Browsing by Author "Pedaste, Margus, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 21

Classroom digital technology integration – a double-edged sword? Engaging and practical yet harmful
(Tartu Ülikool, 2023) Raave, Doris Kristina; Roldan Roa, Eric; Pedaste, Margus; Saks, Katrin; Saks, Katrin, juhendaja; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Digitaalse mõistekaardi atraktiivsust mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2018) Soosaar, Signe; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Digitaalsed õppematerjalid eesti keel teise keelena eelkoolile
(Tartu Ülikool, 2017) Nurm, Katrin; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Eesti üldhariduskoolide õpetajaid mõjutavad tegurid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisel
(2005) Hirmo, Celia; Pedaste, Margus, juhendaja
Haridusuuenduse läbiviimise olulised lähtekohad ühe Tartu põhikooli näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Pedaste, Küllike; Lukk, Karin, juhendaja; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
II kooliastme looduspädevuse hindamine: uue küsimustepanga koostamine
(Tartu Ülikool, 2024) Parts, Reeta; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Liitreaalsuse kasutamise mõju süsivesinike teema õppimisel keemias
(Tartu Ülikool, 2020) Mitt, Geidi; Jürivete, Teele, juhendaja; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Making sense of responsible research and innovation in science education
(2019-10-11) Burget, Mirjam; Pedaste, Margus, juhendaja; Bardone, Emanuele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vastutustundlik teadus ja innovatsioon (Responsible Research and Innovation, RRI) on muutunud viimasel kümnendil Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika oluliseks osaks ning seda kasutatakse poliitilise raamistikuna teaduse juhtimisel. Ehkki viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuses hakatud üha enam huvi tundma RRI kontseptuaalse käsitluse vastu, võib RRI peamiseks probleemiks pidada piiratud arusaama kontseptsiooni olemusest. Näiteks ilmneb, et RRId on haridusvaldkonnas käsitletud eelkõige seoses Euroopa Liidu teaduspoliitika rakendamisega, kuid puudu on uuringutest, milles võrreldaks haridusvaldkonna RRI käsitust teaduskirjanduses avaldatud arusaamaga RRIst ning püütaks RRId haridusvaldkonda tähendusrikkal viisil integreerida. Eeltoodust lähtudes seati doktoriväitekirjale neli eesmärki: 1) välja selgitada RRI definitsioonid ja kontseptuaalsed dimensioonid; 2) teha selgeks, kuidas loodusteaduste õpetajad tajuvad RRId oma töös; 3) välja selgitada, kuidas loodusteaduste õpetajad mõistavad vastutustundlikkuse tähendust uurimusliku õppe eri etappides; 4) käsitleda RRIga seotud haridusfilosoofilisi suundi omavahel seotuna ning esile tuua vastutustundlikkuse osa haridusfilosoofilistes suundades. Uuringu tulemusena võib RRId kirjeldada protsessina, kuhu kaasatakse osalisi demokraatlikult, nähes ette ja tajudes, kuidas teadus ja innovatsioon võivad või saavad toimida ühiskonna hüvanguks. RRId iseloomustatakse nelja kontseptuaalse dimensiooni (refleksiivsus, operatiivsus, ennetamine, kaasamine) ja kahe avalduva kontseptuaalse dimensiooni (jätkusuutlikkus, hool) kaudu. Doktoritöö raames tehtud empiirilisest uuringust ilmnes, et RRId saab haridusvaldkonnas kontseptualiseerida järgmiste kategooriatena: arusaamine, tegutsemine, uurimine ja kaasamine. Seega võib RRId vaatlusaluses kontekstis tõlgendada kui tähendusrikast kaasamist, millega antakse õpilastele võimalus vastutada ja teaduslikult põhjendatud teadmistest või tehnoloogiaga seotud protsessidest aru saada, nendega seoses tegutseda või neid uurida. Töö praktiline väärtus seisneb panuses üldhariduskooli ja õppekava arendusse ning poliitikasse, kus tähelepanu tuleks pöörata vastutustundlikkuse tajumisele õppeprotsessis, loodusteaduslikus hariduses kanda kinnitanud suundade (nt uurimusliku õppe, sotsiaalteaduslike probleemide) sügavamale mõistmisele ning koolituste ja õppematerjalide väljaarendamisele.
