Browsing by Author "Philips, Mari-Anne, juhendaja"

Now showing 1 - 13 of 13

Alterations of emotional behaviour induced by the genetic invalidation of the limbic system associated membrane protein (Lsamp) – potential implications for neuropsychiatric disorders
(2022-09-05) Bregin, Aleksandr; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Innos, Jürgen, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Raku pinna neuraalsed adhesioonivalgud koordineerivad neuriitide väljakasvu, mis on aju struktuuri ja käitumisprotsesside õigeks väljaarenemiseks äärmiselt oluline. Töös uuritakse, millist mõju avaldavad hiire käitumisele ja sellega seotud biokeemilistele korrelaatidele kaks aju plastilisusega seotud IgLON perekonna neuraalset adhesioonimolekuli – limbilise süsteemiga seotud membraanivalk (Lsamp) ja selle seondumispartner neurotrimiin (Ntm). Käesolevas doktoritöös antakse esmalt ülevaade Ntm-puudulikkusega (Ntm−/−) hiire käitumuslikust profiilist. Ntm−/− hiirtel esineb emotsionaalse õppimise häire ning kahe kõnealuse hiireliini ainsaks kattuvaks fenotüübiks oli alanenud tundlikkus d-amfetamiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele. Lsamp−/− hiirtel esines suurenenud tundlikkus kokaiini ja morfiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele ning samuti ülitundlikkus GABA modulaatorite sedatiivsele ja lihaseid lõõgastavale toimele. Estsitalopraami krooniline manustamine suurendas oluliselt metsiktüüpi (+/+) hiirte üldist aktiivsust ja Lsamp−/− uudistamisaktiivsust ning suunas Lsamp−/− hiirte suurenenud serotoniini (5-HT) käibe +/+ hiirtega samale tasemele. Seega, Lsamp võib avaldada olulist mõju 5-HT süsteemi sünapsite talitlusele ning 5-HT süsteem võib olla Lsamp−/− hiirte käitumises esinevate ärevuse ja sotsiaalsusega seotud muutuste neurokeemiliseks vahendajaks. Käitumiskatsed näitasid, et kui lülitada korraga välja nii Lsamp kui ka Ntm geen (topeltmutandid), siis mõned Lsamp−/− ja Ntm−/− hiirte juures ilmnenud efektid (ujumiskiiruse vähenemine ja liikumisaktiivsuse suurenemine) võimenduvad, mis viitab Lsamp ja Ntm geenide interaktsioonidele. Sarnast interaktsiooni kinnitavad ka rakukultuuri katsed. Kokkuvõtteks, käesolev töö näitab, et Lsamp koos oma seondumispartneri Ntm-iga osaleb mitmete käitumuslike kohanemisreaktsioonide aluseks olevate virgatsaine süsteemide (dopamiini, serotoniin, GABA) aktiivsuse moduleerimises
Behavioural and genetic comparison of B6 and 129Sv mouse lines focusing on the anxiety profile and the expression of Lsamp gene
(2016-06-05) Heinla, Indrek; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Kaasaegne neuroteadus vajab hiiri nii baasteaduses haiguste ja häirete mudeldamiseks kui ravimiarenduse valdkonnas ohutuse testimisel, enne kui ravimikandidaati tohib hakata inimeste peal katsetama. Tänapäevased näriliste mudelid püüdlevad etoloogilisema lähenemise poole. Loomade elutingimused ja ka katsed peavad toimuma võimalikult loomuomases keskkonnas. Surve selliseks lähenemiseks kasvab nii teadlaste kogukonnast, kes tahavad, et nende tulemused oleksid võimalikult valiidsed ja kõrge translatsioonilise väärtusega, kui ka seadusloome