Browsing by Author "Schults, Astra, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 60

1-3 aastaste laste sotsiaalsete oskuste ja isiksuseomaduste seos lapse kohanemisega lasteasutuses
(Tartu Ülikool, 2016) Kalm, Merli; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
3-4 aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine
(Tartu Ülikool, 2015) Marran, Thea; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalsete oskuste osatähtsus lapse arengus muutub oluliseks lapse sotsiaalse maailma avardumisel, suhtlemisel eakaaslastega lastekollektiivis. Sotsiaalsete oskuste madal tase on riskiteguriks lapse hilisemas kooliedukuses. Käesolev magistritöö on keskendunud 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamisele kasutades lasteaia õpetajate hinnanguid. Antud magistritöö eesmärgiks oli luua uus mõõtvahend Sotsiaalsete oskuste küsimustik (edaspidi SOK) ning uurida mõõtvahendi reliaablust. SOK täideti 186 lapse (99 poissi, 87 tüdrukut) kohta 20st lasteaiast. Lapsed jagunesid norm- ja riskigrupiks. Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega lapsed, nende hulgas oli rohkem poisse võrreldes tüdrukutega, neil oli enam tervise ja kõneprobleeme. Faktoranalüüsi tulemusena osutus SOK parimaks lahendiks neljafaktoriline mudel: interpersonaalsed oskused, impulsiivsus, õppimisega seotud oskused ja negatiivsed käitumisviisid. Uuringu tulemusena selgus, et riskigruppi kuuluvatel lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (sh kõne arusaadavus, enesereguleerimine) võrreldes normgrupiga. Samuti oli riskigruppi kuuluvate laste peredel madalam sissetulek võrreldes normgrupiga. Kokkuvõtlikult võib kaaluda SOK kasutamist 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmasel hindamisel, sest selle abil on võimalik eristada väheste sotsiaalsete oskustega lapsi üldisest grupist.
3-7aastaste laste sotsiaalseid oskusi mõjutavad tegurid ühe lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Lapse arengut ja koolivalmidust hinnates on tähtis pöörata tähelepanu sotsiaalsetele oskustele. Käesolev magistritöö keskendub ühe lasteaia näitel 3-7aastaste laste sotsiaalsetele oskustele. Eesmärgiks on leida tegureid, mis seostuvad sotsiaalsete oskuste arenguga lasteaiaealistel lastel. Magistritöös püütakse välja selgitada lapse sotsiaalsete oskuste võimalikku seost õpetaja töökogemuse ja rühma psühhosotsiaalse keskkonnaga. Kontrollitakse Sotsiaalsete oskuste küsimustiku (edaspidi SOK) kasutamisvõimalust 5-7aastastele laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks ning riskigruppi kuuluvate laste välja selgitamiseks. Lisaks SOKile kasutatakse Tugevuste ja Raskuste Küsimustikku (TRK) ning Psühhosotsiaalse Keskkonna Hindamise Küsimustikku (PSKK). SOK täideti 122 lapse kohta (65 poisi ja 57 tüdruku). Lapsed jagunesid normgrupiks (N=90) ja riskigrupiks (N=32). Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega ja terviseprobleemidega lapsed. Leiti, et SOK on võimalik eristada lasteaiaea lõpuni riskigrupi lapsi normgrupi lastest, terviseprobleemidega lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (z(1, 119)=-2,99, p < 0,002) ja eakaaslastega suhtlemise oskused (z (1, 119) = -2,90, p < 0,008). Mida suurem on õpetajate töökogemus (t (7, 76) = 1,98, p <0,01), mida pikem on lapse lasteaiatöös osaletud aeg (t(7, 76) = 3,56, p< 0,001) ning mida kõrgemalt on hinnatud psühhosotsiaalses keskkonnas sõbraliku ja toetava õhkkonna loomist (t(7, 76) = 2,61, p< 0,01) seda kõrgemaks hindavad õpetajad laste sotsiaalsete oskuste taseme.
