Sirvi Autor "Rebane, Reimo" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

An integrated development environment for the SecreC programming language
(Tartu Ülikool, 2010) Rebane, Reimo; Bogdanov, Dan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Integreeritud arenduskeskkond SecreC programmeerimiskeelele
(Tartu Ülikool, 2010) Rebane, Reimo; Bogdanov, Dan; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Sharemind on raamistik, mis võimaldab teha privaatsust säilitavaid arvutusi. Sharemind koosneb kolmest andmekaevandaja rakendusest ja juhtimisteegist. Andmekaevandajad, moodustades Sharemindi virtuaalmasina, teevad olemasolevate andmete peal privaatseid arvutusi. Juhtimisteegi abil saavad teised rakendused andmekaevandajate tööd kontrollida ning nende andmebaasidesse uusi andmeid sisestada. Sharemindi raamistikule on loodud kaks programmeerimiskeelt: Sharemindi assemblerkeel ja SecreC keel. Sharemindi assemblerkeel on madala taseme keel, mida käivitatakse otse Sharemindi virtuaalmasinas. Kuigi ta lubab teha privaatsust säilitavaid arvutusi teostavaid rakendusi, on rakenduste tegmise protsess keeruline, sest madala taseme keeles programmeerimine on aeganõudev ning vigadele avatud. Selleks, et arendajad ei peaks assemblerkeeles programmeerima, loodi SecreC keel. SecreC on C-keele laadne programmeerimiskeel, mis võimaldab luua andmekaevandusalgoritme Sharemindi raamistiku rakendustele. SecreC kompileeritakse Sharemindi assemblerkeeleks, mis seejärel käivitatakse virtuaalmasinas. Klientrakendused kasutavad juhtimisteeki andmekaevandaja rakendustega suhtlemiseks. Praegune Sharemindi klientrakenduste loomise protsess koosneb kasutajaliidese loomisest ja andmekaeve algoritmide realiseerimisest. Kasutajaliideses peab olema võimalus andmeid lisada, esitada päringuid olemasolevate andmete peal arvutuste tegemiseks ja arvutustulemusi kuvada. Järgnevalt tuleb luua andmekaevandusalgoritmid, mis realiseeritakse SecreC keeles. Loodud algoritme tuleb testida ning kontrollida, et lekkivaid andmeid ei oleks. Kuigi Sharemindi raamistik garanteerib andmete privaatsuse instruktsiooni tasemel, võivad lekked siiski esineda algoritmi tasemel. Käesoleva töö eesmärgiks on lihtsustada rakendustele algormitmide realiseerimise protsessi SecreC programmeerimiskeeles. Meie panususena on loodud integreeritud arenduskeskkond, mis toetab programmeerijat, pakkudes talle mitmeid tööriistu, mis peaksid lihtsustama programmeerimist nii SecreC keeles kui ka Sharemindi assemblerkeeles. Samuti on arenduskeskonnas liides SecreC kompileerimiseks assemblerkeeleks, kasutades Sharemindi raamistiku SerceC kompilaatorit. Juhtimisteek lubab virtuaalmasinas assemblerkeelt käivitada ning siluda. Silumise töörežiimis saab uurida virtuaalmasina pinu ja registreid. Arenduskeskond on programmeeritud C++ keeles ning kasutab Qt raamistiku suure osa funktsioonide realiseerimiseks. Qt raamistik pakub laialdast funktsionaalsust ning on platvormist sõltumatu. Samuti on kasutatud QScintilla teeki keskse koodiredaktori loomiseks. QScintilla on Qt raamistikule kohandatud versioon Scintilla teegist, mis on laialdaselt tuntud lähtekoodi redaktori teek.