tasandilt (direktiiv 2010/63/EU), mis tuleb vastu heaoluühiskonna eeldustele loomade heaolu kohta. See, kuidas närilisi laborites kasvatatakse ja milliseid käitumiskatseid nendega tehakse, mõjutab katsetest saadud tulemusi. Käesolev doktoritöö hindab erinevates keskkonnatingimustes, see tähendab individuaalselt, tavapuuris või rikastatud keskkonnas üles kasvamise mõju klassikalistele hiireliinidele B6 ja 129Sv. Lisaks keskendub töö eelmainitud taustaliinidesse loodud Lsamp-puudulikkusega hiire iseloomustamisele. B6 hiired kasutavad varasemalt teadaolevalt keskkonnas toime tulemiseks ja kohanemiseks aktiivset toimetulekustrateegiat; samades tingimustes käituvad 129 liini hiired alalhoidlikult ja passiivselt. Tuvastasime uuringutega, et rikastatud keskkonnas elamine mõjub aktiivsetele B6 loomadele paremini kui ärevatele 129Sv liini hiirtele. Farmakoloogilised ja käitumiskatsete andmed viitavad, et 129Sv hiirte monoamiinsüsteem on rikastatud keskkonnas üle stimuleeritud, mis tingib ebaadekvaatse kohanemisreaktsiooni. Lsamp geen juhib närvisüsteemi kujunemisel neuronite ühenduste kujunemist. Mutatsioone selles geenis seostatakse ärevus- ja meeleoluhäiretega. Lsamp-puudulikkusega hiirtel, kellel see geen on välja lülitatud, esineb kõrvalekaldeid sotsiaalses käitumises ning uudses ja ärevas olukorras kohanemisel. Lsamp geenil on kaks promootorit: 1a ja 1b. Käesolevas töös näitasime esmakordselt nende erinevaid ekspressioonimustreid hiire ajus. 1b on transkriptsiooniliselt aktiivne sensoorsetes juhteteedes alates tuumadest ajutüves ja taalamuses kuni primaarsete sensoorsete aladeni ajukoores. 1a promootor ekspresseerub klassikalistes limbilistes struktuurides nagu hippokampus ja hüpotaalamus. Lsamp promootorite ekspressiooni tasemed hippokampuses käitumiskatsete järgselt viitavad, et koos Bdnfiga mängib lsamp olulist rolli aju plastilisuses ja kohanemiskäitumise reguleerimisel. Nii geneetiline taust kui kasvukeskkond mõjutavad Lsamp geeni ekspressiooni. Käesolevas töös näitame, et rikastatud keskkond suurendab Lsamp 1b transkripti ekspressiooni taset B6 hiirte hippokampuses; sama tendents ilmneb ka teise uuritud 129Sv liini juures ja mõlemal liinil 1a promootori puhul. Ka liinide vahel esineb märkimisväärseid erinevusi. Ärevate 129Sv loomade ajus on Lsamp 1a transkripti ekspressioon hippokampuses oluliselt kõrgem (hoolimata kasvukeskkonnast) kui B6 hiirtel. Samas Lsamp 1b transkript ekspresseerub kõrgemal tasemel B6 liini taalamuses ja ajukoores, mis võiks aidata seletada liinidevahelisi erinevusi füüsilises aktiivsuses, ruumilises mälus ja peenmotoorikas. Edasistes uuringutes tuleb vaadelda Lsampi ekspressiooni muutumist erinevates ajapunktides. Viimaste põlvkondade jooksul on läänemaailmas inimeste kasvukeskkond dramaatiliselt muutunud. Teisel viisil, kuid samaväärselt muutub ka laborinäriliste kasvukeskkond. Lisaks ebamugavustele, mis selliste muutustega kaasnevad, saab seda vaadelda kui võimalust avastamaks uusi fenotüüpe, mis varem ei saanud avalduda. Geenide ja keskkonna vahelised interaktsioonid väärivad süvitsi edasi uurimist nii transgeensetes loommudelites kui ühiskonnas laiemalt.
