Browsing by Author "Peets, Alo"

Now showing 1 - 12 of 12

Arduino kasutamine koos LEGO Mindstorms EV3 robotiga
(2015) Uusmaa, Lauri; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Peets, Alo
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua eestikeelne õppematerjal LEGO Mindstorms EV3 ja Arduino ühendamisest ning kooskasutamisest. Töö sisu on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis tutvustatakse Arduino platvormi. Teises peatükis antakse ülevaade LEGO Mindstorms EV3 juhtploki ja Arduino arendusplaadi ühendamisest. Kolmandas peatükis tuuakse viis kasvava raksusastmega ülesannet koos lahenduste ja selgitustega.
Arduino stardikomplekti õppematerjalid
(2016) Lubi, Selena; Peets, Alo; Duvin, Taavi; Villems, Anne
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tutvustada Arduinoga ühilduvate andurite ja lisatarvikute kasutusvõimalusi ning koostada neist huvitavamate kohta eestikeelsed õppematerjalid. Töö on jaotatud kolmeks osaks. Esimeses peatükis antakse ülevaade Arduino platvormist ja stardikomplekti olemusest. Teises peatükis tutvustatakse stardikomplekti komponentide kasutusvõimalusi ning koostatakse juhend arenduskeskkonna seadistamiseks. Töö kolmandas osas selgitatakse andurite praktilist kasutamist 10 kasvava raskusastmega näidisprojekti abil.
Juhtmevaba iselaadiva Arduino roboti ehitamine
(2016) Kelder, Triinu Liis; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Peets, Alo
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjeldada, kuidas ehitada Arduino robotit, mis tuvastab aku tühjenemise ning liigub laadimispunkti, kus robot hakkab laadima juhtmevabalt. Töö esimeses peatükis tutvustatakse Arduino platvormi. Teises peatükis kirjeldatakse aku tühjenemise tuvastamist. Kolmandas peatükis antakse ülevaade juhtmevabast laadimisest. Neljandas peatükis selgitatakse, kuidas jõuab robot laadimispunkti. Viiendas peatükis antakse ülevaade töö tulemustest.
LEGO Mindstorms EV3 ja NXT komplektiga ühilduv Vernier’ anemometer
(2015) Tiik, Silver; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Peets, Alo
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on luua eestikeelne õppematerjal õpetajatele ning õpilastele, mis toimib kasutusjuhendina firma LEGO Mindstorms NXT ja EV3’ga ühilduvale Vernier’ anemomeetrile. Töö koosneb sissejuhatusest ja kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade tuulest, kui füüsikalist nähtusest, tutvustatakse anemomeetrite ajalugu ja kirjeldatakse tänapäeval kasutatavate anemomeetrite tööpõhimõtteid. Teises osas tutvustatakse firma Vernier poolt loodud anemomeetrit ning kirjeldatakse selle ühilduvust ja kasutamist LEGO Mindstorms NXT ja EV3 baaskomplektiga. Kolmandas osas esitatakse erineva raskustasemega ülesanded, mida saab anemomeetriga lahendada ja nende ülesannete näidislahendused.
LEGO Mindstorms EV3 komplektiga ühilduv kompassandur
(2015) Mazko, Silver; Duvin, Taavi; Villems, Anne; Peets, Alo
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on koostada eestikeelne õppematerjal LEGO Mindstorms NXT ja EV3’ga ühilduvale firma Dexter Industries poolt loodud kompassandurile. Andurit saab kasutada LEGO Mindstorms roboti juhtimiseks maa magnetvälja suhtes. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas tutvustatakse erinevaid tüüpe kompasse, selgitatakse magnetkompasside tööpõhimõte ning antakse ülevaade magnetomeetritest. Teises osas tutvustatakse firma Dexter Industries poolt toodetud kompassandurit ning selgitatakse selle kasutamist koos LEGO Mindstorms EV3 komplektiga ja selle programmeerimist EV3 arenduskeskkonnas. Kolmandas osas on esitatud kompassandurile erineva raskustasemega ülesanded koos lahendustega.
