Sirvi Autor "Semchenko, Marina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Arbuskulaarmükoriissete seente roll taimede ja mulla vahelise tagasiside kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2016) Horn, Greete; Semchenko, Marina, juhendaja; Saar, Sirgi, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva magistritöö raames uuriti arbuskulaarmükoriissete (AM) seente rolli taimede ja mulla vahelises tagasisides. Uurimistöö käigus viidi läbi kaheosaline taimede ja mulla vahelise tagasiside katse. Katse esimeses faasis uuriti taimeliikide sõltuvust mükoriisast. Katse teises faasis uuriti taimeliikide tagasisidet kasvatades taimi enda ja teiste taimeliikide mullal, koos AM seentega ja ilma. Katse tulemustest selgus, et erineva mükoriissusest sõltuvusega taimedel on erinev tagasiside reaktsioon AM seente olemasolu või puudumise korral
Belowground interactions: the roles of plant genetic relatedness, root exudation and soil legacies
(2017-09-26) Saar, Sirgi; Semchenko, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loomade käitumist on lihtne märgata, taimede puhul on see aga märksa keerulisem. Olgugi et nad ei liigu, suudavad nad siiski paljudele keskkonnamuutustele mitmete tunnuste kaudu reageerida. Oma doktoritöös uurisin kuidas taimed tunnevad ära enda sugulasi, eristavad neid mittesugulastest ja teistest liikidest ning mis selle äratundmise tulemus võiks olla. Leidsin et sugulaste äratundmine toimub juurtest erituvate ainete kaudu, mida teised taimed oma juurtega tajuvad. Äratundmise tulemusena kasvatasid nad vähem juuri oma sugulaste juureeritiste suunas, mis viitab hõimuvalikule ehk sugulaste eelistamisele , võimaldades neil saada rohkem järglasi kuna vähem ressursse panustatakse omavahelisse konkureerimisse. Rohkem juuri kasvatati tajudes samast kooslusest pärit mittesugulastest liigikaaslase lähedust, mida võib pidada agressiivseks ruumi ja toitainete hõivamiseks. Katses kasutatud teisele liigile taimed ei reageerinud, mis näitab et ära tuntakse eelkõige oma liigikaaslasi, kuigi ka mujalt pärit liigikaaslaste juureeritiste suhtes reageeris taim vähem. Sellest järeldub, et juureeritiste kaudu saavad taimed infot nii naabertaime suguluse, liigi kui ka päritolu kohta. Sugulaste äratundmine mõjutab ka järgneva põlvkonna taimede kasvu. Katses kus taimi kasvatati mullas, mis pärines sugulasgruppidelt (ja sisaldas nende surnud juuri) võrreldes mittesugulasgruppide mullas kasvanutega ilmnes, et sugulastelt pärinevad surnud juured lagunevad aeglasemalt ja sisaldavad vähem lämmastikku. Selle põhjuseks on ilmselt suurem sarnasus sugulaste vahel, mispärast on nad rohkem kahjuritest ohustatud ja kasvatavad juuri mis on kahjuritele vähem ahvatlevad, kuid ka lagunevad aeglasemalt. Järgmise põlvkonna taimede lämmastikusisaldus oli samuti madalam, mis näitab et sugulaste äratundmine võib mõjutada ka aineringet. Taimedevahelise äratundmise praktiline rakendus võib leiduda põllumajanduses, kui aretatakse taimesorte mis konkureerivad vähem oma naabritega ja annavad selle arvelt rohkem saaki.
