Browsing by Author "Schults, Astra"

Now showing 1 - 11 of 11

4-aastaste laste grammatiliste ja metalingvistiliste oskustega seotud tegurid
(2022) Uuemäe, Johanna; Tulviste, Tiia; Schults, Astra; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Child's evaluations of hypothetical transgressions of social rules: factors that affect the judgment
(2005) Schults, Astra; Tulviste, Tiia, juhendaja
ECDI-III valiidsusuuring: 3-aastaste laste sõnavara küsimustikus ja mänguolukorras
(Tartu Ülikool, 2022) Arpo, Linda Liis; Tulviste, Tiia; Schults, Astra; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Erinevate vaimse tervisega seotud näitajad kutsehariduskeskuse esmakursuslastel
(2021) Ojasild, Johanna; Schults, Astra; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, Piret
Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.
First words of Estonian children: early communicative development
(2016-05-19) Schults, Astra; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Selle väitekirja teemaks on suhtlemise varane areng alates sõnadest arusaamisest ja žestide kasutamisest kuni esimeste sõnade ütlemiseni ja sõnavara suurenemiseni. Me kohandasime eesti keelde MacArthuri ja Batesi suhtlemise arengu küsimustiku (edaspidi CDI): sõnad ja žestid ning kasutasime seda selleks, et koguda infot suhtlemise arengu kohta eesti lastel vanuses 0;8 kuni 1;4. Eesti lapsed hakkavad esimestest sõnadest aru saama kaheksa kuu vanuselt. Me leidsime, et kui nende sõnade hulgas, millest laps aru saab, on suhteliselt rohkem nimisõnu, oskab ta tõenäoliselt ütelda rohkem sõnu kui laps, kes saab aru paljudest teist liiki sõnadest. Eesti lapsed hakkavad ütlema oma esimesi sõnu (milleks on sageli aitäh, nämm-nämm, ema, aidaa) kümne kuu vanuselt. Esimesed sõnad on enamasti kas häälituste imitatsioonid või sõnad, mida kasutatakse igapäevaste korduvate tegevuste ajal. Esimese sünnipäeva paiku ütleb enamus lastest vähemalt seitse sõna ja vanuses 1;4 keskmiselt 28 sõna. Nüüd kuuluvad laste sõnavarasse lisaks eelnimetatutele ka oluliste inimeste ja huvipakkuvate objektide kohta käivad nimetused. Eesti lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema sama vanalt ning nende sõnavara suurus kasvab sama kiiresti nagu lastel, kelle emakeeleks on kas inglise, itaalia või soome keel. Varases eas ütlevad poisid ja tüdrukud enam-vähem ühepalju sõnu. Alles vanuses 1;2 kuni 1;4 kasvab tüdrukute sõnavara pisut suuremaks võrreldes poiste sõnavaraga. Me kasutasime eesti keelde kohandatud CDI varianti: sõnad ja laused, et koguda võrdlemiseks andmeid enneaegselt ja ajaliselt sündinud laste suhtlemise arengu kohta vanuses 1;6 kuni 2;1. Tulemusena leidsime, et enneaegselt sündinud laste sõnavara koostis ei erine ajaliselt sündinud laste omast ei kasutusel olevate sõnaliikide ega ka lausungite pikkuse osas, juhul kui võrdlemisel on arvesse võetud lapse vanust, sugu ja sõnavara suurust.
Kooliealiste laste ja noorukite ASEBA küsimustiku vanemate, laste enesekohase ja õpetajate versioonide psühhomeetrilised omadused
(2022) Kongo, Kristiina; Schults, Astra; Kastepõld-Tõrs, Kaia; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Küsimustiku loomine õpilase tajutud õpetajapoolse psühholoogiliste vajaduste toetamise mõõtmiseks
(2022) Loo, Sandra; Schults, Astra; Aus, Kati; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kutseõppe katkestamist ennustavad ja vahendavad psühholoogilised tegurid Tartu Rakendusliku Kolled?i näitel
(2022) Rosenberg, Elisabeth Emily; Schults, Astra; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õpetaja-õpilase suhte seos õpilase käitumisraskuste, õpetaja kasutatava tagasiside ja tööalase heaoluga
(2022) Jõks, Nele; Schults, Astra; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vanemate vaheliste konfliktide mõjud lastele vanemate lahkuminekul või lahutusel: ülevaade kirjandusele
(2021) Tanni, Claudia; Schults, Astra; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond