Browsing by Author "Pihu, Silvia, juhendaja"

Now showing 1 - 9 of 9

Epigeneetika ja põllumajandus
(Tartu Ülikool, 2015) Kangruoja, Siimo; Pihu, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Genetic diversity and evolution of Pulmonaria angustifolia L. and Myosotis laxa sensu lato (Boraginaceae)
(2016-06-29) Kook, Ene; Pihu, Silvia, juhendaja; Reier, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Taimeliikide püsimine looduses sõltub nende võimest kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega, kohastumise aluseks aga on liigi geneetiline mitmekesisus. Teadmised geneetilise mitmekesisuse kohta võimaldavad välja selgitada liike mõjutavaid tegureid ning hinnata haruldaste liikide väljasuremise riski. Käesolevas doktoritöös uurisin geneetilist mitmekesisust kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnas: sinisel kopsurohul (Pulmonaria angustifolia) ning muru-lõosilmal (Myosotis laxa s. lato). Sinine kopsurohi on areaali põhjapiiril, Eestis ja Lätis väheneva arvukusega ohustatud liik. Võrdlusmaterjalina kasutasin samas piirkonnas kasvava hariliku kopsurohu (Pulmonaria obscura Dumort.) ning sinise kopsurohu areaali keskosast (Poolast) pärit taimi. Selgus, et kõik uuritud sinise kopsurohu isendid sisaldasid hariliku kopsurohu DNA järjestusi. Sinise kopsurohu arvukuse vähenemine Eesti populatsioonides võib seega olla lokaalse hübridiseerumise tagajärg, kuid ei saa välistada, et liik tervikuna ongi hübriidne. Muru-lõosilm on morfoloogiliselt väga varieeruv liik, mille harvaesinevat teadmata päritoluga rannikuvormi on kirjeldatud ka kui balti lõosilma (Myosotis baltica Sam.). Kuigi osa muru-lõosilma rannikuvormi taimi olid morfoloogiliselt ülejäänud taimedest erinevad, geneetilist erinevust rannikuvormi ja ülejäänud taimede vahel ei olnud. Muru-lõosilma geneetiline varieeruvus populatsioonides oli positiivses korrelatsioonis populatsioone ümbritseva maastiku struktuuriga, mis näitab suunatud geenivoolu maastikul. Geenivool vee abil leviva muru-lõosilma populatsioonide vahel on tõenäoliselt suunatud kaugemalt maismaalt rannikule ega ei võimalda rannikupopulatsioonide geneetilist eristumist. Morfoloogiliste tunnuste varieeruvus muru-lõosilma populatsioonides ei olnud korrelatsioonis maastiku struktuuri ega keskkonnatingimustega. Seega ei ole rannikuvormi eristumise põhjuseks geneetiline kohastumine ega morfoloogiline plastilisus, vaid tõenäoliselt keskkonnast sõltuv taimede elutsükli epigeneetiline regulatsioon. Käesolev töö tõestab esmakordselt geneetiliste andmete põhjal sinise ja hariliku kopsurohu hübridiseerumise looduses ning toob välja, et muru- lõosilma rannikuvorm ei ole geneetiliselt eristunud takson.
Kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja roheka käokeele (Platanthera chlorantha) levik ning kaitse Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Sirel, Liina; Pihu, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool
Kaitsealuste taimede ja kaitsealadega seonduvad probleemid Tartus, Emajõe vasakkaldal
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2008) Laasik, Riin; Pihu, Silvia, juhendaja
Morfomeetriliste tunnuste varieeruvuse sõltuvus keskkonnatingimustest kortslehe (Alchemilla l.) viiel mikroliigil eksperimendi tingimustes
(2005) Hõimra, Jaanika; Pihu, Silvia, juhendaja
Myosotis laxa ssp. caespitosa ja Myosotis laxa ssp. baltica eristumine morfoloogiliste tunnuste ja ITS-järjestuse põhjal
(2005) Kook, Ene; Pihu, Silvia, juhendaja; Reier, Ülle, 1955-, juhendaja
Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) alamliikide geneetiline varieeruvus
(Tartu Ülikool, 2014) Kerov, Tiina; Pihu, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Perekonna Dianthus L. sektsiooni Plumaria liikide geneetiline varieeruvus ja fülogeneetilised suhted mikrosatelliitmarkerite alusel
(Tartu Ülikool, 2016) Valdmaa, Rahel; Pihu, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Perekond nelk on liigirikas rühm, mille paljud liigid on piiratud levilaga. On näidatud, et suur osa neist on lahknenud evolutsiooniliselt hiljuti ja lühikese aja jooksul, mistõttu oleks nelkide näitel võimalik uurida radiatsiooni, üht evolutsiooni olulist protsessi. Häid meetodeid nende fülogeneesi uurimiseks jaoks pole veel leitud, seega uurib töö, kas nelkide sektsiooni Plumaria sisest geneetilist variatsiooni ja fülogeneetilisi suhteid on võimalik uurida genoomides levinud lühikeste korduvjärjestuste e. mikrosatelliitide abil. 11 nelgi liigis tuvastati 146 alleeli 10-st tuuma lookusest ning leiti, et suur osa varieeruvusest on liikide sees. Peakoordinaatanalüüs ja dendrogrammid näitasid, et liigid ei eristunud üksteisest, v.a D. superbus ja D. plumarius. Seega, antud mikrosatelliitmarkerite abil on nende fülogeneesi raske uurida. Põhjuseid võib olla mitmeid – sektsiooni kunstlik püstitus, kehv geneetiline eristuvus ning perekonna jaoks välja töötatud markerite ebasobivus liikidevahelise fülogeneesi uuringuks
Sugukonna nelgilised (Caryophyllaceae) fülogenees
(Tartu Ülikool, 2015) Grober, Jekaterina; Pihu, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond