Browsing by Author "Saro, Anneli, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 37

Absurditeater kriisiaja Eestis (2020–2023)
(Tartu Ülikool, 2023) Piliste, Kerttu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse, kuidas kõnetas absurditeater Eesti ühiskonda aastail 2020–2023 poliitilise, sotsiaalse ja tervisekriisi ajal, lähtudes viiest absurdidraama ja kriisidega seostuvast võtmemõistest: koomika ja traagika, keel, kehalisus ja haigus, aeg ja ruum, sotsiaalne ja eksistentsiaalne kriis. Nende alusel analüüsis autor kolme absurdilavastust: Eugène Ionesco „Ninasarvik“ (lav. Sander Pukk, Noorsooteater, 2021), Samuel Becketti „Lõppmäng“ (lav. Peeter Raudsepp, Rakvere Teater, 2020) ja Samuel Becketti „Godot’d uutõn“ (lav. Taago Tubin, MTÜ Müüdud Naer, 2021).
Eesti lasteteatri funktsioonid
(Tartu Ülikool, 2016) Rämmann, Kadriliis; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö keskendub lasteteatrile (sihtrühmale 4–11 eluaastat) ning otsib vastuseid uurimisküsimustele, missugused on lasteteatri funktsioonid ning mida hinnata heas lastelavastuses. Tööga peegeldatakse Salme Reegi nimelist preemiat välja andva žürii tegevust ning valikuid: missuguseid funktsioone auhinnatud lastelavastused täidavad. Töö esimeses osas keskendutakse lasteteatri mõiste erinevatele tähendusvarjunditele ja probleemkohtadele. Siin vaadeldakse ka lasteteatri eristamist täiskasvanuteteatrist. Lasteteater on täisväärtuslik ning mitmekülgne teater. Magistritöö teine peatükk fokusseerib funktsioonid ning seejärel analüüsitakse kolmandas peatükis, kuivõrd ning kuidas avalduvad lastelavastustes esteetiline, didaktiline, intellektuaalne, emotsionaalne ning sotsiaalne funktsioon. Iga funktsiooni juures esitatakse kolm keskset küsimust, mille abil antud funktsiooni esinemist lavastuses hinnata. Töö väljundiks oli koostada funktsioonide-põhine küsimustik, millele teatritegijad, aga ka publik saavad toetuda, et hinnata, missuguseid oskusi, teadmisi või kogemusi antud lavastuses rõhutatakse ning lastes arendatakse.
Eesti Noorsooteatri repertuaari sihtgrupipõhine analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Pärn, Marleen; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Eesti pärimusteater 21. sajandi alguses
(2010-05-24T07:18:28Z) Oruaas, Riina; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut. Teatriteaduse õppetool; Saro, Anneli, juhendaja
Magistritöös vaadeldakse 21. sajandi alguse eesti teatri lavastusi, mille määratlemiseks on võetud kasutusele mõiste “pärimusteater” – Von Krahli Teatri ja Nargen Opera Veljo Tormise triloogia lavastused “Eesti ballaadid” (2004), “Eesti naiste laulud” (2006) ja “Eesti meeste laulud” (2008) ning mitmed Anne Türnpu jt lavastused. Töös analüüsitakse, kuidas pärimuslik aines ja rahvaluule poeetika moodustavad etenduses sümbioosi kaasaegse teatri esteetikatega. Uuritakse, milliseid esteetilisi valikuid on tinginud rahvaluuletekstide sisemine struktuur ning milliste vahendite abil muudetakse pärimuslik aines, mille märgisüsteem ei ole enam loomulik osa kultuuriprotsessist ega ilma eriteadmisteta arusaadav, etenduse vaatajale mõistetavaks. Pärimusteater ei ole arhailise materjali poole pöördumisest hoolimata mineviku rekonstrueerimine, vaid lavastustes tekib sümbioos mitme kultuurikihi elementidest.
Eesti repertuaariteatrite koosseisulised näitlejad 2014. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 2016) Sibrits-Bondarenko, Heili; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siinse uurimuse üheks fookuseks on küsimus, mis kooli on lõpetanud Eesti riigilt tegevustoetust saavates teatrites töötavad palgalised näitlejad. Lisaks huvitavad mind järgmised küsimused: milline on eesti repertuaariteatrites töötavate näitlejate sooline ja vanuseline koosseis; kui pikk on näitlejate staaž ühes teatris; milline on näitlejate tööalane hõivatus; milline on teatriga seotud lepinguliste ja vabakutseliste näitlejate suhe. Selgitamaks, mida peavad teatrid trupi koostamisel ja repertuaari valimisel oluliseks, tegin teatrijuhtidega intervjuud. Uurimistöösse on haaratud eestikeelseid sõnateatreid, kus on palgaline püsitrupp ja mis saavad tegevustoetust kultuuriministeeriumi kaudu ning millel on oma teatrisaal.
Eesti suveteater aastatel 1995-2005
(2010-08-16) Rantanen, Kadri; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse instituut; Saro, Anneli, juhendaja
Eesti teatrikriitika funktsioonid 2007–2013 Uku Uusbergi lavastuste arvustuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2014) Puksa, Lennart; Saro, Anneli, juhendaja; Karulin, Ott, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Magistritöö uurib Eesti teatrikriitika funktsioone aastatel 2007–2013 Uku Uusbergi lavastuste näitel. Esimene peatükk käsitleb Lääne metakriitilise mõtteloo olulisemaid momente alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani, Lääne teatri metakriitikat 1960ndatest nüüdisajani, hoides fookuses ka Eesti teatri metakriitikat 2000.–2012. aastani ning andes ülevaate sellest, mida kriitika teeb ja mida peaks tegema. Teises peatükis defineeritakse teatrikriitika funktsioonid, kolmandas peatükis uuritakse funktsioonide rakendumist empiirilisel materjalil, neljandas peatükis esitletakse funktsioonide määramise tulemusi.
Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
(2020-07-13) Karja, Sven; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib, millistel alustel formeerus nimetatud aastatel Eesti teatrite repertuaar, millistest lavastustest see koosnes ja milline oli selle dünaamika. Uurimuse aluseks on üldistused ja järeldused, mis on tehtud enam kui kaks ja pool tuhat (2511) lavastust koondava andmebaasi alusel, kuhu on võetud kõik sel perioodil Eesti kutselistes teatrites esietendunud uuslavastused. Doktoritöö keskse meetodina on kasutatud repertuaariuurimust, paigutades lavastuste statistilised näitajad laiemasse teatriloolisse ning ühiskondlikku konteksti. Eesti teatri kahekümne ühe aasta repertuaari on vaadeldud erinevate dominantide kaudu: lavastuse liik, žanr, sihtgrupp, tekstide autorid, päritoluriigid ja kronoloogiline paiknevus. Uurimuse eesmärgiks on otsida ajastut kujundavaid sisemisi jõujooni, mis aitaks kokku panna suuremat pilti selle perioodi Eesti teatri esteetilistest otsingutest ning organisatsioonilistest arengutest. Aastad 1986-2006 olid Eesti ühiskonnas siirdeajaks, mil oluliselt muutusid nii ühiskondlikud kui kultuurilised paradigmad. Riigikorra vahetumine ja astumine ühest ühiskondlikust formatsioonist teise tõi kaasa kohanemisraskusi, millest Eesti teater väljus küllalt kiiresti, säilitades oma senise teatrivõrgu, külastajate arvu ja mitmed traditsioonid, millele uute tegijate kaudu hakkasid liituma kaasaegse avatud maailma otsingud. Kuigi seda perioodi Eesti teatri ajaloos pole põhjust nimetada murranguliseks, on kindlasti tegu üleminekuperioodina nii esteetilisel, organisatsioonilisel kui ühiskondlikul tasandil. Oluliselt muutub ka teatrite repertuaariplaanide koostamise tava: kui varem oli see toimunud erinevate kontrollivate instantside mõjul, siis muutunud oludes on kogu otsustusõigus läinud teatri kätte. Samas on repertuaarikujundust asunud oluliselt mõjutama turumajanduse mehhanismid. Uurimuse teoreetilise tugistruktuurina on kasutatud Hollandi kultuuriteoreetiku Hans van Maaneni teost How to Study Art Worlds. On the Societal Functioning of Aesthetic Values (2009). Doktoritöö on osaks mahukamast kollektiivsest uurimusest „Eesti teater 1986-2006”, mis jätkab akadeemilise eesti teatriloo uurimise traditsiooni kahekümne aastaste tsüklitena
Festival kui teatrisündmus – Baltoscandal 1990-2016
(Tartu Ülikool, 2018) Tomps, Katarina; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö uurib ja jäädvustab Eesti pikaajalisimat rahvusvahelist teatrifestivali Baltoscandalit. Antakse ülevaade, milline on Baltoscandali kontseptsioon (loomistingimused, põhimõtted, korraldus), kuidas festivali programm ja vastuvõtt on ajas muutunud ja milline teatrisündmus on Baltoscandal oma olemuselt.
