Browsing by Author "Sepp, Mari-Liis"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Sympathy and Gender in George Eliot's The Mill on the Floss and W.M: Thackeray's Vanity Fair
    (Tartu Ülikool, 2015-06-09) Sepp, Mari-Liis; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    Selle magistritöö üldiseks eesmärgiks on uurida Victoria ajastu realismis olulist kohta omava kaastunde mõistet. George Eliot nägi kaastunde kujundamises ning lugejate maailmapildi avardamises ilukirjanduse peamist eesmärki. Võib väita, et sarnased väärtused iseloomustasid tolle ajastu realismi ka üldisemalt. Töö peamised argumendid põhinevad arusaamal, et kaastunne ei ole pelgalt emotsioon, vaid kannab endas kultuurilisi väärtusi, eelkõige valitsevat ideoloogiat. Selles magistritöös keskendutakse seega viktoriaanlikele soorollidele ning neid kujundanud keskklassi ideoloogiale. Analüüsitakse kahte 19. sajandi keskpaiga romaani, milleks on George Elioti „Veski Flossi jõel” ja W. M. Thackeray „Edevuse laat”. Eesmärgiks on näidata, kuidas lugejas kaastunde tekitamise (või mittetekitamise) läbi avaldatakse samaaegselt ka arusaamu valitseva soolisuse ideoloogia kohta. Sissejuhatus antakse põgus ülevaade kaastunde olulisusest 19. sajandi realismis, tutvustatakse Elioti ja Thackeray teoseid ning mõningaid nende analüüsimiseks vajalikke eelteadmisi ja väiteid. Esimeses peatükis keskendutakse peamiselt kultuurilisele ja ideoloogilisele kontekstile. Esmalt tutvustatakse viktoriaanlikke soorolle. Peatüki teises osas antakse ülevaade 19. sajandil aset leidnud muutustest teaduses, religioonis, majanduses ja tehnoloogias ning nendega kaasnenud hirmudest ja kahtlustest, millest kasvas välja ka inimkonna ühtsuse rõhutamise idee ning sellega seotud kaastunde mõiste. Järgnevalt kirjeldatakse täpsemalt kaastunde mõistet, määratletakse selle võime kanda endas ideoloogiat ning tutvustatakse mõningaid viise, kuidas kaastunnet lugejas kujundatakse. Teises peatükis võrreldakse Thackeray ja Elioti teoseid lähtudes eelnevalt välja toodud ideedest kaastunde ja ideoloogia seotuse osas. Vaadeldakse peamisi tegelasi ja seda, kas romaan julgustab lugejat kaasa tundma või mitte ning milliseid viiteid viktooriaanlikele soorollidele sellisest käsitlusest tuletada võib. Analüüsi põhilised tulemused leiab kokkuvõttest.