4-5-aastaste laste sagedamini kasutatavad sotsiaalsed oskused ja nende seos lapse õpitulemuste ning erinevate pere ühistegevustega
(Tartu Ülikool, 2020) Naab, Ave; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
A-B püsivusviga kahel lapsel 6-, 7- ja 8- kuu vanuselt
(Tartu Ülikool, 2020) Tomson, Krista; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Piaget (1954) arvas, et sensomotoorses eas (sünnist kuni teise eluaasta alguseni) olevad lapsed hakkavad alates 9. elukuust saama aru sellest, et objektid eksisteerivad kogu aeg. Hilisemad uuringud on leidnud, et see peab paika vaid osaliselt. Marcovitch (2002) loodud katseskeemi järgides uurime, kuidas väheneb A-B püsivusvea tegemine vanusekuude lõikes, kas neil on mälujälg ka pärast 5-minutilist pausi ja kas on seosed A-B püsivusvigade tegemise ning teiste otsimiste vahel. Käesolevas uurimistöös tehti kahe lapsega katseid kolmel erineval kuul (6-, 7- ja 8-kuu vanuselt), igal kuul kaks katset. Leiti, et laste tulemused paranesid, kui võrrelda 6 ja 8 kuu tulemusi, 5 minutit on piisav aeg, et lastel ununeks ära eelnev peitmiskoht ning on seosed A-B püsivusvigade ja teiste otsimiste vahel.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire alased teadmised ja sellesse suhtumine eesti lasteaiaõpetajate näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Adusoo, Liisi; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Algkooliealiste laste ja nende vanemate nutitelefoni kasutamine ja nende suhtumine sellesse
(Tartu Ülikool, 2016) Pent, Rine; Schults, Astra, juhendaja; Konstabel, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö: „Algkooliealiste laste ja nende vanemate nutitelefoni kasutamine ja suhtumine sellesse,“ eesmärgiks on uurida nutitelefonide kasutust laste ja nende vanemate hulgas. Töö käigus uuritakse, kuidas lapsevanemad hindavad laste nutitelefoni kasutust ja kuidas lapsed näevad vanemate nutitelefonide kasutamist. Samuti on eesmärgiks uurida, kas lapsevanemate nutiseadmete kasutus on seotud laste nutiseadmete kasutusega ning kas on seos väärtuste ja nutiseadme kasutamise vahel. Uuringus osales 244 inimest, kelle hulka kuulus 122 2. klassi last neljast erinevast koolist vanuses 8-10 ning 122 lapsevanemat vanuses 25-59. Tulemused näitavad, et nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad telefoni valdavalt suhtlusvahendina, olenemata telefoni tüübist. Nii lapsed kui lapsevanemad arvasid, et teine pool võiks veeta vähem aega nutitelefonis. Andmete analüüsimise käigus selgus, et lastevanemate nutiseadme kasutus on seotud laste nutiseadme kasutusega. Samuti leiti töö käigus, et heasoovliku, konformse ja turvalise kasvatusmeetodi ja nutitelefonidesse suhtumise vahel on statistiliselt oluline negatiivne korrelatsioon. Tulemuste kohaselt peab vanem nutitelefoni kasulikumaks, mida kõrgemalt ta väärtustab heasoovlikkust. Vähesel määral oli sama seos nutitelefoni kasulikkuse ja konformsuse väärtustamisega ning nutitelefoni ja turvalisuse väärtustamisega. Teiste väärtuste puhul ei olnud statistiliselt olulisi seoseid.
Asenduskodus ja peres kasvanud Eesti noorte enesehinnang
(Tartu Ülikool, 2021) Kägra, Hanna-Mary; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Autistliku lapse ema kiindumusstiil, tajutud vanemlik pädevus ja sellega seotud tegurid
(Tartu Ülikool, 2019) Kolk, Sheila; Schults, Astra, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töös uuriti autistliku lapse ema kiindumusstiili (adult attachment style) ja tajutud vanemliku pädevuse vahelisi seoseid. Seotud teguritena vaadeldi ema traumat ja üksikvanema staatust. Kasutati kolme küsimustikku: täiskasvanute lähisuhete küsimustikku (Experiences in Close Relationship Scale - ECR-E), vanemliku pädevuse skaalat (The Parenting Sense of Competence Scale – PSOC) ja elusündmuste küsimustiku (Life Events Checklist – LEC). Valimisse (N = 125) kuulusid autistlike laste emad (N = 64) ja kontrollgrupp (N = 61). Kliiniline grupp värvati autismiga tegeleva ühingu kaudu ja kontrollgrupp Tallinna koolidest ja lasteaedadest. Regressioonanalüüsiga leiti, et lapse ASD diagnoos ennustab madalamat tajutud vanemlikku pädevust ning Mann-Whitney U testiga selgus, et kliinilise grupi emadel oli madalam tajutud vanemlik pädevus ja rahulolu kui kontrollgrupil, mis muudab oluliseks autistlike laste emade vanemliku rahulolu parandamise. Ema kiindumusstiil ennustas vanemlikku pädevust. Ema kiindumusstiil ei erinenud kliinilises ja kontrollgrupis, kuid kliinilises grupis ennustas ema ärev kiindumus ema traumat.