Fiktsionaalsus ja reaalsus teatris lavastuse „Peeter Volkonski viimane suudlus“ näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Lääne, Kadi; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Teatrilaval avaneb vaatajale iga kord fiktsionaalne maailm, milles on reaalsele elule sarnaselt sündmused, tegelased, aeg ja koht. Võib juhtuda, et selles maailmas eksisteerivad sündmused ja tegelased on reaalsele elule nii sarnased, et vaatajatel ei ole piisavalt teadmisi või kogemusi nende eristamiseks. Vaatamata sellele ei ole see põhjus, mis segaks vaatajal kaasa elamast fiktsionaalsetele tegelastele, keda laval esitatakse, kuid nad võivad tajuda selle maailma erinevaid märke erinevalt. Kui vaadelda kaasaja eesti teatrit, siis võib väita, et fiktsionaalsus ja reaalsus on teemad, mida ei käsitleta lavastustes palju nende kõige keerulisematel ja sisulisematel tasanditel, kuid mis on olemuslikult igas lavastuses. Need eksisteerivad igas etenduses kõige klassikalisemas tähenduses, kuid nendevahelise piiride hägustamisega on tegelenud üksikud eesti lavastajad ja näitekirjanikud. Üheks selliseks kirjanikuks ja lavastajaks on Urmas Vadi, kes on seganud enda teostes reaalseid isikuid fiktsionaalsusega, hägustades piiri selleni, et ka teadlikumal vaatajal tekib segadus, mis on selles teoses reaalsus ja mis mitte, kuna Vadi on loosse toonud faktuaalse tasandi, mis võib piiri kahe ääreala vahel veelgi hägustada. Nendest põhjustest lähtuvalt on analüüsi objektiks lavastus „Peeter Volkonski viimane suudlus“, mis esietendus 2010. aastal. Magistritöös on minu põhilisteks teoreetilisteks uurimusküsimusteks kuidas tajub vaataja etenduse jooksul fiktsionaalsust ja reaalsust, mil viisil mõjutab reaalsusele niivõrd sarnane fiktsionaalne näidend vaataja hilisemat reaalsuse tajumist, mida sisaldavad endas fiktsionaalsus ja reaalsus ning kas vaatajal on võimalik neid eristada. Kuigi teose vastuvõtul ei ole publikul üldjuhul võimalik mõjutada lavamaailma ning tundub, et mõju on vaid ühesuunaline – fiktsionaalsed tegelased põhjustavad reaalsetel inimestel emotsioone – võib see siiski olla kahesuunaline. Pöördumatu mõju võib olla fiktsionaalsel maailmal vaatajale, kes kannab saadud kogemused üle reaalsesse maailma ja reaalsetele isikutele. Fiktsiooni ja reaalsuse vahelise pinge muudab teravaks eelkõige see, et mitteverbaalsetest teatrimärkides on tähistaja ja tähistatav eraldamatud. See tähendab, et vaataja ei pruugi olla võimeline eristama neid, vaid tajub mõlemat korraga. Etenduse analüüsis lähtungi kolmest võimalikust variandist, mille kaudu on võimalik tajuda etendust ning analüüsin lavastust läbi kolme punkti: a) vaataja tajub selgelt näidendi/lavastuse faktoloogilist alust; b) vaataja usub, et näidend/lavastus on fiktsionaalne; c) vaataja tajub reaalset ja fiktsionaalset maailma korraga.
The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective
(2015) Toome, Hedi-Liis; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond.