Matemaatiline probleemilahendamine gümnaasiumis
(Tartu Ülikool, 2018) Sõrmus, Maarja; Pedaste, Margus, juhendaja; Kori, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Measuring military commanders’ decision making skills in a simulated battle leading environment
(2020-10-02) Männiste, Tõnis; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sündmused Gruusias 2008. aastal ning Ukrainas 2014. aastal on viinud olukorrani, kus NATO riigid on keskendumas iseseisva kaitsevõime tugevdamisele ning järjest enam ka reservüksuste juhtide väljaõppele. Reservarmee põhimõtetest lähtub ka Eesti Kaitsevägi (EKV), mis on aga väike ja saab konflikti puhkemise korral loota vaid sellele, et reservüksuste ülemad suudavad lahingolukordades tegutseda paremini kui vastane. EKV jaoks on seega oluline reservülemate väljaõpe, mis 11-kuulise kestuse jooksul peab valmistama nad ette tegutsemaks olukorras, kus juhitakse oma üksust lahingus. Paraku pole rahuajal võimalik lahingujuhtimist praktiseerida muul moel, kui õppeolukordades, mis ei pruugi aga tagada piisavat autentsust. Sama kehtib ka õppe tulemuslikkuse hindamise kohta, mida pole EKV võimalik praegu piisava usaldusväärsusega teha. See omakorda ei võimalda langetada adekvaatseid otsuseid väljaõppe tõhustamiseks ja isikkoosseisu valimiseks ning samuti pärsib see teadus- ja arendustegevust EKV-s. Seega on EKV-l vajadus usaldusväärse mõõtevahendi järgi, mis võimaldaks kulutõhusalt mõõta reservülemate otsustusvõimet lahinguolukordades. See doktoritöö keskendubki reservülemate otsustusvõime mõõtmiseks sobiliku mõõtevahendi koostamisele ning selle usaldusväärsuse testimisele. Selleks viidi esmalt läbi süstemaatiline kirjandusanalüüs eesmärgiga tuvastada, milliseid mõõtevahendeid on varasemalt kasutatud väikeüksuste ülemate otsustamise mõõtmiseks lahingutegevuse juhtimisel. Lisaks huvituti, kuidas neid mõõtevahendeid on kasutatud ning millised neist sobiks kasutamiseks EKV-s koheselt või modifitseerituna. Selgus, et laialdaselt kasutatav ning ka EKV vajadustele vastav mõõdik on olukorrapõhine otsustamistest (OPT) vaatamata sellele, et ükski tuvastatud mõõdikutest ei keskendunud otseselt lahinguolukorras otsustamisele. Seega koostati otsustamise mõõtmiseks sobivad testid ning rakendati neid Kaitseväe Akadeemia kadettidest (134) ning reservrühmaülema baaskursuse ajateenijatest (80) koosneva valimiga. Selgus, et koostatud testid annavad usaldusväärseid tulemusi, eristades lahendajaid hästi nii erineva väljaõppe taseme kui varasema kogemuse alusel. Seega sobivad OPT-d hästi mõõtma väikeüksuse ülemate otsustamisoskust lahingujuhtimisel. Töö praktilise tulemusena saab EKV edaspidi kasutada valminud mõõtevahendit erinevatel eesmärkidel, sealhulgas väljaõppe hindamiseks ja tõhustamiseks ning samuti teadus- ja arendustegevuses. Edasised uuringud võiks keskenduda sellele, et välja selgitada, kui hästi ennustab OPT-de tulemuslik lahendamine tegelikku sooritust üksuse juhtimisel.