Turvalise ühisarvutuse rakenduste otstarbekuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2012) Rebane, Reimo; Bogdanov, Dan; Laur, Sven; Aura, Tuomas; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Vaatleme stsenaariumi, kus mitu organisatsiooni sooviks oma individuaalsetest andmebaasidest ehitada ühe suure andmebaasi. Andmebaasi ehitamise eesmärgiks on ühiselt teostada arvutusi, mis oleksid kasulikud kõikidele osapooltele. Ühest küljest võivad kõik osapooled oma andmed avalikustada ning selle põhjal vajalikke arvutusi teha. Teisest küljest, ei ole kõiki andmeid võimalik avalikustada ning suur osa kasulikke arvutusi tehakse tõenäoliselt just privaatsete andmete pealt. Andmete avalikustamist võivad takistada nii organisatsiooni sisesed reeglid, kui ka seadused. Antud probleemile on olemas krüptograafiline lahendus - turvaline ühisarvutus. Turvalise ühisarvutuse abil saavad osapooled teha arvutusi nii, et iga osapool saab teada ainult arvutuse tulemuse ja ei saa teada midagi uut lähteandmete kohta. Käesolevas töös uurime ühe konkreetse turvalise ühisarvutuste raamistiku, Sharemindi, rakenduste jõudlust. Praegune Sharemindi rakendusserver töötab kolme masina peal, mis omavahel suheldes teostavad arvutusi. Antud raamistikus kasutatava turvalise ühisarvutuse jõudlus sõltub peamiselt edastatud andmete mahust ning seega võrgu jõudlusest, mille peal arvutusi läbi viiakse. Me ehitasime lineaarse regressioonimudeli, mille eesmärgiks on ennustada protokollide tööaega sõltuvalt võrgu parameetritest. Baasmudeli loomisel fikseerisime võrgu parameetrid olemasolevate tööriistadega ning hindasime mudeli parameetrite väärtused. Eksperimendid mudeli loomiseks viisime läbi eriotstarbelisel Sharemindi arvutusklastril. Teades mudeli parameetrite väärtuseid üritasime võrgu parameetrite põhjal ennustada mudeli tööaega. Klasti süsteemi peal valideerisime mudelit, ennustades algoritmide tööaega. Uurisime Apriori andmekaeve algoritmi, mis kasub Sharemindi turvalise ühisarvutuse protokolle. Ennustuse tulemused olid lähedased tegelikule protokollidele kulutatud ajale. Mudeli valideerimiseks paigaldasime Sharemindi raamistiku mitmelt pilveteenuse pakkujalt renditud taristule. Pilveteenused kiirendavad mitmesuguste rakenduste, eelkõige veebiteenuste arendusprotsessi, minimaliseerides esmast investeeringut, sest alustavad firmad ei pea oma riistvara hankima. Riistvara soetamise ja haldamise kulud vahetatakse pilveteenuse vastu. Pilve keskkonnas ei õnnestunud meil täpseid ennustusi protokollide tööaja kohta teha. Küll aga õnnestus teha umbkaudseid hinnanguid mudeli parameetrite kohta ning nende põhjal prtokollide tööaega hinnata. Kuigi hinnangud ei olnud väga täpsed, saime järeldada, et meie mudel ei ole vale, aga me ei suuda mudeli sisendparameetreid, võrgu latentsust ja ribalaiust, täpselt mõõta ning seetõttu on ka meie ennustused ebatäpsed. Selles töös uurisime ka turvalisel ühissalastusel põhinevate pilverakenduste majanduslikku otstarbekust. Jälgisime kahte aspekti: kas turvaline ühisarvutus pilves on piisavalt kiire ning kas kulud on mõistlikud. Leidsime, et arvutuste jõudlus on piisav mitmete potentsiaalsete rakenduste jaoks. Turvalise küsimustiku näitestsenaariumi põhjal järeldasime, et turvalise ühisarvutuse kulud pilverakendustes on samuti mõistlikud. Pilvekeskonnas on kaks peamist kuluallikat: serveri ülalhoidmiskulud ning võrguliiluse kulud. Leidsime, et suure hulga rakenduste jaoks on serveri ülalhoidmine kulukam kui andmeedastus. Selle töö tulemusena leidsime, et turvaline ühissalastus on mõistlik lahendus selliste rakenduste puhul, kus andmete privaatsuse tagamine on kriitilise tähtsusega. Tulemused näitavad, et Sharemindil põhinevad rakendused on praktilised ka siis, kui nad on juurutatud üle maailma laiali asuvates serverites. Lisaks näitasid meie katsed, et Sharemindi protkollide jõudlust saaks tõsta parandades vaba oleva võrgu ribalaiuse kasutamist raamistiku protokollide poolt.