Browsing by Author "Piits, Liisi"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 4 of 4
  • Thumbnail Image
    Item
    Designing a Speech Corpus for Estonian Unit Selection Synthesis
    (2007-05-23T17:18:58Z) Piits, Liisi; Mihkla, Meelis; Nurk, Tõnis; Kiissel, Indrek
  • Thumbnail Image
    Item
    Designing a Speech Corpus for Estonian Unit Selection Synthesis
    (Tartu, Estonia, University of Tartu, Estonia, pp. 367--371, 2007) Piits, Liisi; Mihkla, Meelis; Nurk, Tõnis; Kiissel, Indrek; Nivre, Joakim; Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri; Koit, Mare
  • No Thumbnail Available
    Item
  • Thumbnail Image
    Item
    Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles
    (2015-03-20) Piits, Liisi
    Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles. Väitekirja eesmärk on välja selgitada, mida sõna esinemisümbrus ütleb sõna tähenduse kohta ja kuidas esinemiskontekst peegeldab keelekasutajate nägemust sõnaga tähistatud isikust. Tähelepanu all on 10 sagedama inimest tähistava sõna (inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema) esinemiskontekst. Korpusandmetele tuginevast uurimusest selgub, et mida rohkem sarnaseid tähenduskomponente kahel sõnal esineb, seda suurem on sõnade esinemiskonteksti kokkulangevus. Analüüs näitab, et väga olulise osa moodustavad inimest tähistavate sõnade omadussõnalistest laienditest vanusele viitavad sõnad. Näiteks sõnade poeg ja tütar omadussõnalistest laienditest tähistavad vanust koguni 86% sõnadest. Sõnade erinev esinemiskontekst peegeldab ühiskonnas kehtivaid võimusuhteid. Nt sõnade laps ja inimene konteksti võrdlus näitab, et majanduslik võim kuulub täiskasvanutele. Sugudevahelised erinevused avalduvad inimest tähistavate sõnade juurde kuuluvates omadussõnades ja tegusõnades. Inimest tähistavate sõnade esinemiskontekst toob esile eelkõige stereotüüpse nägemuse naissoost ja meessoost inimestest. Näiteks tüdrukute ja naiste välimuse kirjeldamisel rõhutatakse ilu mitu korda enam kui poiste ja meeste puhul. Kui naiste puhul peetakse oluliseks mainida perekondlikku seisu, siis meeste puhul peetakse oluliseks määrata, milline on koht sotsiaalsel redelil. Tegusõnade analüüs kinnitab, et naisi nähakse enam privaatsfääris ja mehi avalikus sfääris aktiivsetena. Meessoost isikuid tähistavad sõnad esinevad mitmeid kordi sagedamini koos agressiivseid tegevusi tähistavate tegusõnadega. Raske on kindlaks teha, kas erinevatele inimest tähistavatele sõnadele eriomased omadussõnad ja tegusõnad peegeldavad tegelikkust, ühiskonnas kehtivaid soorolle või selliseid stereotüüpe, mis tegelikkusele ei vasta. Pigem väljendavad sagedamad sõnadevahelised suhted lihtsustavalt ja üldistavalt seda, kuidas tüüpiliselt inimesi eesti kultuuris nähakse ja kujutatakse.