Browsing by Author "Sepmann, Sille"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Kamuflaaži kasutamise, sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse seosed autistlike joontega üliõpilaste emotsionaalse enesetundega(Tartu Ülikool, 2024) Sepmann, Sille; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAutistid ei pruugi ülikoolis õppides vaatamata intellektuaalsele võimekusele oma akadeemilist potentsiaali realiseerida. Nad võivad võimalikele toetuse pakkujatele märkamatuks jääda kui teadlikult või alateadlikult kasutavad kamuflaaži, mida on varasemates uuringutes enamasti kehvema vaimse tervisega seostatud. Käesolevas töös uuriti kamuflaaži kasutamise rolli üldistunud ärevuse, sotsiaalärevuse ja depressiooni sümptomites, võttes arvesse sensoorse tundlikkuse, tajutud sotsiaalse toetuse ning soo mõju. Valim koosnes autismi diagnoosiga üliõpilastest (N = 39), autistliku lähisugulasega (N = 34) ja endal autismi kahtlustavatest (N = 109) ning mitteautistlikest üliõpilastest (N = 138). Korrelatsioonanalüüsi tulemusel ilmnes ootuspäraselt, et kamuflaaži kasutamine oli mõõdukal tasemel positiivselt seotud nii depressiooni, üldistunud ärevuse kui ka sotsiaalärevusega. Hierarhiline regressioonanalüüs näitas, et kui sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse tase ning sugu on kontrolli alla võetud, ennustab kamuflaaž sotsiaalärevuse sümptomeid, vähesel määral määral ka depressiooni sümptomeid, kuid mitte üldistunud ärevuse sümptomeid. Punkt-biseriaalse korrelatsioonanalüüsi tulemused näitasid, et õppetöös raskuste kogemise ja õppeainete sooritamata jäämise seosed autistlike joonte esinemisega, kamuflaaži kasutamisega, tajutud toetuse tasemega ning sensoorse tundlikkusega olid statistiliselt olulised, kuid nõrgad.Item Skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang(Tartu Ülikool, 2020) Sepmann, Sille; Anni, Kätlin, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutVarasemad uurimused on näidanud enesehinnangu olulisust skisofreeniaspektri häirete kontekstis, kuid Eestis ei ole teadaolevalt enesehinnangu mõõtmisvahendite kasutatavust skisofreeniaspektri häirega patsientide valimil uuritud. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli Rosenbergi enesehinnangu skaala (ERSES) näitel uurida, kas skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang erineb võrdlusgruppi kuuluvate inimeste enesehinnangust ja millised on patsientide grupil ERSES skaala psühhomeetrilised näitajad. Valim koosnes 132-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist, võrdlusgrupi moodustas Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey, 2006/2007) eestikeelne esindusvalim, kuhu kuulus 815 isikut. Uurimistulemused näitasid, et patsientide gruppi kuuluvate isikute enesehinnangu tase on statistiliselt oluliselt madalam, kusjuures positiivselt sõnastatud ERSES väidetes ei ilmnenud erinevusi, kuid negatiivselt sõnastatud väidetel põhinev enesehinnangu tase oli patsientidel statistiliselt oluliselt madalam kui normisikutel. Patsientide grupi andmetel leidis kinnitust ERSES skaala ühemõõtmeline faktorstruktuur ja kõrge sisemine reliaablus.