Browsing by Author "Simonyan, Artur"

Now showing 1 - 2 of 2

Legal and political nature of Eurasian integration
(Tartu Ülikool, 2021) Simonyan, Artur; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Eurasian Economic Union was formed in 2015. After the establishment of the new regional organisations, it triggered scientific engagements both from political and economic circles. Although some legal scholars, both in Russia and the Western world, researched some aspects of the EAEU from the institutional and substantive side, there is still a lack of understanding of the EAEU as a separate legal order. This thesis attempts to fill this gap by studying the EAEU through its own conceptual frameworks of authoritarian supranationalism. Illustrating both the history and legal structure of the Eurasian integration, the thesis highlights the different nature of the concepts that have shaped the evolution of the EAEU. The thesis combines history, politics, and law to demonstrate the sui generis essence of the EAEU legal order. For this purpose, particular attention is given to supranational law-making, adjudication, and direct applicability of the EAEU norms. Methodologically, it opted for interdisciplinary research to appraise the EAEU as comprehensively as possible. However, the main argumentation remained legal based on doctrinal-legal research. The thesis concludes that the Eurasian Union has a relatively distinct theoretical background compared to other regional organisations. Thus, instead of illustrating the EAEU institutions' dysfunctionalities compared to EU institutional law, the thesis answers why the institutions of the EAEU have been shaped differently. The thesis's primary claim is that the EAEU is a new sui generis case for comparative international law predominantly based on Russian approaches to international law. Therefore, it is another self-contained legal order and has the capability to consolidate post-soviet Eurasian states around Russia and its illiberal understanding of international law.
Regional international law in Eurasia
(2024-05-02) Simonyan, Artur; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekirjal on kaks eesmärki: suurem ja väiksem. Doktoritöö põhieesmärk on uurida, kuidas Venemaa on üritanud nõukogudejärgses Euraasias struktuurselt konsolideerida ja kujundada eraldi regionaalset rahvusvahelist õigust, milliseid tulemusi see on andnud ja kuidas nõukogudejärgsed Euraasia riigid on sellele reageerinud. Väiksem eesmärk on arutleda, kuidas regionaalsel tasandil jõudude ühendamine võib rahvusvahelise õiguse tõhusat kohaldamist soodustada. Pärast ülevaadet erinevatest teoreetilistest raamistikest väidetakse esiteks, et rahvusvahelise õiguse teaduses ei ole kindlat regionaalse rahvusvahelise õiguse määratlust, mis tuleks heaks kiita või tagasi lükata. Rahvusvahelise õiguse uurimises eristatakse kahte liiki regionaalset rahvusvahelist õigust: vertikaal-apologeetiline ja horisontaal-utopistlik. Kui vertikaal-apologeetiline nägemus on seotud suurriikide poliitikaga ja on põhimõtteliselt imperialistlik, siis horisontaal-utopistlik käsitlus arvestab regionaalsete eripäradega. Selle eristuse põhjal on selge, et Venemaa püüdlused nõukogudejärgses Euraasias rahvusvahelist õigust konsolideerida on vertikaal-apologeetilised. Teise väite aluseks on tähelepanekud nõukogudejärgse Euraasia lõimimiseks loodud regionaalsete organisatsioonide õigusest ja sellest, kuidas Venemaa on rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid (väär)kasutanud, ning see ütleb, et Venemaa on püüdnud välja töötada uut õiguslike põhimõtete, normide ja diskursuste kogumit, mis oleks kooskõlas tema geopoliitiliste eesmärkide ja ideoloogiaga. Selles kontekstis on konkreetsemalt analüüsitud supranatsionaalsust ja ajalooliste õiguste kontseptsioone, mida Venemaa oma konsolideerimispüüdlustes kasutab. Venemaa on nendesse püüdlustesse kaasanud ka regiooni rahvusvahelise õiguse juriste. Kuigi vormiliselt on Venemaal õnnestunud moodustada Venemaa-kesksetes ühiskondlikes struktuurides tegutsevatest rahvusvahelise õiguse spetsialistidest eraldiseisev episteemiline kogukond, ei ole ta suutnud muuta neid Venemaa apologeetideks. Väitekirja lõpetuseks esitatakse arutlus sellest, kuidas regionaalset rahvusvahelist õigust saaks kasutada raamistikuna rahvusvahelise õiguse tõhusamaks kohaldamiseks nõukogudejärgses Euraasias. Desovjetiseerimisprotsessi vaatluse põhjal esitatakse järeldused põhimõtte uti possidetis juris euraasialiku tõlgenduse kohta.