Browsing by Author "Rammo, Riina, juhendaja"

Now showing 1 - 11 of 11

Arheoloogiliste niinekiudude määramine kaltsiumoksalaatkristallide abil ja võrdlusandmestiku koostamine
(Tartu Ülikool, 2021) Kesküla, Roland; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Clothing, textiles, and textile work in Snæfellingasögur - a comperhensive analysis
(Tartu Ülikool, 2018) Sepp, Kait; Rammo, Riina, juhendaja; Kuldkepp, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
This thesis was written with clothing, textiles, and textile work inSnæfellingasögur (the sagas of Snæfellsness, a subgroup of the sagas of Icelanders) as its primary focus. Clothing in the sagas of Icelanders has been studied before, but never have the sagas of Snæfellsness been the primary focus nor have textile-related references been subjected to a comprehensive analysis. An overview of methods used was given in ch. 2, while ch. 3 outlined the category of Snæfellingasögur and each text in the subgroup. Ch. 4 provided the necessary background information about pre-modern textile production. The analysis in ch. 5 was divided into several subchapters: the references to clothing, textiles, and textile work were first analysed by item, then by material and colour. The analysis was followed by a discussion in ch. 6.
Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kandimaa, Reet; Rammo, Riina, juhendaja; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loov-praktilise lõputöö „Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt“ käigus valmis ehtekomplekt „Kummardus päikesele“. See koosneb hõbedast valmistatud kaelavõrust, kõrvarõngastest ja sõrmusest, mis on dekoreeritud granulatsioonitehnikas sümbolitega. Komplekt lähtub ideest, et päike oli muinas-eestlaste jaoks viljakuse ja elu kestvuse tagaja ning põllutööd ja rituaalid olid seotud päikese liikumisega. Seetõttu on muinasehetel palju päikese (ring, rist, kodarring, svastika) ning viljakuse (romb, kolmnurk) sümboleid. Kaelavõru algidee pärineb muinasaegsest trapetsripatsitega kaelavõrust. Selle üheksa trapetsikujulist ripatsit moodustavad päikesekiirte kujundi. Igal ripatsil on üks granuleeritud sümbol – ring, romb, rist, kolmnurk –, mis tähistavad päikest, viljakust, maad, taevast, allilma. Kokku kujutab kaelaehe inimese elukaart sünnist surmani. Kaelaehte keskmist ripatsit, kõrvarõngaid ja sõrmust kaunistav päikeseketta kujund sümboliseerib päikest seniidis ja inimese elu kõrgaega.
Kivijärve kuljustega noatuped
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Keeman, Margit; Rammo, Riina, juhendaja; Edussaar-Harak, Egge, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Kõlapaelad Eesti arheoloogilises materjalis
(Tartu Ülikool, 2013) Kiitsak, Susanna; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Luust vilepillid Eesti arheoloogilises leiumaterjalis
(Tartu Ülikool, 2015) Oras, Madli; Rammo, Riina, juhendaja; Luik, Heidi; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Õmbluskunst keskaegsetes linnades: Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Ratas, Jaana; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö "Õmbluskunst keskaegsetes linnades Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel" uurib õmblusjälgedega tekstiilileide keskaegsetest linnadest, põhitähelepanuga Jahu 6 / Väike-Patarei 1 (Tallinn) kaevandi materjalil. Töö on isiklikule käsitöökogemusele toetuv ja tehnikatele keskenduv esemeuurimus. Magistritöö on seotud arheoloogiaga, üritades esemekatketest õmblemise jälgi otsides heita valgust esemete elukäigule minevikus. Töö koosneb kolmest peatükist ja lisadest. Esimene peatükk vaatleb teema varasemat uurimist, arutleb töös kasutatud terminite üle ja kirjeldab uurimismetoodikat. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilikatketel tuvastatud pistete ja õmbluste tüüpidest ning teeb kokkuvõtted nende esinemissagedusest uuritud leidudel. Kolmas peatükk vaatleb tekstiilikatketel leiduvaid kasutusjälgi ja kirjeldab esemeid, mida õnnestus tekstiilikatkete hulgas leida.
