. Seejärel arutlesin WebDesktopi kasutatavuse testimiseks rakendatud metoodika sobivuse üle, mida edaspidi võiks teisiti teha ning millised jätku-uuringud oleksid tulevikuperspektiivis asjakohased WebDesktopi uue disainilahenduse võimalikult edukaks implementeerimiseks (veebiküsitlus võimalikult paljude kasutajate hulgas, juurdepääsetavuse uuring, kaaluda administreerimise lihtsustamist).