Eakohasest väiksema sõnavaraga laste edasistele uuringutele suunamise tõenäosus perearstide poolt
(Tartu Ülikool, 2016) Ainsoo, Dagmar; Schults, Astra, juhendaja; Jürjen, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tegureid, mis mõjutavad Eesti perearstide otsust suunata väikelaps edasistele uuringutele. Valimisse kuulus 145 perearsti, kes vastasid vabatahtlikult internetipõhisele küsitlusele. Küsitluses paluti neil vastata taustküsimustele töökogemuse kohta, lisaks esitati igale arstile neli juhuslikult valitud vinjetti kuueteistkümne võimaliku seast ning paluti nende põhjal otsustada, kas lühiloos kirjeldatud laps vajaks edasisi uuringuid või mitte. Vinjettides olid muutuvateks teguriteks lapse sugu, vanus, sõnavara suurus ja lapsevanema mure määr. Analüüsiks arvutati šansisuhted (odds ratio) ning tehti korrelatsioonanalüüs. Tulemustest selgus, et edasisaatev otsus ei ole eriti tõenäoline – ka eakohasest väiksema sõnavaraga lapsi saadeti edasi alla poole juhtudest. Ainsaks otsust mõjutavaks teguriks oli lapse sõnavara suurus.
ECDI I lühiküsimustiku normid 8-18 kuu vanustele lastele
(Tartu Ülikool, 2024) Kängsepp, Kaspar; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö üheks eesmärgiks oli kontrollida ECDI I lühiküsimustiku usaldusväärsust ja valiidsust. Teiseks eesmärgiks oli koguda ECDI I lühiküsimustikuga täiendavalt andmeid, et leida küsimustiku normid. Valimi (N = 455) moodustasid eesti keelt emakeelena kõnelevad tõsiste tervise- ja kõneprobleemideta lapsed vanuses 0;8-1;6. 92 lapse kohta täideti küsimustikud 2 korral, mille alusel arvutati kordustäitmiste usaldusväärsus. ECDI I lühiküsimustiku retseptiivse ja produktiivse sõnavara osas olid kahe täitmiskorra tulemused tugevalt positiivselt korreleeritud (vastavalt ρ = 0,97 ja ρ = 0,96, p < 0,001). ECDI I lühiküsimustiku sisereliaabluskoefitsient oli kõrge (Cronbachi α = 0,99). ECDI I lühiküsimustiku tulemustes ilmneb retseptiivne sõnavara alates vanusest 0;8 ja produktiivne sõnavara esimese sünnipäeva lähedal. Faktoriaalse dispersioonanalüüsiga uuriti vanuse ja soo mõju laste retseptiivse ja produktiivse sõnavara suurusele ning leiti vanuse peamõju nii retseptiivse kui ka produktiivse sõnavara suurusele. Koostati retseptiivse ja produktiivse sõnavara protsentiilide tabelid. Magistritöö tulemusena selgus, et ECDI I lühiküsimustik on usaldusväärne. Leiti täiendavat kinnitust ECDI I lühiküsimustiku valiidsusele, sest see tuvastab kõne arengule iseloomulikke jooni. ECDI I lühiküsimustiku normid võimaldavad spetsialistidel seda kasutada täiendava abivahendina varase kõne taseme hindamisel.
ECDI I lühitest 8-18 kuu vanustele lastele: esmane valiidsusuuring
(Tartu Ülikool, 2020) Kängsepp, Kaspar; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
MacArthur-Batesi suhtlemise arengu test (CDI) on levinud vahend väikelaste kõne arengu hindamiseks. CDI-d on adapteeritud mitmetesse keeltesse, sealhulgas ka eesti keelde (ECDI), kuid laialdast kasutamist raskendab täitmisele kuluv pikk aeg. Seetõttu on loodud CDI-de põhjal lühitestid. ECDI I lühitest 8-18 kuu vanuste eesti laste kõne arengu hindamiseks on välja töötatud, ent valideerimata ja normeerimata. ECDI I lühitesti kasutusele võtmine perearsti poolt võiks aidata kaasa eesti laste kõne arengu hindamisele. Käesolevas uuringus leiti Pearsoni korrelatsioonid ECDI I ja ECDI I lühitesti tulemuste (N = 30) vahel. Leitud korrelatsioonid olid tugevad (suuremad kui 0,902) ehk ECDI I lühitest annab ECDI I-ga võrreldavaid tulemusi. Arvutati 8-18 kuu vanuste laste tulemuste (N = 124) protsentiilide tabelid ja võrreldi vanemate poolt märgitud sõnade hulka vanusekuude kaupa.