Nutivahendite kasutamise tulemuslikkus õpilaste omavahelises koostöös uurimuslike ülesannete lahendamisel 9. klassides
(Tartu Ülikool, 2019) Vana, Eliis; Kori, Külli, juhendaja; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Õpetajate arengumõtteviis ja selle avaldumine tundi läbi viies
(Tartu Ülikool, 2021) Pääsik, Triinu; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Õpilaste hinnangud oma nutiseadmete kasutamisharjumustele ning nende seos õpihoiakute ja õpitulemustega
(Tartu Ülikool, 2016) Timm, Maarja; Pedaste, Margus, juhendaja; Adov, Liina, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Põhikooli õpilaste digipädevuse rakendamise eesmärgid nutiseadmete kasutamisel ja hoiakud nutiseadmete kasutamisse õppetöös ning igapäevaelus kolme maakooli näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Võsu, Külli; Pedaste, Margus, juhendaja; Adov, Liina, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Predicting teachers’ and students’ reported mobile device use in STEM education: the role of behavioural intention and attitudes
(2022-01-12) Adov, Liina; Pedaste, Margus, juhendaja; Leijen, Äli, juhendaja; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uuringud on näidanud, et nutiseadmete kasutamisel hariduses on potentsiaal toetada nii õpilaste õppeedukust, motivatsiooni, uute oskuste omandamist kui ka koostöö- ja eneseregulatsioonioskust. Kuigi tehnoloogia kättesaadavus on tugevas kasvutrendis, on tehnoloogia kasutamine hariduslikel eesmärkidel väljaspool distantsõpet jäänud madalale või mõõdukale tasemele. Seega ei taga tehnoloogia olemasolu veel selle kasutamist hariduslikel eesmärkidel. Uuringud on näidanud, et tehnoloogia kasutamine on tugevasti mõjutatud hoiakutest. Käitumise prognoosimisel tuuakse eraldi esile käitumiskavatsust (inimese valmisolekut teatud viisil käituda) kui n-ö vahesammu hoiakute ja käitumise vahel. Eeltoodut arvestades on doktoritöö eesmärk mõista hoiakute ja käitumiskavatsuse seost õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutuse prognoosimisel STEM-hariduse kontekstis. Andmeid koguti esimeses etapis küsimustike kaudu nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning teises etapis tehti õpetajatega intervjuud, et mõista nende kogemusi nutiseadmete ja laiemalt tehnoloogia vahendusel õpetamisega COVID-19-st tingitud eriolukorra algul. Tulemused näitavad, et nii õpilaste kui ka õpetajate seas prognoosivad hoiakud otseselt nutiseadmete kasutamist, mis viitab asjaolule, et hoiakud ei prognoosi üksnes kavatsust tehnoloogiat kasutada, vaid panustavad ka mõistmisse, kas ja millal viib kavatsus käitumiseni. Kokkuvõttes, doktoritöö tulemused osutavad, et sotsiaalse toe olemasolu, usk, et nutiseadmete kasutamisega tullakse toime, ja hinnang nutiseadmete kasulikkusele aitavad prognoosida nii õpilaste kui ka õpetajate käitumist, kusjuures sotsiaalse toe olemasolu paistab olevat olulisem õpetajate hulgas. Kui uuringu esimeses etapis hinnati käitumist nutiseadmete kasutuse sageduse alusel, siis intervjuude tulemused tõid esile vajaduse hinnata peale sageduse ka nutiseadmete kasutuse omapära. Nimelt ilmneb, et kuigi kõik õpetajad kasutasid tehnoloogiat igapäevaselt, siis kasutuse mitmekülgsus varieerus ning võis märgata kasutuse seoseid õpetajate hoiakutega ja valmisolekuga tehnoloogiat kasutada. Tulemustest lähtudes on doktoritöös esitatud mitmeid soovitusi nii nutiseadmete kasutuse uurijatele kui ka praktikutele, kes otsivad võimalusi toetada õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutust hariduslikel eesmärkidel.