LEGO Mindstorms EV3 näitel muusikaplaadi mängija ehitamine
(2016) Sulg, Meelis; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Peets, Alo
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tutvustada EV3 mittestandartset võimekust ja pakkuda huvitavat tegevust edasijõudnud LEGO Mindstorms kasutajale. Töö teiseks eesmärgiks on luua demorobot töö esimese eesmärgi saavutamiseks. Töö esimeses peatükis kirjeldatakse LEGO Mindstorms EV3 komplekti ning programmeerimist. Teises peatükis antakse ülevaade töö raames loodud demorobotile „LEGO muusikaplaadi mängija“.
LEGO Mindstorms EV3 roboti kasutamine EV3 infrapunamajakaga
(2015) Rinken, Priit; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Peets, Alo
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua õppematerjal ja ülesannete kogu õpetajatele ja õpilastele LEGO Mindstorms EV3 roboti ja infrapunamajaka kasutamise kohta. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade infrapunavalgusest kui nähtusest ja selle kasutusaladest. Teises peatükis tutvustatakse riist- ja tarkvara, mida läheb vaja EV3 roboti ja infrapunamajakaga töötamiseks. Tutvustatakse LEGO Mindstorms EV3 juhtplokki, infrapunasensorit, infrapunamajakat ja graafilist programmeerimiskeskkonda. Kolmandas peatükis pakutakse välja erineva raskusastmega ülesandeid, mis on seotud EV3 infrapunasensori ja majakaga.
LEGO Mindstorms NXT’ga ühilduv GPS andur
(2015) Paal, Rauno; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Peets, Alo
Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on luua õpilastele ja õpetajatele põhjalik materjal LEGO Mindstorms NXT'ga ühilduvast GPS andurist. Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses peatükis selgitatakse, kuidas satelliitide abil positsioneeritakse ning GPS ajaloost. Teises peatükis kirjeldatakse Dexter Industries GPS anduri tööpõhimõtet ning kasutamist koos LEGO Mindstorms NXT’ga. Kolmandas peatükis esitati erineva raskusastmega ülesandeid. Võtmesõnad: LEGO Mindstorms NXT, GPS, GPS andur, Dexter Industries, robootika.
MATRIX, TETRIX ja VEX robootikaplatvormid
(Tartu Ülikool, 2016) Orav, Sander; Peets, Alo; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Selle lõputöö tulemusena valmis kolme robootika platvormi võrdlus. Töös võrreldakse Matrix, TETRIX ja VEX robootikaplatvorme. Teoreetilises osas võrreldakse platvormide elektroonikat, komplekte ning nende programmeerimisvõimalusi. Tuuakse välja tootja poolt antud lubadused ja komplektide omadused. Võrdlus annab esmase ülevaate vaadeltavatest komplektidest ning aitab valida iga platvormi hulgast komplekti, mis on sobiv hinna ja sisu poolest roboti ehitamiseks tuginedes ainult teoreetilistele lubadustele. Töö praktilises osas konstrueeritakse väljavalitud komplektidest kolm robotit, mida on võimalik omavahel ka praktikas võrrelda. Iga robot esindab üht platvormi. Töö praktilise osa tegemise käigus tuuakse välja tekkinud probleemid, millega tuleks edaspidi arvestada ootamatute olukordade vältimiseks. Pärast praktilise osa läbitegemist on võimalik analüüsida teooria ja praktika paikapidavust. Anda hinnang platvormide kvaliteedile, keerukusele ja võimalustele. Tehtud analüüsi põhjal on võimalik määrata platvormide sobivust kasutamiseks koolirobootikas erinevates kooliastmetes.
