Browsing by Author "Peters, Maire, juhendaja"

Now showing 1 - 5 of 5

Molecular Profiling of Endometriotic Lesions and Endometria of Endometriosis Patients
(2016-04-15) Saare, Merli; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Endometrioos on tõsine günekoloogiline haigus, mida iseloomustab emaka limaskesta ehk endomeetriumi koe kasvamine kolletena väljaspool emakaõõnt. Vaatamata intensiivsetele uuringutele on siiani ebaselge, miks endometrioosikolded moodustavad ja millised on need molekulaarsed muutused, mis haiguse kujunemisele kaasa aitavad. Endometrioosi tekkemehhanismide väljaselgitamist on oluliselt hõlbustanud mikrokiibi- ja sekveneerimistehnoloogiate kiire areng, mis võimaldavad ülevaatlikult kirjeldada molekulaarseid muutuseid endometrioosikolletes ja endomeetriumis. Varasemad suure läbilaskevõimega tehnoloogiatel põhinevad endometrioosi uuringud on paraku jõudnud vastukäivate tulemusteni, mis viitab suure tõenäosusega erinevustele katsete disainis ja seetõttu on väga oluline juba uuringut planeerides pöörata tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele. Antud töö eesmärgiks oli leida endometrioosi kujunemist mõjutavaid geneetilisi, epigeneetilisi ja mikroRNAde tasemete muutuseid nii endometrioosikolletes kui ka endomeetriumis, kasutades selleks hoolikalt valitud katseskeemi ja mikrokiipidel ning süvasekveneerimisel põhinevaid tehnoloogiaid. Töö tulemuste põhjal võime järeldada, et kromosomaalsed ümberkorraldused endometrioosikolletes ja endomeetriumis ning muutused endomeetriumi DNA metülatsioonimustris ei ole endometrioosi kujunemise esmasteks põhjusteks. Leidsime viis endometrioosikolletes kõrgelt ekspresseeritud mikroRNAd, mille taseme määramine võimaldab ilma histoloogiliste uuringuteta koldeid tuvastada. See uuring tõi välja ka uuringudisaini olulisuse, näidates et kollete mikroRNA tasemete määramiseks tuleb arvesse võtta kollet ümbritseva koe normaalset mikroRNA profiili. Samuti näitasime, et menstruaaltükli jooksul toimuvad endomeetriumi DNA metülatsioonimustris olulised muutused, mida tuleb haigusseoseliste markerite otsimisel kindlasti arvestada.
Plasma mikroRNAd kui potentsiaalsed endometrioosi mitteinvasiivsed biomarkerid
(Tartu Ülikool, 2014-06-17) Roost, Anne Mari; Peters, Maire, juhendaja; Rekker, Kadri, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
The putative role of microRNAs in endometriosis pathogenesis and potential in diagnostics
(2019-07-04) Rekker, Kadri; Peters, Maire, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Endometrioos on sage günekoloogiline haigus, mille korral emaka limaskest ehk endomeetrium kasvab kolletena väljaspool emakaõõnt. Haigusega kaasnevad sageli tugevad kõhuvalud ja viljatus. Vaatamata ulatuslikele uuringutele on endiselt ebaselge, miks mõnel naisel endomeetriumi rakud vales asukohas püsima jäävad ja kasvama hakkavad. Probleemiks on ka endometrioosi diagnoosimise piiratud võimalused, mistõttu ainus viis haiguse lõplikuks kindlakstegemiseks on invasiivne operatsioon. Viimasel ajal on uute endometrioosi patogeneesi kandidaatmarkeritena pakutud välja mikroRNA-sid (miRNA-d). miRNA-d on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad geeniekspressiooni nii normaalsete kui ka patoloogiliste seisundite, muu hulgas endometrioosi korral. miRNA-sid on võimalik tuvastada ka kehavedelikest, mis teeb neist potentsiaalsed biomarkeri kandidaadid haiguse diagnoosimiseks. Minu uuringute eesmärgiks oligi välja selgitada miRNA-de võimalikke rolle endometrioosi patogeneesis ja hinnata spetsiifiliste vereplasma miRNA-de sobivust endometrioosi biomarkeritena. Näitasime, et vereplasma miRNA-de tase ei ole naistel mõjutatud menstruaaltsüklist ja kindlad vereplasma miRNA-d võimaldavad eristada endometrioosiga naisi patsientidest, kellel haigust ei esine. Samas avastasime, et haigusest mittesõltuvad tegurid, nagu ööpäevarütm ja individuaalne varieeruvus mõjutavad miRNA tasemeid sellisel määral, et nende võimekus endometrioosi kliiniliste biomarkeritena on vähene. Lisaks võimaldas uuringu uudne lähenemine, kus kasutasime miRNA tasemete tuvastamiseks endometrioosi kolletes kindlat rakupopulatsiooni terve koe asemel, välja pakkuda võimalikke mehhanisme, mis viivad endometrioosiga kaasneva valu ja viljatuse tekkeni.