Different stress coping strategies of 129Sv and C57/Bl6 mouse strains – evidence from behavioural, pharmacological, metabolomics and gene expression studies
(2022-12-21) Varul, Jane; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Innos, Jürgen, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Prekliinilistes uuringutes on kõige laialdasemalt kasutatavaks mudelorganismiks laborihiir (Mus musculus domesticus). Põhjuseks on asjaolu, et hiired on inimestega geneetiliselt ja bioloogiliselt piisavalt sarnased. Kõige levinumad hiireliinid biomeditsiinilistes uuringutes on C57/Bl6 (Bl6) ja 129Sv. Käesolev doktoritöö annab ülevaate kahe hiireliini – 129Sv ja Bl6 – erinevustest, mis aitab teadlastel paremini valida konkreetse uurimisülesande lahendamiseks vajalikku hiireliini. Käitumiskatsed näitasid Bl6 hiirte suuremat liikumisaktiivsust. Seejärel vaadeldi ühekordse ja korduva amfetamiini manustamise mõju liikumisaktiivsusele. Amfetamiini rakendatakse prekliinilistes uuringutes psühhootiliste seisundite alusmehhanismide uurimise vahendina. Tulemusena leiti, et Bl6 hiired, kes said amfetamiini ühekordselt, liikusid võrreldes 129Sv hiirtega palju rohkem. Korduv amfetamiini manustamine suurendas liikumisaktiivsust palju enam 129Sv liinis. Tõsi, mitte kõigil 129Sv hiirtel, sest pooltel grupi loomadel jäi läbitud distants samale tasemele ühekordse manustamisega. Ka inimpopulatsioonis ilmneb sarnane mõju erinevus – osal tekib amfetamiini võimsama analoogi metamfetamiini mõjul sõltuvus, teistel aga kujuneb raske psühhoos. Metaboloomika uuringud näitasid, et Bl6 hiirtel on motoorse testiga kohanemisel eelkõige aktiveerunud suhkrutega seotud metabolismirajad, kuid 129Sv hiirtel domineeris rasvade metabolism. Arvestades hiirte käitumuslikku reageerimist amfetamiinile ja geeniekspressiooni tulemusi, võib järeldada, et Bl6 hiirte ajustruktuurides on dopaminergilise süsteemi aktiivsus suurem kui 129Sv hiirtel. Valguekspressiooni uuringute põhjal võivad EGF, ERBB1 ja GRIN1 olla need otsmikukoore biomarkerid, mis on seotud parema kohanemisega Bl6 hiirtel. Kokkuvõttes võib väita, et Bl6 hiireliin näib olevat sobivam uimastisõltuvuse mehhanismide uurimiseks ning 129Sv hiireliin pakub paremaid võimalusi depressiooni- ja psühhoosilaadsete seisundite selgitamiseks.
