Browsing by Author "Rikka, Miina"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Allikatega seotud elupaigad ja nende taimestik(Tartu Ülikool, 2014) Rikka, Miina; Ingerpuu, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondMinu bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada allikatega seotud elupaiku ning nende taimestikku, taimestiku seoseid veekeskkonnaga ning anda ka ülevaade allikaliste elupaikade kaitsest. Allikaid võib klassifitseerida mitmete omaduste alusel, näiteks vooluhulga, maa seest väljumise mooduse, allikavee temperatuuri, keemiliste omaduste või allikaid asustavate taimekoosluste järgi. Keskmiselt võib Eestis allikaid olla umbes 10 000, need on suures osas väikesed ning moodustavad tihti allikasoid. Allikasood moodustavad peaaegu kolmandiku Eesti madalsoodest. Allikad ning allikasood pakuvad stabiilset kasvukeskkonda paljudele keskkonnamuutustele tundlikele ning haruldastele taimeliikidele, millest suure osa moodustavad sammaltaimed. Muutused veekeemias mõjutavad allikaliste elupaikade taimekooslusi. Kõige tähtsamateks taimekoosluste mõjutajateks on allikavee pH, kaltsium- ja magneesiumioonide hulk ning nendest omakorda sõltuv elektrijuhtivus. Suur osa allikatest ning allikasoodest on inimtegevuse mõjul kahjustunud või hävinud. Allikatega seotud elupaikade kaitsele tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest need on kergesti kahjustuvad ning on mõnel puhul ainsaks elupaigaks haruldastele liikidele. Umbes 2/3 allikasoodest asub praegusel hetkel kaitsealade piirkondades ning mitmed allikad on võetud kaitse alla kui kaitset vajavad üksikobjektid.Item Eesti nõrglubja-allikate taimestik ja selle seosed keskkonnatingimustega(Tartu Ülikool, 2016) Rikka, Miina; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondTöö eesmärgiks oli kirjeldada Eesti nõrglubja-allikate taimestikku, selle seoseid keskkonnatingimustega ning geograafilise paiknemisega. Eesmärgiks on ka võrrelda Eesti nõrglubja-allikaid ja nende taimkatet teistes Euroopa riikides kirjeldatutega ning leida võimalikud olemasolevad eripärad sõltuvalt meie kliimast ning taimestikust. Uuringusse kaasati 14 nõrglubjaallikat, millest kokku leiti 18 samblaliiki ning 45 soontaimeliiki. Statistilisel analüüsil vaadeldi soonja sammaltaimede liigirikkuse seoseid pH, temperatuuri ning elektrijuhtivusega. pH-l ning elektrjuhtivusel oli oluline seos sammaltaimede liigirikkusega avatud koosluses. Samuti oli oluline mõju koosluse avatusel nii sammal- kui ka soontaimede liigirikkusele. Toetudes varasematele herbaarmaterjalidele ning antud uuringus kogutud andmetele koostati nõrglubja-allikate tunnusliigi P. commutata ning P. falcata levikukaardid.