Doktoritöös keskendutakse teatri toimimisele Tartus ja selle toimimist mõjutavate tegurite analüüsile võrdlevas rahvusvahelises perspektiivis. Uurimus põhineb suuremahulisel empiirilisel uuringul, mis on läbi viidud uurimisrühma STEP (Project on European Theatre Systems) projekti raames, mille käigus uuriti teatrisüsteemide funktsioneerimist seitsmes erinevas Euroopa väiksemas linnas, et selgitada välja teatrite toimimimise erinevused ja sarnasused ning nende põhjused. Mõistmaks teatri funkstioneerimist Tartus, vaadeltakse töös nii seda, millises žanris lavastusi ning millistes teatrites on potentsiaalsel vaatajal võimalik külastada, mida publik tegelikult vaatab ja kuidas nad nähtut vastu võtavad. Töös uuritakse, kas ja kuidas teatrisüsteemi ajalooline ja kultuuriline kujunemine, teatrisüsteemi struktuur, kehtiv teatripoliitika ning majanduslikud aspektid mõjutavad teatritegemist ja selle vastuvõttu üldiselt ja kas erinevat liiki (nt sõna-, muusika-, tantsuteatri) lavastused toovad esile erinevaid vastuvõtumustreid. Uurimus näitab, et võrreldes teiste Euroopa linnadega, domineerib Tartus ja tegelikult laiemalt kogu Eestis sõnateater. Seda nähtust võib seletada nii ajalooliste, kultuuriliste kui ka teatripoliitiliste põhjustega. Omakeelne teater on olnud üks olulisi keele ja seeläbi kultuuri säilitamise ning edendamise viise. Seda toetab ka Eesti Vabariigi teatripoliitika eelkõige seeläbi, et enamus riiklikust tegevustoetusest läheb riiklike sihtasutusena tegutsevatele teatritele, kes toovad lavale peamiselt sõnateatrit. Sõnateater on ka kognitiivselt kõige kergemini arusaadav teatriliik. Muud liiki lavastuste produtseerimist ei soodusta Eesti riigi väiksus, kuna potentsiaalse publiku hulk, kes on huvitatud uuenduslikest teatrivormidest, on piiratud. Lisaks sellele mõjutab teatripilti teatriharidust andvate institutsioonide vähesus ja ühekülgsus. Euroopa linnades läbi viidud retseptsiooniuuring näitab aga sarnanusi erinevat liiki etenduste vastuvõtul – sõna- ja tantsuteatrit tajutakse tõsisema ja väljakutset pakkuvamana, muusikateatrit aga meelelahustusliku ja lõõgastavana. Kõige olulisemateks teguriteks, mis mõjutavad etendusele antud üldhinnagut, on esinejate meisterlikkus ja kõrgetasemelisus ning etenduses loodud maailma kaasatõmbavus.
Gümnasisti teatrihuvi ja seda mõjutavad tegurid Viljandimaa näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Lillepuu, Ivi; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikoool. Etnoloogia osakond
Harrastusteatri struktuur organisatsioonina, tema põhimõtted ja liikmete motiivid Vilde teatri näitel
(Tartu Ülikool, 2020-04-29) Kivi, Katrin; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Kogukonna kaasamine lavastusprotsessi Paide Teatri näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Miilman, Eleriin; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse Paide Teatri esimese meeskonna aegseid kogukonna kaasamise ja kujutamise viise ning funktsioone. Valimisse kuuluvad lavastused „Teine asi” (2022, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste) ja „Esimene tants. Viimast korda” (2022, Henri Hütt, koostöös Kanuti Gildi SAALiga). Töö esimeses peatükis tehakse ülevaade teatri loomisest ja esimese meeskonna lõpetamisest ning nimetatakse lavastuslikud projektid, kuhu aastatel 2021–2022 kogukonda kaasati. Teises peatükis defineeritakse kogukond ja kogukonnateater ning kirjeldatakse lähemalt valimit ja metoodikat. Kolmandas peatükis analüüsitakse, kuidas lavastusprotsessi kogukonda kaasati, laval kujutati ning mis olid kaasamise funktsioonid.
Kogukonna kaasamise viisid, väärtused ja probleemid kogukonnateatris
(Tartu Ülikool, 2022) Tamm, Tiiu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse kogukonnateatri olemust ja kirjeldatakse selle reaalset rakendumisprotsessi kahe lavastuse näitel. Töö esimeses peatükis tuuakse välja kogukonna määratlemise viisid ja problemaatika kogukonnateatri perspektiivist lähtudes. Teises peatükis annab autor ülevaate kogukonnateatri mõistest ja päritolust ning analüüsib lavastusi “LÄBI LINNA” ning “Inimesed ja numbrid” lähtuvalt kogukonnateatri tunnustest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse kogukonna kaasamisest tulenevaid väärtusi lavastuste “LÄBI LINNA” ning “Inimesed ja numbrid” näitel, viimases peatükis tuuakse välja välja eetilised ja praktilised murekohad, mille kogukonnaga töötamine kaasa võib tuua.
