Browsing by Author "Pihlak, Aleksander"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Uudisžanri muutused 1990ndate Eesti päevalehtedes Edasi > Postimehe ja Noorte hääle > Päevalehe > Eesti Päevalehe näitel
    (Tartu Ülikool, 2017) Pihlak, Aleksander; Nuust, Vallo, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Selle bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas muutus uudisžanr Eesti päevalehtedes perioodil 1988–1997. Uurimuses analüüsin kahe ajalehe peauudiseid läbi kümne aasta. Nendeks ajalehtedeks olid Edasi, mis valimiks valitud perioodi jooksul muutus ajaleheks Postimees, Noorte Hääl, millest sai valimiperioodi jooksul vahepeal Päevaleht, ning Eesti Päevaleht, mis on väljaande nimeks tänini. Töö esimeses osas andsin ülevaate valimi perioodil toimunud muutustest ajakirjanduses. Meetodiks oli kontentanalüüs, mille abil uurisin kokku 240 uudislugu. Analüüsi tulemustest selgus, et uudisžanris toimus 1991. aastal ja selle ümber suur hüpe kvaliteetsuse poole ehk uudiste edastamine muutus žanri konventsioonidele enam vastavaks. Näiteks hakati pealkirjades kasutama verbe, samuti hakkasid pealkirjad vastama loo fookusele. Avalõiguna hakati rohkem kasutama juhtlõigu tüüpi ja need muutusid aina kompaktsemaks. Uudises hakati kasutama rohkem allikaid ja struktuurilist arengut näitas see, et üha enam tarvitati pööratud püramiidi mudelit. Uurimusest tuli välja ka see, et huvitaval kombel hakkas mõlemas väljaandes paljude tunnuste puhul muutuste suund1995. aasta paiku langema. Kogu seda kiiret arengut võimaldasid uudisžanris mitmed üksteisest sõltuvad tegurid. Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni viinud sündmused vabastasid ajakirjanduse riigi kontrolli alt, mille tagajärjeks oli tsensuuri hääbumine 1980ndate lõpul, täielik kadumine 1990. aastal ning väljaannete erastamine. Tekkis hulgaliselt uusi väljaandeid, mis omakorda tekitasid konkurentsi meediamaastikul. Konkurentsist tingituna olid väljaanded sunnitud oma uudised kvaliteetsemalt esitama. Oma osa muutustes oli ka Tiit Hennostel ja Priit Pulleritsul, kes tõid 90ndatel Eestisse läänelikke ajakirjandusvõtteid ning korraldasid suuremates toimetustes seminare ja koolitusi, õpetades ajakirjanikke, kuidas paremini kirjutada.