Eesti koolipsühholoogide rolli selgus ja tööga rahulolu
(Tartu Ülikool, 2018) Šarapova, Julia; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Organisatsiooni tööefektiivsus on seotud töötajate rahuloluga. Rolli ebamäärasus ja rollikonflikt tekitavad stressi ja suurendavad töölt lahkumise tõenäosust (Hassan, 2013). Eesti koolidest lahkub iga-aastaselt keskmiselt 20% koolipsühholoogidest. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Eesti koolipsühholoogide ülesandeid, rolli selgust, rollikonflikti ja tööga rahulolu. Uuringus vastas 72 koolipsühholoogi, millised tegevused kuuluvad nende ülesannete hulka ning kui sageli nad neid täidavad. Lisaks koguti 39 koolijuhi vastused koolipsühholoogi rolli kohta. Leiti, et koolipsühholoogid täidavad ülesandeid, mida peavad oluliseks – nõustavad, hindavad, teevad koostööd kolleegidega, viivad läbi ennetustegevusi ja sekkumisi. Need tegevused on kooskõlas Eesti Koolipsühholoogide Ühingu poolt koostatud ametijuhendiga. Ühingusse kuuluvatel psühholoogidel on madalam rollikonflikt. Juhtide nägemus koolipsühholoogi rollist sarnaneb psühholoogide nägemusega. Koolipsühholoogide tööga rahulolu on Eesti keskmisest kõrgem, nende rolli selgus on seotud tööga rahuloluga ning viimane omakorda töölt lahkumise kavatsusega.
Eesti üldhariduskoolide õpetajate teadmised lapseea traumast
(Tartu Ülikool, 2019) Kerb, Britten; Schults, Astra, juhendaja; Morton, Brenda Marie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida Eesti üldhariduskoolide õpetajate teadmisi lapseea traumast. Valimi moodustasid 49 pedagoogi kaheksast üldhariduskoolist, kes vastasid internetipõhisele küsimustikule. Tulemustest selgus, et enam kui pooled õpetajad ei tea, mida teha, kui nad kahtlustavad, et õpilane on kogenud traumat. Õpetajad hindasid, et raskusi valmistab trauma sümptomite ära tundmine, trauma läbi elanud õpilase probleemse käitumisega toime tulemine ja õpilasega suhtlemine. Lapseea traumat käsitlenud täiendkoolitustel oli osalenud 1/3 õpetajatest. Ilmnes, et täiendkoolitustel osalenud õpetajad hindasid oma lapseea trauma alaseid teadmisi mõnevõrra kõrgemalt.
Ekspressiivses kirjutamises avalduva emotsionaalse sõnavara näitajad veebinõustamise kontekstis
(Tartu Ülikool, 2016) Hunt, Kaisa; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuriti 16 vabatahtliku ja 59 veebinõustamise teenusele pöörduja kirjavahetuses avalduvat üldist emotsioonisõnade protsenti kogu sõnade hulgast (EMOT) ja positiivsete sõnade protsenti emotsioonisõnadest (POS) ning nende näitajate omavahelisi seoseid, seost kirjavahetuse lõpetatusega ja emotsionaalsuse tasemega. Andmeanalüüsis ei tuvastatud seost vabatahtlike ja pöördujate emotsionaalse sõnavara näitajates. Ilmnesid statistilised olulised erinevused esimese ja viimase kirja keskmise POS näitaja osas lõpetatud kirjavahetuste (t = - 3,04(116), p < 0,005) ja kõrge positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste puhul (t = -5,82(14), p < 0,001), ent mitte lõpetamata kirjavahetuste ega madala positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste puhul. EMOT näitaja osas esines erinevus vaid siis, kui analüüsiti kõrge positiivse emotsionaalsusega kirjavahetusi (t = -2,37(14), p < 0,01). EMOT näitaja osas osutus ootamatuks leid, et madala positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste grupis oli näitaja suund negatiivne nii, et esimeses kirjas oli see kõrgem kui vahepealses ja viimases kirjas, mis erines kõrge positiivse emotsionaalsusega grupis, kus näitaja suurenes pärast esimest ja vahepealset kirja.