Mobiilirakendus roboti juhtimiseks
(2016) Kaasik, Arvi; Duvin, Taavi; Peets, Alo; Villems, Anne
Eestis õpetatakse kooliõpilastele programmeerimist selleks, et panustada Eesti kui E-riigi tulevikku. Üks viis selleks on viia läbi erinevaid robootika alaseid huvilaagreid. Robotite reaalajas juhtimiseks on vaja arendada juurdekäiv juhtimispult. Tänapäeval on väga laialdaselt levinud nutiseadmete kasutamine ning käesoleva bakalaureusetöö tulemusena luuakse materjalid, mille abil on võimalik robootikahuvilistel programmeerida enda roboti juhtimiseks mobiilirakendus ning paigaldada rakendus enda isiklikule nutiseadmele. Töös arendatakse edasi Taavi Karelsoni bakalaureusetöö Raspberry Pi robotist Alo Peetsi poolt edasi arendatud NUTIROBOTi projekti. NUTIROBOTi edasiarendusele luuakse kokkusobiv Android mobiilirakendus. Roboti ja nutiseadme vaheline suhtlus toimub üle WiFi võrgu võrgupäringute abil. Raspberry Pi robotile lisatakse video edastamise tugi ning andurilt andmete lugemise tugi. Näidisrakendusele arendatakse Video voogedastuse näitamise tugi, juhtkang roboti liigutamiseks, nupud roboti komponentide sisse- ja välja lülitamiseks.\n\rVõtmesõnad:\n\rAndroid, Raspberry Pi, Mobiilirakendus
Päikesesüsteemi mudeli tehniliste lahenduste väljatöötamine
(Tartu Ülikool, 2010) Peets, Alo
Inimesed nägid Päikesesüsteemi kaua aega geotsentrilisest vaatekohast ning sellest tulenevalt ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikeks liikumisteks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Peale selle ei ole paljud Päikesesüsteemi objektid ja nähtused palja silmaga vaadeldavad. Nõnda nõudis adekvaatne arusaamine Päikesesüsteemist teoreetilisi ja tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikołaj Koperniku (1473-1543) teooria: Päikesesüsteemi heliotsentriline mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "Päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite) ja Isaac Newtoni (1643-1727) gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohti taevas. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on osa Eesti teadusajaloost. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 2011. aasta kevadel taasavatakse Tartu tähetorn muuseumina. Üheks soovitud muuseumieksponaadiks on Päikesesüsteemi mudel, mille ehitamiseks pöörduti Tartu Ülikooli Tehnoloogia Instituudi poole. Mudeli ülesandeks on demonstreerida planeetide liikumist ja nende vastastikuste asendite (planeediseisude) kujunemist. Mudel peaks võimaldama esile kutsuda planeetide asendit kindlatel kuupäevadel ning vastavatest planeediseisudest alustades jälgida planeetide liikumist orbiitidel. Käesolev töö sisaldab Tartu Ülikooli magistrandi Alo Peets välja pakutud tehnilisi lahendusi, skeeme, jooniseid ja arvamusi, kuidas vastavat mudelit kõige arukam valmistada oleks. Magistritöö lisades on olemas mudeli valmistamiseks soovitatud lahenduste dokumentatsioon (2010. aasta maikuu seisuga). Projekti lahendused kattuvad osaliselt Alo Peetsi bakalaureusetööga „Reaalaja tagasiside süsteemi väljaarendamine õppeprotsesside kvaliteedi tõstmiseks“.
Raspberry Pi kasutamine koos LEGO Mindstorms EV3 robotiga
(2015) Liblik, Hans Aarne; Villems, Anne; Peets, Alo; Duvin, Taavi
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on koostada eestikeelne õppematerjal õpilastele ja tavakasutajatele Raspberry Pi B+ miniarvuti ja LEGO Mindstorms EV3 roboti koos kasutamise kohta. Töö esimeses peatükis selgitatakse, mis on Raspberry Pi ja LEGO Mindstorms EV3. Teises peatükkis on juhend, mis aitab seadistada mõlemat seadet. Kolmandas peatükis on näiteülesanded, mis annavad ülevaate Raspberry ja EV3 koostööst ning ülesanded kasutajatele ise lahendamiseks.