IgLON perekonna adhesioonimolekulide ekspressiooni muutused seoses psüühikahäiretega ning Negr1-/- hiire sotsiaalne fenotüüp
(Tartu Ülikool, 2018) Kaare, Maria; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
IgLON-id reguleerivad sünapsite plastilisust, neuriitide väljakasvu ja teisi normaalsete närviringete moodustumiseks vajalikke protsesse; milles skisofreeniapatsientidel esineb sageli kõrvalekaldeid. Töö teoreetilise osa eesmärgiks on uurida, milliste erinevate fenotüüpidega on IgLON geenides paiknevaid SNP-sid varasemate uuringute käigus seostatud ning teha kindlaks, kas kõige olulisemad skisofreeniaga seotud lookused asuvad IgLON geenide lähedal. Töö praktilise osa eesmärk oli iseloomustada IgLON geenide mRNA/valgu ekspressiooni skisofreeniapatsientide dorsolateraalses prefrontaalkoores ning uurida kas inimuuringutes oluliselt muutunud
Kasvukeskkonna mõju Lsamp geeni alternatiivsete promootorite aktiivsusele 129S6/SvEv ja C57BL/6 hiireliinides
(Tartu Ülikool, 2013) Pennert, Airi; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogai instituut
Lsamp adhesioonimolekuli seosed serotonergilise süsteemiga
(Tartu Ülikool, 2018) Oja, Eva-Maria; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Innos, Jürgen, juhendaja; Bregin, Aleksandr, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Serotonergiline süsteem on üks mitmetest projektsioonisüsteemidest ajus, mille moodustavad erinevad neuroniterühmad, mille rakukehad asuvad peamiselt ajutüve raphe tuumades ning aksonid innerveerivad praktiliselt kogu kesknärvisüsteemi, kaasa arvatud limbilise süsteemi osasid. Koos vastutavad need süsteemid paljude bioloogiliselt oluliste protsesside eest ning häired kummaski süsteemis viivad näiteks muutunud sotsiaalse käitumiseni. Süsteemide toimimiseks on olulised nii neurotransmitter serotoniin kui ka raku adhesioonimolekulid nagu LSAMP. Lsamp geeni puudulikkus mõjutab nii serotonergilist kui limbilist süsteemi, mõjutades sotsiaalset käitumist ning serotoniini baas- ja metabolismitaset ajus. Käesolevas töös kirjeldati esmakordselt Lsamp adhesioonimolekuli ekspressiooni kesk- ja tagaajus ning uuriti kroonilise estsitalopraami manustamise mõju hiirte kaalule, käitumisele ja serotoniini metabolismile.
LSAMP geeni ekspressioon inimese ajus
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Vanaveski, Taavi; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
LSAMP geeni puudulikkusest põhjustatud ülitundlikkus bensodiasepiinidele ja etanoolile hiirtel
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Bregin, Aleksandr; Innos, Jürgen, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
LSAMP valgu võimalik osalus hipokampusega seotud neurogeneesis
(Tartu Ülikool, 2014-06-13) Piirsalu, Maria; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Modelling the quantitative nature of neuropsychiatric disorders in animal models: metabolic, behavioural, and genetic profiles
(2023-04-27) Vanaveski, Taavi; Lindholm, Dan, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vaimuhaigused on oma olemuselt heterogeensed häired, mille esinemine sõltub geneetilisest ja keskkonnast tingitud soodumusest. Vaimuhaiguste järkjärgulist avaldumist varjutab tihti loomulik areng, kaasneb ennustamatu kulg, teadmata ravi kõrvaltoimed ning inimese olemust määratleva kõrgema ajutalitluse ja tundeelu märkimisväärne häirumine. Vaimuhaiguste polügeneetilise olemuse tõttu on neid keeruline omavahel eristada, diagnoosida ja õigeaegselt ravida. Vaimuhaiguse varajane avastamine ja asjakohane ravi võimaldab haiguse süvenemist ning sellega kaasuvaid kulusid ennetada. Selleks on vaja leida ja õppida ära kasutama haiguse kulgu kajastavaid bioloogilisi markereid. Neid markereid tuleb otsida nii molekulaarsel, sünapsite, raku, koe, närvivõrkude ja kõrgematel närvisüsteemi tasanditel. Selle hoomamatu ülesande teevad võimalikuks erinevad lihtsustatud mudelid, sealhulgas geneetiliselt muundatud või farmakoloogiliselt manipuleeritud hiiremudelid. Käesolev väitekiri uurib kolme erinevat tahku mudelit: PPARGC1α vahendatud mitokondriaalse energiametabolismi rolli inhibitoorses neurotransmissioonis, metaboolset eelsoodumust psühhoosilaadses seisundis ja neuraalse adhesioonimolekuliperekonna IgLON puudulikust. Nende eri tahku mudelite mõistmine viib meid lähemale vaimuhaiguste paremale mudeldamisele ja võimalike raviteede avastamisele. Töös uuritud kolme mudeli leiud saab kokku võtta järgnevalt. PPARGC1α (PGC1α) üleekspressioonimutant võimaldab meeleoluhäirete mudeldamist. 129Sv hiireliini geneetiline taust lihtsustab psühhoosi mudeldamisel eelsoodumusega populatsioonis. IgLONite avaldumise muster viitab nende potentsiaalile peegeldada ebakorrapärasusi aju arengus ja töös.
