Sirvi Autor "Pass, Eliisa" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Elukeskkonna mõju erinevate temperamentidega loomadele
(Tartu Ülikool, 2013) Pass, Eliisa; Koosa, Kaarin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Inimtekkeliste elupaigamuutuste mõju väikekiskjate ruumikäitumisele
(Tartu Ülikool, 2020) Toomla, Lisell; Pass, Eliisa; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Siirdesoometsade kuivendamise mõju metsise (Tetrao urogallus) pesarüüstele – katse tehispesadega
(Tartu Ülikool, 2015-07-21) Pass, Eliisa; Lõhmus, Asko, juhendaja; Ligi, Karli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
The effect of managed forest-wetland landscapes on forest grouse and nest predation
(2023-11-13) Pass, Eliisa; Lõhmus, Asko, juhendaja; Mägi, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsakanaliste (metsis, teder ja laanepüü) elujõulised asurkonnad on märk maastiku terviklikkusest ning selliste maastike hoidmine kaitseb ka teisi liike. Põhja- ja Baltimaades on viimastel aastakümnetel looduslikke metsa-märgalamaastikke muudetud ulatuslike lage- ja harvendusraiete ning kuivendussüsteemidega: maastikud on muutunud ühetaolisteks killustunud metsadega aladeks, milles suureneb lindude pesarüüste. Koos muutustega on neis maastikes langenud ka metsakanaliste arv. Kõik kolm liiki eelistavad sama maastiku erinevaid elupaiku ning on tundlikud nii kiskluse kui ka metsamajanduse suhtes. Uurisin, kuidas saab parandada kanaliste ellujäämisedukust. Selleks hindasin metsandusvõtete mõju pesarüüstele, ja millistes elupaikades on kanalised kõige tundlikumad kisklusele. Raiesmikel ja noortes puistutes on pesarüüste väikseim, kuid metsis ja laanepüü väldivad selliseid alasid. Metsamaastiku raielankidega killustades võivad nii linnud kui ka kiskjad koonduda säilinud keskealise ja vana metsaga elupaigalaikudesse, mis suurendaks rüüstet veelgi. Kuivenduskraavidel kanalistele otsest mõju ei ole, kuid iga liik eelistab erinevat tüüpi soomullal olevat elupaika – sellise mullastiku esinemine eeldab aga kuivendamata metsa-märgalamaastikku. Kanalistele on kõige sobimatumad väikesed kaitsealad, mille ümbruses majandatakse metsa erinevate võtetega, majandamata või minimaalselt majandatud loodusmaastikes saavad populatsioonid edukalt hakkama. Selliste maastike säilimine on kriitilise tähtsusega – isegi kui taastada kuivendatud elupaiku, on vahetult pärast taastamistöid kanaliste sigimisedukus väike ja pesarüüsterisk suur. Ajutist leevendust pakuks pesa rüüstavate väikekiskjate küttimine, kuid sel on vaid lokaalne ja lühiajaline mõju.