Protsessikeskse kirjutamise kasulikkusest gümnaasiumiõpilaste kirjaliku tekstiloome oskuse kui suhtluspädevuse ühe komponendi arendamisel
(Tartu Ülikool, 2022) Hint, Helen; Jürine, Anni; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
The role of academic, social and professional integration in predicting student retention in higher education information technology studies
(2017-10-06) Kori, Külli; Pedaste, Margus, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Infotehnoloogia (IT) roll ühiskonnas on kasvanud ja üha enam vajatakse tööturul IT-oskustega kõrgharidusega töötajaid. Igal aastal alustavad üliõpilased kõrgkoolides IT õpinguid, kuid suur osa neist õpinguid ei lõpeta. Kõrgkoolis edasijõudmist mõjutavaid tegureid on palju ning käesolevas doktoritöös luuakse nendest süsteem. Üliõpilasi on erinevat tüüpi ja seetõttu eristatakse käesolevas doktoritöös ka üliõpilaste profiilid, et oleks võimalik erinevate profiilidega üliõpilastele pakkuda just neile sobivat toetust õpingutes edasijõudmiseks. Tulemused näitavad, et õppekava valikul oli üliõpilaste jaoks kõige olulisem varasem IT-ga seotud kogemus, mis põhjustas huvi IT õppimise vastu. Töötamisega seotud aspektid (nt töövõimalused, palgad) olid üliõpilaste jaoks olulised nii õppekava valikul kui ka õpingute jätkamisel. Õpingute jätkamisel mängisid tähtsat rolli ka sotsiaalsed suhted kõrgkoolis. Käesoleva doktoritöö aluseks on USA-s loodud mudel, mis näitab akadeemilise ja sotsiaalse integratsiooni rolli kõrgkoolis edasijõudmisel. Doktoritöö tulemuste põhjal täiendati mudelit professionaalse integratsiooni rolli lisamisega, et see sobiks paremini IT erialade jaoks. Koostati empiiriline mudel, mis näitab, et IT erialadel õpingutes edasijõudmisel on olulised nii akadeemiline, sotsiaalne kui ka professionaalne integratsioon. Eriti tugevalt tuli välja professionaalse integratsiooni roll, mis viitab, et IT üliõpilased tahavad õpingute käigus olla reaalselt seotud IT ettevõtetes tehtava tööga. Seega on üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamisel oluline kõrgkoolide koostöö IT ettevõtetega nii õppekava arendamisel kui ka üliõpilastele praktiliste ülesannete andmisel. Üliõpilaste profiilide eristamisel leiti samuti, et osa üliõpilasi vajab õpingute jätkamiseks praktilist töökogemust IT valdkonnas. Lisaks eristati üliõpilaste profiilid, kes vajavad toetust keerulistes õppeainetes edasijõudmisel. Töö praktiline väärtus seisneb soovituste välja toomises, mis aitaksid tulevikus IT üliõpilasi toetada ja väljalangevust vähendada
Social media in education: contextualizing teaching with social media in high school
(2022-04-05) Otchie, Wilson Ofotsu; Pedaste, Margus, juhendaja; Bardone, Emanuele; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalmeediast on saanud võimas internetivõrgustike loomise, suhtlemise ja teabe levitamise vahend. Need lubavused (sh kasutusmugavus) teevad võimalikuks sotsiaalmeedia rakendamise erinevates kontekstides – asjaolu, mis äratab erinevates valdkondades üha suuremat huvi. Huvi sotsiaalmeedia kasutamise vastu õppetöös on küll kasvav, kuid selle kasutamise efekt on uuringute lõikes ebaselge ega kajasta sotsiaalmeedia tunnustatud lubavusi Näiteks on sotsiaalmeedia kasutamine õppetöös potentsiaalselt õpilasekeskne ja konstruktivistlik, ent see potentsiaal ei ole praktikas veel selgelt realiseerunud. Siinse doktoritöö eesmärk on ühelt poolt aidata õpetajatel mõista ja hinnata sotsiaalmeedia regulaarse kasutamise vajadust, et saavutada kontroll selle kasutamise üle ja tajuda ka selle pedagoogiliselt väärtuslikke lubavusi. Teisalt võimaldab doktoritöö õpetajatel nende vahendite kasutust enda jaoks sõnastada, kontekstualiseerides need lubavused oma õpetamistegevustes. Doktoritöö seisukoht on, et tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks tuleb õpetajatel liikuda operatsiooniliselt kasutuselt sisulisele kasutusele, mis tähendab sotsiaalmeedias õpetamisvõimaluste nägemist. Doktoritöö raames intervjueerisime keskkooliõpetajaid. Ühelt poolt selleks, et koguda nende mõtteid, arusaamu ja probleeme sotsiaalmeediaga õpetamisel, teisalt soovisime lasta õpetajatel näidata, kuidas nad sotsiaalmeediaga õpetavad ja õppevara ette valmistavad. Leidsime, et pedagoogilisi lubavusi kirjeldatakse läbi avatuse määra, mis tähendab, et erinevalt operatsioonilisest kasutusest ei saa sisulist kasutust eelnevalt kindlaks määrata, vaid see ilmneb õpetaja ja sotsiaalmeedia vahelises suhtes. Järelikult on väga vajalik viia uuenduslikul viisil kokku operatsioonilised oskused ja kogemused, mis pärinevad sellistest regulaarsetest suhetest. Mõistete operatsioonilised lubavused (ingl operational affordances) ja sisulised lubavused (ingl contextual affordances) kasutuselevõtt on seega samm tehnoloogia tõhusa kasutamise nüansside mõistmise suunas. Samuti näitab meie välja pakutud raamistik praktiliselt, kuidas neid mõisteid operatsionaliseerida.
Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilaste ootused ja hinnang õppejõudude digipädevusele ning hinnang enda digipädevusele
(Tartu Ülikool, 2016) Ladve, Aveli; Pedaste, Margus, juhendaja; Remmik, Marvi, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts
(2022-07-14) Silm, Gerli; Pedaste, Margus, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Haridus- ja psühholoogiavaldkonnas kasutatakse teste inimeste teadmiste ja oskuste hindamiseks. Tihti ei ole selliste testide tulemused testitavate endi jaoks tähenduslikud, kuigi võivad olla olulised mõnel teisel tasandil – näiteks võidakse nende alusel võrrelda omavahel õpilasi või õpilaste gruppe koolide ja riikide lõikes. Varasemad uuringud on näidanud, et keskmiselt on testitäitjate jaoks madala olulisega testide tulemused madalamad kui kõrge olulisusega testide puhul. Ka valiidsuse teoreetilised käsitlused viitavad sellele, et testi tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada erinevate teguritega, sh motivatsiooniga, mis võivad tulemust mõjutada, aga ei ole osa konstruktist, mida soovitakse hinnata. Testi täitmise motivatsiooni (TTM) käsitletakse peamiselt ootuse-väärtuse teooria raamistikus. Selle alusel on motivatsiooni tekkimine seotud erinevate teguritega, näiteks inimese eelnevad kogemused, väärtused ja uskumused. Seega TTM ei ole seotud vaid testi ja testimise olukorraga vaid ka testitava enda sisemiste protsessidega. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et TTM võib olla tulemustega seotud ka kõrge olulisusega testimise olukorras. Selleks, et TTM.iga oleks võimalik tulemuste tõlgendamise arvestada, on oluline seda hinnata. Peamiselt on hindamiseks kasutatud enesekohaseid küsimustikke, kuid kuna vastused nendele ei pruugi olla piisavalt objektiivsed, on välja pakutud ka alternatiivseid TTM-i hindamise meetodeid, näiteks ajalist pingutust vastamisel (APV, Wise ja Kong, 2005). APV alusel antakse hinnang testitäitja testile pühendatud pingutusele selle alusel, kuidas ta kasutas testi ülesannete lahendamisel selleks ettenähtud aega. Doktoritöös uuriti, kuidas avaldub testi täitmise pingutus nii madala kui ka kõrge olulisusega testimise olukordades. Pingutuse hindamiseks kasutati nii enesekohast küsimustikku kui ajalisi pingutust iseloomustavad indikaatoreid, sh APV. Leiti, et testi täitmise pingutus on testi tulemusega seotud nii madala kui ka kõrge olulisusega testis, kuigi ootuspäraselt seletab see suurema osa variatiivsusest madala olulisusega testi puhul. Veel leiti, et enesehinnatud pingutus ja testi täitmise aja põhjal arvutatud pingutuse näitaja võivad kirjeldada motivatsioonispektri erinevaid osi ning et mõlemad võivad anda väärtuslikku informatsiooni testi täitmise motivatsiooni kohta.