Puntsijälgede uurimine 13. sajandi ehete näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Vaht, Marit; Rammo, Riina, juhendaja; Tvauri, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Rekonstruktsioon Paistu vaipseelikust
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Kaljus, Astri; Matsin, Ave, juhendaja; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siksälä kalmesse maetud meeste rõivastus 13. kuni 15. sajandil
(Tartu Ülikool, 2023) Könninge, Elo; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Villaste kangaste kudumise võtted 11.-17. sajandi Eesti arheoloogiliste leidude põhjal ja nende taasloomine tänapäeval
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Kaljus, Astri; Rammo, Riina, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Villaste kangaste kudumise võtted 11.–17. sajandi Eesti arheoloogiliste leidude põhjal ja nende taasloomine tänapäeval“ sisaldab uurimuslikku osa, esemelise allikmaterjali käsitlust ja praktilise töö valikuid, kirjeldusi ja kokkuvõtteid. Töös keskendusin kangakudumise juures kasutatud töövõtetele ja kangaste visuaalsele taasloomisele. Kui enamasti on rekonstrueeritud mineviku rõivaesemeid või rõivajooniseid, siis antud töös lähenesin arheoloogilisele ainesele kangakudumise tehnoloogia taastamise eesmärgil. Esemelise allikmaterjalina kasutasin Tartu Ülikooli arheoloogiakogus, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus ning ERM-i tekstiilikogus hoitavaid tekstiilileide. Ajaliseks alampiiriks minu uurimistööle on 11. sajand, mille tingis Eesti aladel levinud matmistraditsioon. Kuni 11. sajandini oli tavaks surnud ja neile kaasa pandud panused põletada, tänu millele pole enne seda tekstiilid enamasti säilinud. Minu töö ajalise ülempiiri seadis Eesti üks paremini säilinud arheoloogilisi tekstiilileide Parisselja rabast ja asjaolu, et see on dateeritud 15.–17. sajandisse. Uuritud tekstiilileiud pärinevad enamuses maakalmistutest ja peitleidudest. Uurimusest jäid välja keskaegsed linnatekstiilid ja eraldi uurimust vajavad Siksälä matuste tekstiilid. Magistritöö ühe tulemusena sai dokumenteeritud 11.–17. sajandi arheoloogilised tekstiilileiud. Selles tuginesin arheoloogiliste tekstiilide uurimisel tavapäraseks saanud tehnilise analüüsi põhimõtetele, mille põhjal vaatlesin järgmisi omadusi: materjali (lõnga), kanga tihedust, sidusetüüpi, struktuuri, eritunnuseid (servad, alustused, lõpetused) ja viimistlust. Selekteerisin välja informatiivsemad ja paremini säilinud leiud, mille võtsin praktiliste katsetuste juures aluseks. Praktilise töö eesmärgiks oli saavutada leiumaterjalile võimalikult sarnaseid vasteid, kasutades tänapäevaseid materjale ja töövahendeid, et tulemused oleksid teostatavad ka edaspidi. Kõige suuremaks takistuseks praktilise töö juures oli samade omadustega lõngade leidmine. Kuna minu magistriõpingute ajal sai teoks TÜ VKA käsitöö osakonna villavabriku soetamine ja sisseseadmine, siis muutis see paremuse poole ka minu materjali otsingud. Üks olulisemaid tegureid on see, et masinapark võimaldab valmistada siledat poolkammlõnga. Originaalidele sarnaseid tulemusi saavutasin, kui kasutasin kudumiseks siledamat lõnga. Sellise materjaliga tuleb kangastruktuur hästi esile, mis iseloomustas suuresti uuritud originaale. Laiemas perspektiivis on käesoleva uurimuse põhjal plaanis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villakojas välja töötada kindel sortiment lõngu, millega töö ajalisest raamistusest pärit kangastest koopiaid kududa