Plant competitive behaviour: relationships with functional traits and soil processes
(2019-11-19) Lepik, Anu; Semchenko, Marina, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuna kõik taimed vajavad kasvamiseks samu ressursse, oleks taimedel kasulik olla head „võitlejad“ ning haarata võimalikult kiiresti palju ressursse just endale. Teisalt on taimedel vaja olla ka head „kannatajad“, et naabertaimede tekitatud survele vastu pidada. Uurisime, millised tunnused on taimede jaoks olulised maa-aluses olelusvõitluses ning leidsime, et enim survestavad konkurente taimeliigid, mis kasvatavad suurema ning horisontaalselt laiuvama juurestiku. Parimateks kannatajateks osutusid aga hoopis vähem harunenud ning sügavale ulatuva juurestikuga taimed. Taimed võimekus kasvatada konkurentsivõimet erinevatel viisidel võimaldabki paljudel liikidel koosluses kooseksisteerida. Taimejuurte ruumilise paigutuse uurimiseks kasutasime loomaökoloogiast pärinevaid meetodeid ning käsitlesime ühe taime juuri ühselulise “kolooniana”, mille liikmete (juurte) eesmärgiks on kogu pesa (taime) optimaalne toimetulek. Leidsime erinevaid käitumismustreid nii juurte paigutuse kui ka kodupiirkonna suuruse osas. Selgus, et eri liigist taimed hõivasid mullaruumi erineva efektiivsusega, mis mõjutas taimede võimet konkurentsis püsida. Lisaks liikidevahelisele konkurentsile võtsime vaatluse alla ka taimede konkurentsi liigikaaslastega ja võimet lähisugulasi ära tunda ning nendega konkurentsi vältida. Leidsime, et geneetiliselt lähedaste sugulaste äratundmine taimekooslustes ei pruugi olla väga tavaline. Katses kasvatatud kaheksast liigist vaid üks, valge ristik, käitus sugulastega koos kasvades kooperatiivselt, püüdes vähendada otsest konkurentsi ning investeerides kaugemale levimisse. Kasvades koos mittesugulastega panustasid taimed pigem ressursside haaramisse naabertaimede arvelt. Sugulaste äratundmine naabrite hulgast tõi kaasa muutusi taimede kasvus ja keemilises koostises, mis omakorda mõjutas läbi surnud juurte ja mikroobide elutegevuse ka toitainete ringlust mullas. Taolised muutused võivad osutuda oluliseks just liigivaestes kooslustes, kus laialt levinud liigi geneetiline mitmekesisus võib kujundada mulla viljakust.
The relationship between competitive behaviour and the frequency and identity of neighbours in temperate grassland plants
(2018-06-26) Abakumova, Maria; Zobel, Kristjan, juhendaja; Semchenko, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on paikse eluviisiga ning võivad reageerida välistingimustele morfoloogilise plastilisuse abil. Plastilised reaktsioonid ilmnevad mitte ainult eluta loodusele, vaid ka naabertaimede identiteedile (liigikaaslastele või teiste liikide esindajatele, sugulastele või mittesugulastele). Koosluses toimuvad evolutsioonilised protsessid võivad vormida taimeliigi plastilisust juhul kui paljude põlvkondade jooksul ümbritsevad taimeliiki teatud identiteediga naabrid. Minu doktoritöö aluseks oli meeskonnatöö, milles uuriti seitset Eesti poollooduslikku niitu ja viidi läbi suur potikatse. Töörühma liikmena leidsin, et uuritaval taimeliigil on suurim plastilisus kui kaks naabritüüpi (liigikaaslased ja teise liigi esindajad, sugulased ja mittesugulased) on koosluses tavalised ja ümbritsevad liiki sarnase sagedusega. Samuti leidsin, et taimed võivad hoiduda konkurentsist lähisugulastega ja olla mittesugulaste suhtes agressiivsemad. Siiski rohumaa liikide seas pole sugulaste äratundmist lihtne tuvastada. Selle ilmnemine sõltub paljudest tegurites, sealhulgas naabrite kasvutihedusest. Katsest selgus, et taimede konkurentne käitumine teisest liigist naabrite suhtes oli seotud liigi paljunemis- ja levimisstrateegiaga. Seemnetega paljunevad ja kaugele levivad liigid (näiteks liblikõielised) omasid tugevamat konkurentsivõimet. Samas vegetatiivselt paljunevad liigid, mis paigutavad tütarvõsusid lähestikku ja enamasti puutuvad kokku sama liigi esindajatega, olid teiste liikide suhtes nõrgad konkurendid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et taimeliigid kasvasid kõige paremini nende naabritega, kellega nad sageli kohtusid oma kodukoosluses. Igal kooslusel on oma kujunemislugu ja evolutsioonilised mehhanismid, mis mõjutavad taimede ruumilist paigutust, konkurentsi ning püsisuhteid naabritega. Taimede võime ära tunda oma naabreid ja reageerida neile rohkem või vähem agressiivsel moel sõltuvalt liigi paljunemisstrateegiast avardab meie arusaamist nende keerukast käitumisest.