Sirvi Autor "Palu, Tiina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Dokumentide avalikustamine vs. dokumentidele juurdepääsu piiramine Tartu Linnavalitsuse dokumendiregistris
(Tartu Ülikool, 2016) Õnne, Sandra; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avalikud asutused (sh valitsusasutused, kohalikud omavalitsused jne) on läbipaistva ja avatud valitsemise tagamiseks kohustatud avalikustama informatsiooni, mis puudutab muuhulgas poliitikat, seadusandlust, avaliku raha kasutamist, juhtimist, rahvusvahelisi suhteid jne, kuid samal ajal tuleb tagada ka isikute eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, ärisaladuse kaitse ja riigisaladuse kaitse. Eestis reguleerib teabe avalikustamist avaliku teabe seadus, mis muuhulgas defineerib avaliku teabe mõiste, kirjeldab avalikustamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning dokumendiregistrile esitatavad nõuded. Viimast käsitleb ka Vabariigi Valitsuse määrus „Asjaajamiskorra ühtsed alused“. Informatsiooni kättesaadavuse piiramist reguleerivad lisaks avaliku teabe seadusele veel isikuandmete kaitse seadus (eraelu kaitse), konkurentsiseadus ja riigihangete seadus (ärisaladuse kaitse) ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (riigisaladuse kaitse). Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuivõrd vastab Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister Eestis kehtivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja kasutusmugavuse hindamise kriteeriumidele ning millised on kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute seadmisel praktikas. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin neli uurimisülesannet, hindasin vaatluse käigus Tartu Linnavalitsuse avaliku dokumendiregistri vastavust nõuetele ja kasutusmugavust, ning viisin läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuud linnavalitsuse osakondade ja hallatavate asutuste sekretäridega. Uurimistulemused on oodatust halvemad, st Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister ei vasta täielikult nõuetele ning pole seetõttu ka kasutajatele mugav kasutada. Intervjueeritavate teadmiste ja oskuste tase on väga erinev ning vajab kindlasti parandamist. Käesolevas töös on saadud tagasisidet vaid kaheksalt EDHSi kasutajalt, kuid edaspidi oleks kasulik selgitada välja ülejäänud kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute kehtestamise osas, et tekiks ülevaade, milline on tase tegelikult. Seega oleks kasulik asutusel läbi viia vastav küsitlus. Nii see ettepanek, kui ka eelmises peatükis tehtud järeldused ja ettepanekud edastatakse Tartu linnasekretärile, kes linnavalitsuse info- ja dokumendihaldust koordineerib.
Haldusreformi mõjude hindamine teabehalduses Viljandi Vallavalitsuse näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Susi, Lii; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Haldusreform on teadlik ja hästi läbi kaalutletud protsess avaliku sektori organisatsiooni või süsteemi muutuseks, mille eesmärk on parandada organisatsiooni või süsteemi struktuuri, tööprotsessi või kvaliteeti (Gow, 2012). Eestis oli kohalike haldusüksuste võimekus avalike teenuste tagamiseks ebaühtlane ja sageli mittepiisav ning kohalike omavalitsuste haldusreformiga loodeti saavutada võimekamad omavalitsused, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada. Käesoleva töö eesmärk oli vaadata, kuidas on haldusreform mõjutanud kohaliku omavalitsuse teabehalduse korraldust. Analüüsitavaks omavalitsuseks oli Viljandi Vallavalitsus, mis tekkis 2013. aastal nelja väiksema omavalitsuse ühinemisel. 2017. aasta haldusreformi käigus ühines sellega veel kaks Viljandimaa omavalitsust. Haldusreformi positiivse mutusena võib välja tuua, et valdade liitumise tulemusena on oluliselt muutunud ametiasutuse struktuur, mis on andnud võimaluse ametnike spetsialiseerumiseks. Viljandi vald ei võtnud endale eesmärgiks ametnike arvu kärpimist. Eesmärk oli olemasoleva ressursiga vajalike ülesannete parema täitmise korraldamine. Lisandunud on mitmeid ametikohti, mida väikestes omavalitsustes ei olnud kompetentse tööjõu puudumise ja töömahu vähesuse tõttu võimalik katta - personalispetsialist, vallasekretäri abi, avalike suhete spetsialist, jurist, infotehnoloogia spetsialist. See omakorda on muutnud teabehalduse korraldamist, kuna vastutus erinevate valdkondade eest on rohkem hajutatud ja toimunud on märkimisväärne spetsialiseerumine. Asutuse teabehaldus on valdavalt elektrooniline ning võrreldes haldusreformi eelse ajaga on oluliselt vähenenud paberdokumentide osakaal ja sellega seotud dubleerivad tegevused. Muutunud on infovahetuse protsessid ja muudetud on ka otsustusprotsesse, mis on tingitud ametiasutuse suurenemisest. Viimaste välja toodud muutuste põhjused on seotud otseselt haldusreformiga, kuid elektrooniliste kanalite kasutusele võtmine on pigem põhjustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust. Oluliselt on vähenenud silmast-silma suhtlus kodaniku ja ametniku vahel ning paberil asjaajamine, mille põhjuseid tuleb otsida nii digitaalsete võimaluste suurenemises kui ka haldusreformi tulemusel tekkinud väga suures omavalitsuses, kus mõne piirkonna elanike jaoks on võimalused ametiasutusega suhtlemiseks muutunud kaugemaks. Viimane on samas aga pannud omavalitsuse otsima erinevaid võimalusi, et teenuseid elanikele lähemale viia. Teabehalduse korralduses on toimunud märgatav kvaliteedi tõus. Osaliselt on see tingitud haldusreformi mõjudest, kuna ühinemise tulemusena on võimalik katta spetsiifilisi valdkondi kvalifitseeritud tööjõuga. Kuid suurem mõju on kindlasti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiirel arengul, mis on toetanud haldusreformi eesmärki pakkuda elanikele kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Seega tuleb toimunud muutusi vaadelda ühtse kogumina ja ainult haldusreformi mõjusid teabehalduse korraldamisele hinnata ei ole võimalik.