Neuropsychiatric endophenotypes – focusing on IgLON adhesion molecules in the mouse brain
(2019-07-08) Singh, Katyayani; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Psühhiaatriliste häirete multifaktoriaalse patogeneesi mõistmine on suur väljakutse. Neuropsühhiaatriliste häirete modelleerimine loommudelites annab võimaluse uurida, kuidas närviringete düsfunktsionaalsus põhjustab patoloogiliste fenotüüpide avaldumist. Erinevad ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud (GWAS) ning ekspressiooniuuringud on näidanud IgLON perekonda kuuluvate adhesioonimolekulide (Lsamp, Ntm, Opcml, Negr1, IgLON 5) seost inimese neuropsühhiaatriliste häiretega ning käitumiskatsed Lsamp ja Ntm puudulike hiirtega on näidanud IgLON molekulide osalust emotsionaalse ja sotsiaalse käitumise kujunemises. Funktsionaalsed uuringud on näidanud, et IgLON valgud osalevad närviringete kujunemisel ja toimimisel nii arenevas kui ka täiskasvanud ajus. On teada, et tsütoskeleti dünaamilised ümberkorraldused arenevates neuronites on aluseks neuraalsete ringete kujunemisele, kuid IgLON perekonna molekulide roll arenevate neuronite tsütoskeleti reguleerimises on olnud siiani teadmata. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada Lsamp ja Ntm vaheliste vastastoimete ja Negr1 mõju aju struktuurile ja funktsioonidele, kasutades vastavate geenide suhtes mutantseid hiiremudeleid. Analüüsisime neuropsühhiaatriliste häiretega seotud morfoloogilisi, anatoomilisi ja käitumuslikke parameetreid Lsamp−/−, Ntm−/−, Lsamp−/−Ntm−/− ja Negr1−/− hiirtes. Mitmetasandiline lähenemine aitab selgitada, kuidas aju struktuursed kõrvalekalded mõjutavad käitumist. Näitasime, et Lsamp ja Ntm mõjutavad varajast neuriitide väljakasvu ja rakkude jagunemist ning apoptoosi teineteisest sõltuvalt ning samasugused vastasmõjud on jälgitavad ka mutanthiirte käitumuslikes reaktsioonides. Leidsime, et Negr1−/− hiirtel on kõrvalekalded neuritogeneesis, neuroanatoomias ja et nende hipokampuses on vähem inhibitoorseid neuroneid, mis võivad olla sellele hiireliinile iseloomuliku puuduliku sotsiaalse ja tunnetusliku käitumise põhjuseks. Lisaks näitavad käesoleva väitekirja tulemused, et IgLON adhesioonimolekulide toime võib olla sõltumatu rakkudevahelisest adhesioonist. Meie uurimistulemused aitavad mõista, kuidas IgLON adhesioonivalgud, mille geenipiirkonnad on olulised riskilookused paljudele psühhiaatrilistele häiretele, reguleerivad närviringete kujunemist, mõjutades neuronite morfoloogiat ja omadusi ning aju anatoomiat. Neid neuronaalseid muutusi, mis seostuvad muutustega käitumises, võib vaadata kui psühhiaatriliste häiretega seotud endofenotüüpe. Oleme näidanud erinevate IgLON puudulikkusega hiiremudelite sobivust psühhiaatriliste häirete modelleerimiseks ning nende mudelite edasine uurimine aitab neuropsühhiaatriliste häirete kujunemist paremini mõista.
