Browsing by Author "Pohla, Triin"

Now showing 1 - 2 of 2

Kuidas mõjutavad rahvustunded Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse?
(Tartu Ülikool, 2016) Pohla, Triin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö täiendab Eesti elanike seas sisserändehoiakute ehk uussisserändajatesse suhtumise teemal läbiviidud uuringuid, võttes fookusesse rahvustunnete mõju nende hoiakute kujunemisel. Töö teoreetiline raamistik lähtub sotsiaalse identiteedi teooriast ning tugineb etnotsentrismi erinevatel käsitlustel ja rahvustunnete mitmetahulisuse eeldusel. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutavad rahvustunnete erinevad tüübid Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse ning kas ja kuidas erinevad seosed tunnuste vahel rahvuselt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakutes. Töö empiirilises osas viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid, milleks kasutati ühekordse kvantitatiivse uuringu põhjal koostatud andmebaasi, mille riigi- ja rahvusteemaline küsimusteblokk ühtib sarnastes rahvusvahelistes uuringutes paljukasutatud ISSP (International Social Survey Programme) 2003. ja 2013. aasta rahvusliku identiteedi küsimustikuga. Töö tulemused näitasid, et rahvustunnete alaliigid (šovinism, patriotism, etniline ja kodanikurahvuslus) omavad vastandlikku mõju rahvuselt eestlaste sisserändehoiakutele. Kui keskmiselt oli elanike suhtumine uussisserändajatesse neutraalne, siis seda mõjutasid negatiivses suunas Eesti rahva hulka kuulumiseks sünnipäraste tunnuste olemasolu vajalikuks pidamine (etniline rahvuslus) ning Eesti ja eestlaste teiste riikidega võrreldes ülimuslikuks pidamine (šovinism). Uhkustunne riigi saavutuste üle erinevates valdkondades (patriotism) seostus positiivsema suhtumisega uussisserändajatesse, kuid koondtunnus, mis mõõtis vabatahtlike tunnuste olulisust rahva hulka kuulumisel (kodanikurahvuslus), sisserändehoiakute kujundamisel statistiliselt olulist mõju ei omanud. Rahvustunded ega mudelisse valitud kontrollmuutujad ei aita oluliselt selgitada sisserändehoiakute variatiivsust rahvuselt mitte-eestlaste hulgas: vaadeldud tunnustest omasid negatiivset mõju vaid etniline rahvuslus ning vanus.
Toxicity in Google Play Store Reviews: What, Where and Why?
(Tartu Ülikool, 2023) Pohla, Triin; Shankaran, Vigneshwaran, juhendaja; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Üha kasvava kasutajaskonnaga mobiilirakendusi kasutab igapäevalt üha enam inimesi, kes annavad aktiivselt tagasisidet rakenduste kohta, mõjutades nii nende kvaliteeti kui teiste kasutajate kogemusi. Vaatamata jätkuvatele jõupingutustele veebisisu modereerimisel, on solvav sõnakasutus kommentaarides tavaline nähtus. Käesolev magistritöö tutvustab laiapõhjalist uuringut toksilise sisu levimusest Google Play poes, kasutades üheksa-aastase perioodi jooksul (jaanuar 2014 kuni jaanuar 2023) enam kui 5800 rakendusele kirjutatud peaaegu 60 miljonit arvustust. Selleks treenime RoBERTal põhineva mitmeklassilise toksilisuse klassifikaatori, mis eristab 88%-täpsusega nelja tüüpi arvustusi, sealhulgas toksilisi ja toksilis-kriitilisi kommentaare. Analüüsi tulemustest selgub, et keskmiselt sisaldab 3,5% kõikidest arvustustest toksilist sisu ning kuigi otseselt halvustavate kommentaaride osakaal on peaaegu dekaadi jooksul püsinud 1% lähedal kõikidest arvustustest, siis toksilis-kriitiliste arvustuste osakaal on vaikselt kasvanud 2014. aasta jaanuaris vähem kui kahelt protsendilt 2023. aasta jaanuariks veidi enam kui kolmeni. Suured muudatused kasutajakogemuses või eeskirjades võivad suurendada toksilis-kriitiliste kommentaaride osakaalu. Välised sündmused, nagu COVID-19 ja Venemaa sissetung Ukrainasse, ei näi avaldavat rakenduste kommentaariumile märgatavat negatiivset mõju. Käesolev töö aitab laiemalt mõista digitaalset suhtlust ja kasutajakäitumist, toksilise sisu erinevaid tahke ning mõju veebiplatvormide sisu modereerimise strateegiate ja kasutajate kaasamispoliitika tõhustamisele. Hoiatus: See lõputöö sisaldab näiteid toksilistest kommentaaridest, mis on esitatud vaid illustreerival eesmärgil. Need näited ei kajasta autori arvamusi ega tõekspidamisi ning nende eesmärk ei ole propageerida ega toetada mis tahes vormis kahjulikku keelekasutust või käitumist.