Infoliikumise auditeerimine Maa-ameti näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Rohtoja, Anneli; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Infotöötaja pädevuste hindamine kandideerimisdokumentide ja kutsestandardi põhjal
(Tartu Ülikool, 2019) Mällo, Hele-Riin; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Intranet infoedastuskanalina Coop Põlva Tarbijate Ühistus
(Tartu Ülikool, 2021) Jõgeva, Liina; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks on saada teada, kui kasutatav on intranet infoedastuskanalina Coop Põlva Tarbijate Ühistus ehk uurida, millised on töötajate kogemused intranetiga ning kuidas hindavad töötajad intraneti kasutatavust ning kas ja milliseid ettepanekuid teevad töötajad intraneti muutmiseks. Intraneti olulisus seisneb selles, et see on asutusesisene usaldusväärne infokanal, mille kaudu oleks geograafiliselt hajutatud töötajatele informatsiooni edastamine üks potentsiaalselt kiiremaid ning efektiivsemaid viise jõudmaks iga töötajani. Uurimisküsimustele tuginedes koostasin kolme teemaplokki jaotatud intervjuukava, mille abil viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud kümne Coop Põlva töötajaga. Valimisse olid sihipärase valimi moodustamise põhimõttel valitud erineva tööiseloomuga töötajad igalt ettevõtte tasandilt – teenindajad, juhatajaid ja juhtkond. Intervjuud viidi läbi 2021. aasta märtsis. Uurimistulemustest selgus, et intervjueeritute intraneti kasutussagedus oli varieeruv. Kõige olulisemaks intranetis peetakse infot töötajate hüvede ja soodustuste kohta ning nende taotlusblankette. Ka vaadatakse intranetist kontakte ja sünnipäevasid, loetakse siselehte, samuti erinevaid juhendmaterjale. Probleemidena toodi välja intraneti keerukat ülesehitust, vajalike materjalide leidmise komplitseeritust ning värske info puudumist. Seega intranetile seatud eesmärk, pakkuda kõigile töötajatele kättesaadavat infot, dokumente, uudiseid ja eelkõige personaliosakonna materjale, on täidetud osaliselt. Võttes intervjuudest selgunud kasutussagedusele lisaks arvesse ka kättesaadavat kasutusstatistikat, võib väita, et, infoedastuskanalina intranet ettevõttes väga suurt rolli ei mängi. Intervjueeritud töötajad tõid intervjuudes välja nii intraneti häid külgi kui ka puuduseid, samuti tehti mitmeid asjakohaseid ettepanekuid, millele tuginedes on lõputöö esitamise ajaks mõningaid muudatusi juba tehtud ning mida ka edaspidi intranetis planeeritavate muudatustena on võimalik kaaluda, nagu näiteks lehe ülesehituse lihtsamaks muutmine ning aktuaalse info ja uudiste lisamine. Lisaks töötajate ettepanekutele tegin tuginedes teooriale, kogemustele ja vestlustele töötajatega ka omapoolseid ettepanekuid, mida intraneti täiustamisel võiks kaaluda – võimaldada intranetis kahepoolne suhtlemine, koguda kasutamise kohta rohkem andmeid, pöörata enam tähelepanu intraneti turundamisele ja töötajatele koolituse ja toe pakkumisele.
Kompetentsipõhise hindamismetoodika parendamise võimalused B-kategooria riiklike sõidueksamite näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Smirnov, Ave; Palu, Tiina, juhendaja; Kasemäe, Risto, juhendaja