Erinevad sekkumised ja eksamiärevus
(Tartu Ülikool, 2015) Rosenberg, Elisabeth Emily; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milline sekkumismeetod võiks aidata eksamiärevust vähendada. Katses kasutati kahte meetodit, teadvelolekust inspireeritud harjutusi ja lõõgastusharjutusi ning mõlema puhul oli pikemaajaline ja lühiajaline gruppi. Lisaks võrreldi EEK-2 tulemusi katsealuste enda üldise ärevuse hinnangu, üldise eksamiärevuse hinnangu ja esimese eksami ärevuse hinnanguga. Uuritud meetodid ei avaldanud eksamiärevusele mõju. Osa EEK-2 küsimuste tulemusi olid statistiliselt olulises korrelatsioonis katsealuste enda üldise ärevuse hinnangu, üldise eksamiärevuse hinnangu ja esimese eksami ärevuse hinnanguga.
Eripedagoogide ootused õpilaste sotsiaalsetele oskustele ning reageeringud erinevatele käitumistele
(Tartu Ülikool, 2019) Põllusaar, Anu; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks oli uurida kahe eripedagoogi ootusi esimeste klasside erivajadustega laste sotsiaalsete oskuste suhtes ning välja selgitada, kuidas nad õpilaste erinevatele käitumistele reageerivad. Uuringus osales kaks eripedagoogi ning 6 erinevate häirete tunnustega erivajadustega õpilast. Uurimuse raames viidi kahes esimeses klassis kahe kuu jooksul läbi tundide vaatlused, kus jälgiti õpilaste käitumisi, õpilase-eripedagoogi suhtlust ning eripedagoogide pöördumisi õpilaste poole. Eripedagoogid täitsid lisaks küsimustikud, milles hindasid klassi struktureeritust, enda ootusi õpilaste käitumisele, positiivset suhtlust klassiruumis õpilaste ja eripedagoogi vahel, enda reageerimist kohasele käitumisele ning endapoolset õpilaste tunnustamist. Tulemustest selgus, et eripedagoogid kasutasid kõige rohkem positiivseid pöördumisi õpilastepoolse koostöö tegemise puhul ning negatiivseid pöördumisi koostöö mittetegemise puhul. Eripedagoogide hinnangud enda positiivsete ja negatiivsete pöördumiste osakaalule olid kooskõlas vaatluse tulemustega: eripedagoog, kes märkis küsimustikus kõrgema skooriga väited, mille alusel kasutab õpilastega suhtlemisel rohkem positiivseid pöördumisi, kasutas ka vaatluse põhjal rohkem positiivseid pöördumisi kui eripedagoog, kes hindas antud väiteid madalamalt.
I ja II kooliastme õpilaste hinnangud klassikliimale ning nende seosed vastaja soo, kiusamisega seotud rolli ja KiVa programmis osalemisega
(Tartu Ülikool, 2020) Anja, Tambet; Treial, Kristiina, juhendaja; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas magistritöös uuriti programmi Kiusamisvaba kool (KiVa) raames kogutud andmeid ja hinnati õpilaste poolt klassikliimale antud koondskoori tulemusi õpilaste soo, rolli (kõrvalseisja, kiusaja, ohver ja kiusaja-ohver) ja kooliastmega (esimene ja teine) ning programmi enda rakendamisega seonduvalt. Töö üheks eesmärgiks oli kontrollida, kas klassikliima küsimustiku näol on tegemist ühe- või mitmefaktorilise küsimustikuga. Faktoranalüüsi tulemustest lähtuvalt jäädi ühefaktorilise mudeli juurde. Regressioonanalüüsi tulemusena leiti, et kõige rohkem mõjutasid klassikliima küsimustiku koondskoori tulemusi kiusamisega seotud roll ja kooliaste, kus õpilane õppis. Tulemused näitavad, et liikudes esimesest kooliastmest teise langeb hinnang klassikliimale, mis on oma olemuselt näitaja, kui mugavalt õpilane ennast klassis tunneb, oluliselt, seetõttu on eriti tähtis õpilaste toetamine liikumisel ühest kooliastmest teise.
Juhtumianalüüs: 6 aastase autismispektri häirega lapse toimetuleku jälgimine lasteaias
(Tartu Ülikool, 2018) Tumanov, Erelin; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Kaasav haridus, õpetajate vajadused ning ootused tugispetsialistidele hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamisel Lääne-Virumaa koolides
(Tartu Ülikool, 2015) Kruusamäe, Ruth; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut