Sirvi Autor "Ross, Kristiina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

17. sajandi lõpu eesti- ja lätikeelsete piiblitõlgete interdistsiplinaarne võrdlus Ii 40 ja 1Pt 3 põhjal
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kampe, Albert; Ross, Kristiina, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kirikuloo õppetool
Käesoleva magistritöö autori eesmärk on uurida, kui ühtne 17. sajandi lõpul kindralsuperintendent Johann Fischeri organiseerimisel toimunud piiblitõlke ettevõtmine oli. Selleks uurib autor põhja-, lõunaeesti ja lätikeelseid piiblitõlkeid, et selgitada välja nende kattuvus Martin Lutheri tõlkega ja heebrea- ning kreekakeelsete algtekstide lähedus. Autor võrdleb ka eesti- ja lätikeelseid piiblitõlke trükiseid ja ühte käsikirja raamatukujunduslikult, trükitehniliselt ja tekstoloogiliselt, et leida kattuvusi ja lahknevusi. Autor esitab ka oma nägemuse selle kohta, milline oli J. Fischeri roll tõlgete valmimisel ja trükkimisel.
Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel
(2017-11-08) Soosaar, Sven-Erik; Ross, Kristiina, juhendaja; Sutrop, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti keele sõnavara on oma päritolult väga mitmekesine ning selle uurimisel on pikaaegne traditsioon. Väitekirja eesmärk on selgitada, millised on eesti keele kultuursõnavara, sealhulgas vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemise peamised tegurid, kuidas mõistete ja neile vastavate terminite kujunemist eesti keeles on mõjutanud kontaktid teiste keeltega ning millist rolli mängib selles eestlaste asuala ajalooline paiknemine mitme kultuurilise (õigeusu, katoliikluse, luterluse), keelelise (soome-ugri ja indo-euroopa) ja poliitilise (Venemaa, Saksa ordu, Rootsi jt) regiooni piirialal. Ühtlasi püütakse täpsustada eesti tüvevara päritolukihte ja nende mahtu tänapäeva teadmiste seisukohalt, võttes aluseks 2012. aastal ilmunud “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” sisalduvat materjali. Uurimuses tehakse järeldus, et eesti keele sõnavara ja mõistesüsteemi on seni arvatust tugevamini mõjutanud ja kujundanud välised tegurid, mis ilmneb selles, et laentüvede osakaal eesti tüvevaras on suurem, kui varem arvatud, ning asjaolus, et kontaktkeeled on mõjutanud eesti sõnavara kujunemist suurel määral nii tõlkelaenude kui sõnamoodustuse vallas. Eesti sõnavara päritolu uurimisel on seejuures kombineeritud erinevaid meetodeid, sealhulgas võrdlev-ajaloolist meetodit, tähendusväljadel tuginevat semasioloogilist lähenemist ja vana kirjakeele tekstikriitilist analüüsi. Väitekirja põhiosa moodustavates artiklites võetakse ühelt poolt vaatluse alla üksikute eesti kirjakeele sõnade etümoloogia, kusjuures vaadeldavatest sõnadest kuuluvad armastus, põrgu, päästma ja ristima vaimuliku kultuuri sõnavara hulka ning krunn materiaalse kultuuri sõnavara hulka, ning teiselt poolt analüüsitakse eesti tüvevara etümoloogilist koostist tervikuna.