Browsing by Author "Pent, Rine"
Now showing 1 - 3 of 3
- Results Per Page
- Sort Options
Item Algkooliealiste laste ja nende vanemate nutitelefoni kasutamine ja nende suhtumine sellesse(Tartu Ülikool, 2016) Pent, Rine; Schults, Astra, juhendaja; Konstabel, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö: „Algkooliealiste laste ja nende vanemate nutitelefoni kasutamine ja suhtumine sellesse,“ eesmärgiks on uurida nutitelefonide kasutust laste ja nende vanemate hulgas. Töö käigus uuritakse, kuidas lapsevanemad hindavad laste nutitelefoni kasutust ja kuidas lapsed näevad vanemate nutitelefonide kasutamist. Samuti on eesmärgiks uurida, kas lapsevanemate nutiseadmete kasutus on seotud laste nutiseadmete kasutusega ning kas on seos väärtuste ja nutiseadme kasutamise vahel. Uuringus osales 244 inimest, kelle hulka kuulus 122 2. klassi last neljast erinevast koolist vanuses 8-10 ning 122 lapsevanemat vanuses 25-59. Tulemused näitavad, et nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad telefoni valdavalt suhtlusvahendina, olenemata telefoni tüübist. Nii lapsed kui lapsevanemad arvasid, et teine pool võiks veeta vähem aega nutitelefonis. Andmete analüüsimise käigus selgus, et lastevanemate nutiseadme kasutus on seotud laste nutiseadme kasutusega. Samuti leiti töö käigus, et heasoovliku, konformse ja turvalise kasvatusmeetodi ja nutitelefonidesse suhtumise vahel on statistiliselt oluline negatiivne korrelatsioon. Tulemuste kohaselt peab vanem nutitelefoni kasulikumaks, mida kõrgemalt ta väärtustab heasoovlikkust. Vähesel määral oli sama seos nutitelefoni kasulikkuse ja konformsuse väärtustamisega ning nutitelefoni ja turvalisuse väärtustamisega. Teiste väärtuste puhul ei olnud statistiliselt olulisi seoseid.Item Isaksolemise pärand: lapsehoolduspuhkusel olevate isade perspektiiv(Tartu Ülikool, 2016) Pent, Rine; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on vaadata isaks olemist läbi erinevate ajaetappide ning uurida teemat läbi sotsiaalkonstruktsionistlikku lähenemise. Uurimuse raames viisin läbi viis poolstruktureeritud intervjuud isadega, kes on, olid või plaanivad lähiajal olla lapsehoolduspuhkusel, et analüüsida nende arvamusi ja kogemusi seosest teemaga. Uurimusest selgus, et isade otsus jääda koju oli igati läbimõeldud otsus. Mitmed isad ütlesid, et üheks peamiseks kojujäämise põhjuseks oli see, et majanduslikult oli nii mõistlikum. Isad tõdesid, et kui otsus jääda lapsega koju oleks olnud majanduslikult perele kahjulik, siis nad ei oleks seda otsust langetanud. Samas toodi välja, et lapsega kojujäämise ja koos aja veetmisega kaasneb mentaalne heaolu. Isad tundsid, et nad saavad tööst puhata ja veeta aega lapsega. Teiste suhtumine isade kojujäämisesse oli pigem positiivne. Lähedased ja sõbrad toetasid läbimõeldud otsust, kuid isad tundsid, et ühiskondliku vaate järgi ei pruugita nende otsust mõista. Uurides isade käest, mis nad arvavad, miks ühiskondlik vaade lapsega kodus olevatest isadest ei pruugi alati mõistev olla, toodi välja eesvanemate- aegne peremudel. Intervjuudes öeldi, et kuna see pole tavaks, et isad jäävad lapsega koju, siis vajab see harjumist ning selle tõttu võib mõningate inimeste poolt hukkamõistmist tulla. Arvamus, et laps vajab esimestel aastatel pigem ema, on üks nendest mõtteviisidest, mis käib kaasas varasema peremudeliga. Uurimuses osalenud isad arvasid, et kuigi emade osalus lapse elus on tingimata oluline, siis ei pea see tingimata ema olema, kes esimestel aastatel lapsega kodus on. Pigem arvati, et