The involvement of NEGR1 and LSAMP in the psychiatric disorders are mediated through monoaminergic neurotransmission and changes in the systemic metabolism
(2023-02-02) Kaare, Maria; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Leidmaa, Este, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Neuraalsed adhesioonimolekulid (nCAM) ekspresseeruvad närvisüsteemis ning reguleerivad neuronitevaheliste ühenduste kujunemist sünnieelsest arengust kuni täiskasvanu eani. Käesolevas uurimuses keskendusime ülegenoomsetes uuringutes psühhiaatriliste häiretega seostatud IgLON perekonna adhesioonimolekulide uurimisele, täpsemalt LSAMP ja NEGR1 funktsiooni selgitamisele. Hiiremudelit kasutades leidsime, et nii LSAMP kui NEGR1 on ekspresseerunud serotonergilistes rakkudes. Serotonergilist närviülekannet võimendava SSRI estsitalopraami krooniline manustamine tingib nii Lsamp- kui Negr1-puudulikkusega hiirtel ajus monoamiinide profiili muutuse võrreldes nende metsiktüüpi pesakonnakaaslastega. Kui Lsamp välja lülitamise järgselt domineerib kõrgem serotoniini käive, siis Negr1-puudulikus hiires nägime muutusi esmajoones dopamiinisüsteemis. Lisaks esineb Negr1-puudulikkusega hiirtel süvenev käitumusliku sensitisatsiooni tõus amfetamiinile, ravimile, mis võimendab dopaminergilisi ja noradrenergilisi ajuprotsesse. Kroonilise amfetamiiniga kaasneb Negr1-puudulikkusega hiirtel ka tõusnud dopamiini vabanemine juttkehas. Kuna NEGR1 geen seostub GWAS uuringutes lisaks psühhiaatrilistele häiretele oluliselt ka kehamassi indeksiga, viisime Negr1-puudulikkusega hiirtel läbi põhjalikumad süsteemse metabolismi uuringud. Leidsime, et kuigi isased Negr1 puudulikkusega hiired söövad vähem nii tavatoitu kui kõrge rasvasisaldusega toitu, koguvad nad rasvarikka toiduga rohkem kehakaalu, neil tekib oluliselt raskem glükoosi tolerantsuse häire ning rasva kuhjumine maksa. Kokkuvõttes viitavad töö tulemused, et IgLON adhesioonivalkude mõju psühhiaatrilistele häiretele toimib vähemalt osaliselt läbi monoamiinergiliste ühenduste mõjutamise. Meie leid, et NEGR1 mõjutab lisaks aju biokeemiale ka süsteemset metabolismi, kinnitab, et psühhiaatrilisi sündroome võiks käsitleda kui kogu keha homöostaasi häireid.
Transkriptsioonifaktori TCF4 lateraliseeritus hiire ja inimese ajus
(Tartu Ülikool, 2022) Kuuskmäem, Carolin; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
TCF4 (inimesel)/ Tcf4 (hiirel) on eluks vajalik geen (Zhuang et al., 1996), mis kodeerib põhiheeliks-silmus-heeliks domeeniga transkriptsioonifaktorit TCF4 (Sepp et al., 2011). TCF4 osaleb erinevates arengulistes protsessides, rakutsükli regulatsioonis ja keskkonna signaalidele reageerimises (Jones, 2004; Massari & Murre, 2000; Skinner et al., 2010). Varasemalt on näidatud, et Tcf4+/- hiirtel esineb parema esikäpa nõrkus (Kennedy et al., 2016; Welniarz et al., 2015). Samuti on leitud Tcf4+/- hiirte vasakus hipokampuses rohkem düsreguleeritud ekspressiooniga geene kui paremas hipokampuses (Gogliettino, 2017). See viitab, et TCF4 võib omada spetsiifilist rolli vasakus ajupoolkeras. Antud uurimistöö raames analüüsiti TCF4/ Tcf4 geeni ja TCF4 valgu ekspressiooni erinevusi parema ja vasaku ajupoolkera vahel.