Browsing by Author "Soon, Villu"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Eesti kuldherilased (Hymenoptera, Apocrita, Chrysididae)
    (2004) Soon, Villu; Martin, Mati, juhendaja; Luig, Jaan, juhendaja
  • No Thumbnail Available
    Item
  • Thumbnail Image
    Item
    A phylogenetic revision of the Chrysis ignita species group (Hymenoptera: Chrysididae) with emphasis on the northern European fauna
    (2014-05-09) Soon, Villu
    Eluslooduse mitmekesisuse kirjeldamine ja analüüsimine on loodusteaduste vanimaid ja olulisemaid ülesandeid, kuna vaid adekvaatsele teadmisele sellest saab toetuda edasine bioloogia alane uurimistöö või tõhus elurikkuse kaitse. Olgu uurimisteemaks loomade käitumine või taimede levik on tulemuste väärtus väike, kui puudub selgus selles osas millist organismi õigupoolest uuriti – vigu selles vallas esineb sagedamini kui võiks arvata. Kuldherilased on küll kaunid herilastega suguluses olevad putukad, kuid oma väheldase kasvu tõttu ei ole nad pälvinud piisavalt tähelepanu. Enamgi veel, nende liikide uurimine on osutunud keerukaks tänu äravahetamiseni sarnasele välimusele. Kuna senised katsed kuldherilasi klassifitseerida on osutunud vaid osaliselt edukaks võtsin oma doktoritöös kasutusse tunnused, mida nende uurimisel ei ole varem rakendatud. Nimelt kasutan nende süstemaatika, st üksikisendite vaheliste sugulussidemete, kindlaks tegemisel erinevusi isendite pärilikkusaine ehk DNA järjestustes. Kuigi kuldherilased on laia levikuga, keskendun ennekõike Põhja-Euroopa ja vähemal määral Euraasia liikidele. Seda ennekõike huvi tõttu meie loomastiku vastu. Et kindlaks teha nende liigiline koosseis P-Euroopas tuli üle kontrollida senised teadmised piirkonna kuldherilaste kohta ning ühtlasi läbi vaadata muuseumite kogud. Mul õnnestus kindlaks teha ühe raskemini eristatavate kuldherilaste rühma põlvnemine ning eeskätt Põhja-Euroopa osas ka liigiline koosseis. Seejuures ilmnes, et mitmed liigid kas ei olnud varem omaette liikidena määratletud või olid sootuks tuvastamata jäänud. Kasutatav meetod osutus sobilikuks ka muidu raskesti eristatavate liikide tuvastamisel. Taani, Fennoskandia ja Baltimaade kuldherilaste liigilise koosseisu osas tuli samuti olulisi korrektuure teha. Oli juhuseid, kus varem teatud liigi leidumine piirkonnas osutus veaks, samas kui mõne liigi leidumist sel alal ei olnud tuvastatudki. Minu doktoritöö lahendas mitmed senised probleemid kõige raskemini eristatavate liikide käsitlustes meetodi abil, mida nende putukate süstemaatika uurimisel pole varem kasutatud. Koos Taani, Fennoskandia ja Baltimaade kuldherilaste liigilise koosseisu ülekontrollimise ja kaasajastamisega annab minu doktoritöö hea aluse kuldherilaste edasiseks uurimiseks.