tähtis on hooldajapoolne hool ja armastus, mida saavad mõlemad vanemad võrdselt pakkuda. Isad hindasid kõige rohkem lapsega koos veedetavat aega ning ühiseid tegevusi. Esile kerkis isade arvamus, et „hoolitsev isa“ on keegi, kes panustab enda aega aktiivselt lapse kasvatamisele ja tema arendamisele. Vastupidiselt sellele, et lapsed arenevad läbi isaga koos tehtavate tegevuste, tuli uurimusest välja, et ka isad arenesid koos lastega. Isad ütlesid, et lapse saamine ja temaga kodus olemine on viinud enesearenguni. Isad olid õppinud kohusetunnet ning nende väärtushinnangud olid kohati muutunud pigem perekesksemaks. Uurimuse üheks ülesandeks oli uurida isade tagasivaadet endi isade isaksolemisest. Sellest tuli välja, et isadel oli üldjuhul olemas isakujund, kuid see ei olnud alati nende bioloogiline isa. Isakujunditest räägiti positiivses võtmes ja austusega. Meenutati enam ühiseid tegevusi ja koos veedetud aega. Mida uuringus osalejad ise välja tõid, oli see, et otseselt isad neile isaks olemist õpetanud ei olnud, mehed ise olid õppinud isade käekäigust ja võtnud üle enda kasvatusse sarnaseid asju. Mida nad lootsid ka lastele edasi anda. Uurimuses osalenud isad lootsid, et nende lapsed mäletavad neid hoolivate isadena, kes alati olemas olid. Isad soovisid, et nende lapsed mäletaks nendega koos oldud aega ja tegevusi. See, millest nemad lapsena puudust tundsid või mida nad kõige paremini mäletavad, on see, mida nad soovivad enda lastele edasi anda. Seega on isade jaoks olulisel kohal lastele panustatav aeg. Võib ka nentida, et „hoolitseva isa“ konstruktsiooni mõiste ühiskonnas ei ole veel laialt levinud, kuid positiivne ja toetav suhtumine aitab kaasa selle mõtte levikule.Item Koolieelses eas laste leinaprotsess: Metoodilise materjali väljatöötamine lapse leinaprotsessi toetamiseks lastega töötavatele spetsialistidele(Tartu Ülikool, 2019) Pent, Rine; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks on laiendada Eestis kättesaadavat materjali koolieelses eas laste leinaprotsessi toetamiseks. Töö tulemusena valmib metoodiline materjal lastega töötavatele spetsialistidele, mille abil spetsialistid saavad abistada leinaprotsessis last ning pere. Töö koosnes kahest osast – metoodilise materjali koostamine ning sellele lasteaias töötavate spetsialistide tagasiside kogumine. Tagasiside koguti poolstruktureeritud intervjuu meetodil. Uurimuses osales 9 spetsialisti (3 psühholoogi, 3 eripedagoogi, 3 lasteaiaõpetajat) keskmise tööstaažiga 4,7 aastat. Spetsialistide hinnangul on valminud materjal kasutatav nii eripedagoogina, psühholoogina ning ka õpetajana töötades ja seda saab vajadusel vanematele jagada. Väljatöötatud metoodiline materjal võimaldaks spetsialistidel lapse arengust lähtuvalt sekkumist planeerida ning praktilised tegevused võimaldavad sekkumist läbi viia. Spetsialistide jaoks on oluline üheselt mõistetav, selge ja konkreetne juhis, mis on lihtsalt kasutatav, kiiresti hoomatav ja millele võib praktikas tugineda. Spetsialistide arvates on juhendis kasutatud konkreetsed näited praktilises olukorras tegutsemisele toeks. Juhendmaterjalis kasutatud tegevused on teemakohased ning praktiliselt kasutatavad. Väljatoodud tegevused olid uuringus osalejate sõnul lihtsasti läbiviidavad nii individuaalselt kui ka grupis, mis võimaldab tegevusi teha nii rühmas kui ka nõustamis- kontekstis. Teooriale järgnevad tegevused muudavad kiire reageerimise osalejate sõnul lihtsamaks, sest mõistes leina protsessi, on võimalik kiiresti sekkuda lapse arengutasemele sobivalt.