Sirvi Autor "Palm, Iris" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Hapniku redutseerumine lämmastiku ja fosforiga või väävliga kaasdopeeritud süsinikkomposiitmaterjalidel(Tartu Ülikool, 2022) Palm, Iris; Kibena-Põldsepp, Elo; Tammeveski, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesolevas magistritöös uuriti hapniku elektrokeemilist redutseerumist lämmastiku ja fosforiga või väävliga dopeeritud komposiitmaterjalidel või karbiidset päritolu süsinikmaterjalidel aluselises keskkonnas. Töös kasutatud erinevateks süsinikallikateks olid: karbiidset päritolu süsinik, süsiniknanotorud ja mesopoorne süsinik. Lämmastiku ja foforiga dopeerimiseks kasutati melamiinfosfaati ja heksaklorotsüklotrifosfaseeni ning lämmastiku ja väävliga dopeerimiseks tiosemikarbasiidi. Valmistatud katalüsaatormaterjalide aktiivsust hapniku redutseerumisel uuriti pöörleva ketaselektroodi ja pöörleva rõngas-ketaselektroodi meetoditel ning anioonvahetusmembraaniga kütuseelemendis. Erinevate füüsikalite uuringutega selgitati välja katalüsaatormaterjalide pinnamorfoloogia ja struktuur, elementsisaldus ning poorsus. Tulemustest selgus, et süsinikmaterjalide heteroaatomitega kaasdopeerimine tõstab elektrokatalüütilist aktiivsust ning erinevate süsinikmaterjalide kombineerimine soodustab mikro-ja mesopoorse struktuuri moodustumist.Kirje Vesinikperoksiidi elektrokeemilise sünteesi uurimine erinevat tüüpi süsinikmaterjalidel(Tartu Ülikool, 2020) Palm, Iris; Tammeveski, Kaido; Kibena-Põldsepp, Elo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesolevas bakalaureusetöös uuriti hapniku elektrokeemilist redutseerumist vesinikperoksiidi moodustumise eesmärgil karbiidset päritolu süsinikmaterjalidel (CDC) ja lämmastikuga dopeeritud grafeenipõhistel materjalidel aluselises keskkonnas. Kuulveskis jahvatamist kasutati CDC materjalide korral ning teisel juhul dopeeriti grafeenipõhised materjalid lämmastikuga hüdrotermilist töötlemisviisi kasutades. Tulemustest selgus, et kuulveskis väiksemate ZrO2 kuulidega jahvatamisel CDC eripind ei vähene nii märkimisväärselt ning kuulveskis jahvatamine parandab vähesel määral materjalide elektrokatalüütilist aktiivsust, kuid selektiivsemale vesinikperoksiidi moodustumisele kuulveskis jahvatamine pigem kaasa ei aita. N-dopeeritud süsinikmaterjalide puhul võis märgata mõningast elektrokatalüütilise aktiivsuse paranemist ning vesinikperoksiidi moodustumine suudeti hapniku redutseerumisreaktsiooni jooksul hoida üpris kõrge.