Browsing by Author "Silm, Gerli"

Now showing 1 - 5 of 5

Haridus ja oskused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Valk, Aune; Silm, Gerli
Käesolevas aruandes analüüsitakse PIAACi, Eesti Hariduse Infosüsteemi ja Kutseregistri andmete alusel peamiselt kahte teemat. Esiteks uuritakse, kes ja miks õpivad Eestis kauem ning milline on erinevate tegurite roll haridustee pikkuse kujunemisel, hinnates muuhulgas riigieksamitulemuste tähtsust ja eri gruppide haridustee erinevusi. Teiseks analüüsitakse formaalhariduse ja teiste tegurite rolli, hindamaks infotöötlusoskuste taset ja muutumist. Vaadatakse eri haridustasemete ja õppevaldkondade lõpetanute oskusi ning meeste ja naiste oskuste erinevusi. Eraldi pööratakse tähelepanu õpetajate ja õpetajakoolituse lõpetanute oskustele. Täpsemalt vaadatakse ka kutsekvalifikatsioonide kohta oskuste ja hariduse kõrval tööturul.
Kaasav haridus
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-09-24) Aus, Kati; Kaudne, Lii; Kivirand, Tiina; Leijen, Äli; Nelis, Pille; Pastarus, Kaja; Pedaste, Margus; Poom-Valickis, Katrin; Silm, Gerli; Šuman, Carolina; Urm, Ada
Motivatsiooni roll vaimse võimekuse mõõtmisel ja testitulemuste tõlgendamisel
(Tartu Ülikool, 2015) Silm, Gerli; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades, kui palju kasutatakse inimeste omaduste ja võimete hindamiseks teste, sh saadud andmeid rahvusvahelisteks võrdlusteks, on tekkinud küsimus, kuivõrd näitavad saadud tulemused seda, mida sooviti mõõta, ning kuivõrd peegeldavad muid tegureid. Kuna taoliste testide täitmisel puuduvad tavaliselt testitäitja jaoks olulised tagajärjed, mis võib vähendada motivatsiooni ja pingutust testi täitmisel, käsitlesin käesolevas töös kahe motivatsiooninäitaja – enesekohase motivatsiooniküsimustiku (Student Opininon Scale, Sundre, 1999) ning APV (ajaline pingutus vastamisel) (Wise & Kong, 2005) – seoseid vaimse võimekuse testi skooriga ning kummagi meetodi omadusi motivatsiooni filtreerimisel. Valim on kogutud neljast erinevast uuringust, milles osalesid üliõpilased ja abituriendid erinevatest koolidest (N = 714). Leidsin, et kaks meetodit eristavad mittemotiveerituid motiveeritutest suhteliselt sarnaselt. Motivatsiooniküsimustik on filtreerimismeetodina rangem, st selle alusel loetakse mittemotiveerituteks rohkem testitäitjaid kui APV-indeksi alusel. See-eest võib APV-indeks olla objektiivsem näitaja, kuna tegemist on mitte-sekkuva meetodiga, samas kui enesekohaselt teatatud motivatsioon võib olla mõjutatud sotsiaalselt soovitavast vastamisest. Viimase puhul esines vastamises ka soolisi erinevusi. Mudel, kuhu peale kummagi motivatsiooninäitaja on lisatud ka kooliedukuse näitaja riigieksamite keskmise tulemuse näol ja sugu, seletab ligi 50% testitulemuse varieeruvusest.
Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts
(2022-07-14) Silm, Gerli; Pedaste, Margus, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Haridus- ja psühholoogiavaldkonnas kasutatakse teste inimeste teadmiste ja oskuste hindamiseks. Tihti ei ole selliste testide tulemused testitavate endi jaoks tähenduslikud, kuigi võivad olla olulised mõnel teisel tasandil – näiteks võidakse nende alusel võrrelda omavahel õpilasi või õpilaste gruppe koolide ja riikide lõikes. Varasemad uuringud on näidanud, et keskmiselt on testitäitjate jaoks madala olulisega testide tulemused madalamad kui kõrge olulisusega testide puhul. Ka valiidsuse teoreetilised käsitlused viitavad sellele, et testi tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada erinevate teguritega, sh motivatsiooniga, mis võivad tulemust mõjutada, aga ei ole osa konstruktist, mida soovitakse hinnata. Testi täitmise motivatsiooni (TTM) käsitletakse peamiselt ootuse-väärtuse teooria raamistikus. Selle alusel on motivatsiooni tekkimine seotud erinevate teguritega, näiteks inimese eelnevad kogemused, väärtused ja uskumused. Seega TTM ei ole seotud vaid testi ja testimise olukorraga vaid ka testitava enda sisemiste protsessidega. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et TTM võib olla tulemustega seotud ka kõrge olulisusega testimise olukorras. Selleks, et TTM.iga oleks võimalik tulemuste tõlgendamise arvestada, on oluline seda hinnata. Peamiselt on hindamiseks kasutatud enesekohaseid küsimustikke, kuid kuna vastused nendele ei pruugi olla piisavalt objektiivsed, on välja pakutud ka alternatiivseid TTM-i hindamise meetodeid, näiteks ajalist pingutust vastamisel (APV, Wise ja Kong, 2005). APV alusel antakse hinnang testitäitja testile pühendatud pingutusele selle alusel, kuidas ta kasutas testi ülesannete lahendamisel selleks ettenähtud aega. Doktoritöös uuriti, kuidas avaldub testi täitmise pingutus nii madala kui ka kõrge olulisusega testimise olukordades. Pingutuse hindamiseks kasutati nii enesekohast küsimustikku kui ajalisi pingutust iseloomustavad indikaatoreid, sh APV. Leiti, et testi täitmise pingutus on testi tulemusega seotud nii madala kui ka kõrge olulisusega testis, kuigi ootuspäraselt seletab see suurema osa variatiivsusest madala olulisusega testi puhul. Veel leiti, et enesehinnatud pingutus ja testi täitmise aja põhjal arvutatud pingutuse näitaja võivad kirjeldada motivatsioonispektri erinevaid osi ning et mõlemad võivad anda väärtuslikku informatsiooni testi täitmise motivatsiooni kohta.
Testi tulemuse seos testi täitmise motivatsiooniga Tartu Ülikooli akadeemilise testi näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Silm, Gerli; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti Tartu Ülikooli akadeemilise testi näitel, kuidas testi täitmise motivatsioon võib mõjutada testi tulemusi. Vaadeldi kahte gruppi inimesi, kes 2010. aastal täitsid akadeemilist testi. Üks grupp tegi seda kooli sisseastumise eesmärgil (N=1102), teine grupp kursuse „Tunne iseennast“ raames (N=143). Eeldati, et esimesel juhul ollakse rohkem motiveeritud testi täitma, kuna sellel on olulised tagajärjed ehk kõrge olulisus. Püstitati kaks hüpoteesi: 1) Ülikooli sisseastumise eesmärgil sooritatud akadeemilise testi tulemused on keskmiselt kõrgemad, kui „Tunne iseennast“ kursuse raames saadud testi tulemused; 2) Meeste puhul on tulemuste erinevus madala ja kõrge olulisusega testi puhul suurem kui naiste puhul. Mõlemad hüpoteesid leidsid kinnitust. Keskmised tulemused olid kõrge olulisusega testi puhul kõrgemad (efekti suurus d=0,35) ning motivatsiooniline tingimus mõjutas meessoost testitäitjaid (d=0,59) rohkem kui naissoost testitäitjaid (d=0,21).