Browsing by Author "Sagris, Valentina, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Improving groundwater table monitoring for Northern Hemisphere peatlands using optical and thermal satellite data
    (2020-09-11) Burdun, Iuliia; Sagris, Valentina, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja
    Sood on märgalad, kuhu taimede mittetäieliku lagunemise tõttu on talletunud palju turvast, , mis sisaldab suurt kogust süsinikku. Turvas on moodustunud aastatuhandete jooksul niisketes tingimustes. Inimtegevuse surve ning globaalne kliima soojenemine on põhjustanud soode kuivenemise ning seetõttu talletunud süsiniku lendumist kasvuhoonegaaside (KHG), peamiselt süsihappegaasina (CO2), mis põhjustab omakorda kliima soojenemist. Ka teised KHG-d, metaan ja naerugaas, lenduvad soodest ja nendegi puhul on olulisimaks teguriks põhjaveetaseme langus. Seetõttu on täpsem teadmine soode põhjaveetaseme muutustest olulise tähtsusega Maa kliima muutumise ennustamisel. Käesolev väitekiri annab ülevaate uuringutest, mille välitööde osa tehti Eestis Endla looduskaitsealal Männikjärve ja Linnusaare rabades, võrdlevad analüüsid aga sarnaste soodega Soomes, Rootsis, Kanadas ja USA-s. Töö peamiseks eesmärgiks oli täiendada Põhjapoolkera soode põhjaveetaseme sattelliidi-põhist kaugseiret, mille alusel hinnati tulemuste olulisust, võrreldes seda soodes tehtud kohapealsete mõõtmistega. Esmakordselt näidati, et kasutatud optiliste ja termiliste spektrite signaalid, mis on turba veesisalduse ja rohelise (kasvuperioodi) taimkatte määramise seisukohast kõige tundlikumad, , iseloomustavad usaldusväärselt soode põhjaveetaset. Täiendava uuringuga taimkatte mõjust seosele leiti vastav niiskusindeks ja selle kõige usaldusväärsemad kohad (pikslid) soodes, mis omakorda võimaldas üldistada tulemust kogu soo ulatuses. Algselt Eesti soodes välja töötatud metoodika õigustas ennast ka teistes soodes nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning seda soovitatakse kasutada edasistes uuringutes.
  • Thumbnail Image
    Item
    Multi-scale thermal remote sensing, machine learning and radiative flux modeling to assess urban overheating
    (2023-06-30) Buo, Isaac Newton Kwasi; Sagris, Valentina, juhendaja; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Linnas on palju soojust neelavaid pindu, mis muudavad linna ümbritsevast maapiirkonnast soojemaks. Kuumalaine ajal tõuseb linna õhutemperatuur tasemeni, mis kahjustab inimeste tervist ja heaolu: linn kuumeneb üle. Kliimaprognoosid näitavad, et kuumalained muutuvad sagedasemaks ja intensiivsusemaks. Ruumiliste soojusandmete puudumine takistab oluliselt kuuma leevendamise kavade väljatöötamist. Väitekirjas kasutatakse kaugseiret, masinõpet ja kiirgusvoo erinevas mõõtkavas modelleerimist linnade ülekuumenemise hindamiseks. Kaugseire andmete kasutamisel on kaks probleemi: pilvede tõttu tekkivad andmelüngad ja erinevatelt satelliitidelt saadud andmete erineva ajasamm ruumiline täpsus. Töös loodi masinõppe mudelid, et täita lüngad satelliidi mõõdetud maapinna temperatuuri andmestikus ja luua suure lahutusvõimega sünteetilisi kaarte. Uuriti ka, kuidas keskmist kiirgustemperatuuri ehk inimkeha soojuskoormust saab modelleerida suurtes linnades suure ruumilise lahutusvõimega ning kuidas jalakäijale majade ja puude varju hinnata kõnnitee varju katvust arvutades. Töös genereeritud andmestik on oluline sisend linna ülekuumenemise vältimisel. Edasised uuringud peavad keskenduma masinõppemudelite täiustamisele, et ennustada maapinna temperatuuri ja modelleerida inimkeha soojuskoormust sõltuvalt liikumisharjumustest. Töös loodud andmestik koos sotsialmajanduslike ja demograafiliste andmetega võimaldab linnakeskkonda ülekuumenemisele paremini kohandada, tagamaks elanikkonna ohutuse ja heaolu.