The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
(2020-05-08) Kasvandik, Sergo; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Peil, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
DNA ja RNA-põhiste meetodite kasutamine on reproduktiivmeditsiini arengut märkimisväärselt mõjutanud, suurendades arusaamist haiguste pärilikest tagamaadest ja tuues kliinilisse praktikasse uusi diagnostilisi meetodeid. Geenide peamiseks funktsionaalseks väljundiks on aga valgud ning nende uurimine on ainus viis haiguslikest protsessidest vahetu ja detailsema pildi saamiseks. Seda enam, et esmase geeniekspressiooni seos valkude tasemetega rakkudes, kudedes ja kehavedelikes on tihtilugu piiratud. Valkude uurimiseks kasutatav massispektromeetrial põhinev proteoomika on kiirelt arenev teadusharu, mis võimaldab bioloogilisest materjalist, st. nii kudedest, rakkudest kui kehavedelikest kõrge tundlikkusega määrata nende valgulist koostist ehk proteoomi. Antud uurimistöö eesmärgiks oligi rakendada kaasaegseid massispektromeetria-põhiseid proteoomika meetodeid, et leida täpsemaid vastuseid naiste reproduktiivtervisega seotud probleemide molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks ja välja pakkuda uusi markerikandidaate diagnostikaks. Täpsemalt keskendus meie töö endometrioosile ja kehavälise viljastamise (IVF) efektiivsusega seotud biomarkerite otsingule. Meie tööst selgus, et endometrioosi korral on haiguskolde rakkudes toimunud mitmeid muutusi, mis sarnanevad vähi- ja tüvirakkudes kirjeldatud ainevahetuslike kohastumustega. Meie tulemused näitavad, et endometrioosikolde rakud kasutavad sõltumata hapniku juuresolust suurenenud määral anaeroobset ainevahetust. Samuti on kolderakkudes muutunud valkude avaldumine, mis on seotud rakkude levimise ja ellujäämisega. Meie tulemused pakuvad küll välja potentsiaalseid sihtmärk-valke haiguskulu mõjutamiseks, kuid rõhutavad ka vajadust edasisteks uuringuteks suuremates kohortides. Töö teises osas uurisime emakaõõne sekreedi valke, et leida biomarkereid kehavälise viljastamise optimeerimiseks. Selle töö tulemusena leidsime, et emakaõõne sekreet sisaldab valke, mida on võimalik rakendada embrüosiirdamise efektiivsemaks ajastamiseks. Samuti viitavad meie tulemused, et naistel, kellel on IVF korduvalt ebaõnnestunud, esineb häireid emaka limaskesta vastuvõtlikkuses embrüotele ehk retseptiivsuses. Leitud valguliste biomarkerite paneeli on võimalik arendada diagnostiliseks testiks, mis tõstaks IVFi tõhusust ja aitaks paremini tuvastada retseptiivsushäirega naisi.
The impact of endometriosis and physical activity on female reproduction
(2022-08-29) Sõritsa, Deniss; Salumets, Andres, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Matt, Kadri, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tänapäeval on viljatus reproduktiiveas inimeste hulgas tavaline probleem. Aina enam naisi lükkab laste saamist edasi, kuna esmalt soovitakse saavutada majanduslik kindlustatus, paraku väheneb vanusega munarakkude arv ja tõuseb viljatuse risk. Ka günekoloogilised haigused, nagu endometrioos suurendavad viljatuse tekke tõenäosust. Ei ole teada, kuidas täpselt endometrioos viljatust põhjustab ja endometrioosiga seotud viljatuse ravi on keeruline, koosnedes peamiselt kirurgilisest ravist, hormonaalsest ravist või nende kombinatsioonist ning sageli on vajalik kasutada ka in vitro viljastamise (IVF) protseduuri. Uute endometrioosi diagnoosimise- ja ravivõimaluste leidmist takistavad ka ebapiisavad teadmised selle haiguse patogeneesi molekulaarsetest mehhanismidest. Viljatuse ravi edukus IVF abil oleneb nii viljatuse põhjusest, partnerite vanusest, sugurakkude ja embrüote kvaliteedist, endomeetriumi retseptiivsusest kui ka valitud raviskeemi sobivusest. Viljatusravi tulemust võivad mõjutada ka elustiilifaktorid, näiteks füüsiline aktiivsus. Antud doktoritöös uuriti endometrioosi erinevate raviskeemide ja füüsilise aktiivsuse mõju IVF ravi edukusele viljatusravi läbivatel patsientidel, ning hinnati endomeetriumi retseptiivsust ja molekulaarsete muutuste ulatust endometrioosi korral. Uuringus leiti, et naised vähendavad oluliselt oma füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal. Füüsilise aktiivsuse määr ei olnud küll seotud rasestumisega edukusega, aga füüsiliselt aktiivsematel naistel õnnestus munasarjade stimulatsiooni järgselt saada rohkem munarakke ja embrüoid võrreldes nendega, kes vähendasid viljatusravi ajal oma füüsilist aktiivsust. Uuring näitas ka, et endometrioosi korral võib viljatuse ravis kasutada laparoskoopia, hormoonravi ja IVF kombineeritud raviskeemi. Endomeetriumi retseptiivsusega seotud geenide ekspressioon ei olnud endometrioosist mõjutanud. Molekulaarsed uuringud näitasid, et endomeetriumi ja endometrioosikollete rakud reageerivad tsütotoksilistele ühenditele erinevalt, mis võib tuleneda endometrioosi patogeneesis osalevate geenide erinevast ekspressioonitasemest.