Koomika William Shakespeare'i komöödiates "Tõrksa taltsutus" ja "Windsori lõbusad naised". Näidendid, adaptatsioonid ja lavastused
(Tartu Ülikool, 2020) Vink, Anu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö keskendub kahele William Shakespeare'i komöödiale - "Tõrksa taltsutus" ja "Windsori lõbusad naised". Töös uuritakse, millised on peamised koomikavõtted, mida Shakespeare on neis kahes komöödias kasutanud, mil viisil ja määral needsamad võtted neis kahes näidendis erinevad või sarnanevad. Kuna mõlemad lavastused on adaptatsioonid, mitte täispikkuses näidendite lavastused, siis uuritakse eraldi koomikat ka adaptatsioonides ja kuidas see on lavale jõudnud.
Kujutluslike ruumide loomine simultaanlaval
(Tartu Ülikool, 2021) Mangus, Maarja; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö annab ruumiloome kirjelduse ja süstematiseerimise analüüsimise kaudu ülevaate simultaanlava olemusest. Analüüsitakse Vanemuise teatri "Kirvetüü" ja Emajõe Suveteatri "Kadri" lavastusi.
Lavastuse "100% Narva" analüüs poliitilise teatri vaatenurgast
(Tartu Ülikool, 2023) Poljatšihhin, Sergei; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös uuritakse lavastuse “100% Narva” poliitilist iseloomu ja tuuakse välja, kuidas antud teoses on käsitletud Narva (ning ka kogu Eesti) aktuaalseid poliitilisi küsimusi. Lavastust “100% Narva” käsitletakse poliitilise teatri kontekstis. Bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse poliitilist teatrit ja esitatakse poliitilise teatri definitsioon, mille alusel hinnatakse lavastuse “100% Narva” poliitilist iseloomu. Teine peatükk sisaldab lavastuse struktuurset analüüsi, lavastus asetatakse Narva linna konteksti ning kirjeldatakse seda kui kogukonnateatrit ja kui Rimini Protokolli lavastust. Kolmandas peatükis avatakse lavastuse ettevalmistamise protsessi, kirjeldatakse ja analüüsitakse laval nähtut.
Muusika kui mudel, meetod ja metafoor Lauri Lagle lavastuse "Ainult jõed voolavad vabalt" näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Annus, Lisanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö “Muusika kui mudel, meetod ja metafoor Lauri Lagle lavastuse “Ainult jõed voolavad vabalt” näitel” eesmärk on analüüsida muusikat teatris, lähtudes mudeli, meetodi ja metafoori kontseptsioonist. Töö vaatleb Lauri Lagle lavastust “Ainult jõed voolavad vabalt” ning otsib vastust kolmele uurimisküsimusele: milles väljendub lavastuse muusikalisus, kuidas muusikalisust analüüsida ning milliseid esteetilisi kogemusi see muusikaliselt komponeeritud lavastus loob. Analüüsi tulemusena selgub, et muusikalisusest lähtub lavastuse struktuur, väljendusvahendi ja selle esitamise meetodi valik, teemale lähenemine juba prooviprotsessi tasandil, metakihina tekkiva illusiooni loomine ning kujundi- ja tähendusloome. Teatri ja muusika sümbioos avardab mõlema kunstiliigi mõtestamise piire ning võimendab vastuvõtja tajukogemuse pikkaajalisemat mõju.
Naistegelased eesti monolavastustes
(Tartu Ülikool, 2015) Ojakõiv, Liisa; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesolev uurimus kaardistab naistegelastega eesti monolavastused ja näitab tegelaste ning teatriesteetika muutumist 70ndatest kaasaega liikudes. Magistritöö üks eesmärk on uurida soostereotüüpide avaldumist naistegelastega monolavastustes ja näidata, kuidas monolavastus võimaldab naisvaatenurka avada. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, kas monovorm soosib pigem karaktereid või stereotüüpe, milliste vahenditega teatris naislugude jutustamist teostatakse ning kuidas on näitleja ja tema roll monolavastuses seotud. Naisvaatenurga avaldumise kohta feministlikus teatripraktikas on teoreetilise materjalina tuginetud Elaine Astoni teosele Feminist Theatre Practice (1999). Töös on kasutatud stereotüüpide ja keskmise inimese kaardistamisega tegelevaid uuringuid, et luua nägemus keskmisest mehest/naisest ja soostereotüüpilisest mõtlemisest ühiskonnas. Analüüsiosas on keskendutud monolavastuste naistegelastele süvitsi, vaadeldes nende sobitumist stereotüüpidega. Sillaks teooria ja analüüsiosa vahel on Sven Karja kaitstud magistritöö „Monolavastused Eesti teatris 1973–2005― (2005), mida on kasutatud varasemate naistegelastega monolavastuste iseloomustamisel, aga ka monolavastuse spetsiifika lühidal tutvustamisel.