Browsing by Author "Strenze, Tarmo, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

Avaliku ja erasektori kahe organisatsiooni töötajate väärtuste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2021) Mägi, Merle; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti ayahuasca tarbijate arvamused ja väärtused
(Tartu Ülikool, 2024) Anari, Iris; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna populistlike sõnumite analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Potsepp, Kristel Birgit; Strenze, Tarmo, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eliit- ja tavakooli õpilaste haridusplaanide kujunemine
(Tartu Ülikool, 2013) Okkas, Kati; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Infoühiskonna digitaalne lõhe: selle põhjused ja mõju sotsiaalsele kaasatusele vanemas eas
(2005) Randver, Kristina; Strenze, Tarmo, juhendaja
Reproduktsiooniteooriad ja sotsiaalne muutus
(Tartu Ülikool, 2013) Veltmann, Vello; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Segregatsioon Tartu eluasemeturul
(Tartu Ülikool, 2020) Nõmme, Katre; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli uurida elukohasegregatsiooni Tartu kinnisvaraturul ehk seda millised on olnud viimase 5 aasta trendid. Elukohasegregatsiooni analüüsimisel käsitleti ostuhinnast ja rahvusest lähtuvat segregatsiooni. Bakalaureusetöö peamised tulemused: • Tartus on viimastel aastatel süvenenud piirkondlik segregatsioon korterite ostuhinna alusel. • Välja on kujunenud viis piirkonda, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma suurema summa. Suurima soovitud ostuhinna tõusu perioodide lõikes on teinud Supilinn, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma ligi 140 000€. Supilinna arengut kinnitavad varasemad Tartu linna uuringud. • Korterite ning majade ostjate puhul on kahe perioodi võrdluses Veeriku ning Ropka linnaosade soovitud mediaan ostuhind teinud järsu languse. • Rahvuslik segregatsioon ei ole viimastel aastatel süvenenud, sest näha ei ole suuri muutusi rahvuslikes koosseisudes erinevates linnaosades kahe perioodi lõikes.
Sotsiaalse protsessi mõtestamine läbi indeksite
(Tartu Ülikool, 2022) Pink, Janika; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli peaasjalikult välja selgitada, kuivõrd psühholoogias kasutatav g-faktor on olemuselt ülekantav ühiskonnatasandile. Ehk töö mõtestas sotsiaalse progressi üldfaktorit, mida sarnaselt g-faktorit mõõtvate IQ testidega, mõõdavad erinevad riigitaseme indeksid. Selle jaoks koguti kokku 48 erinevat ülemaailmset riigitaseme indeksid, mis pidid, ühel või teisel moel, mõõtma riikide üldist sotsiaalset arengut. Kokku kogutud indeksid jaotati asjakohastesse teemavaldkondadesse ning väärtustega teostati korrelatsioon- ja peakomponentanalüüs. Korrelatsioonanalüüsist selgus, et suurem enamik arvutatud seostest olid positiivsed, mistõttu on alust väita, et indeksid mõõdavad lisaks enda spetsiifilisele eesmärgile ka üldiselt sotsiaalse progressi üldfaktorit. Peakomponentanalüüs korrelatsioonimaatriksist selgitas välja, millised indeksid üldfaktorit kõige rohkem kirjeldavad ning millised teevad seda vähem. Selgus, et kõige paremini analüüsi valitud indeksitest kirjeldasid sotsiaalset progressi Legatum Prosperity Index, Youth Progress Index ja Positive Peace Index. Kõige nõrgemalt ja unikaalsemalt panustavad faktori uurimisse Global Terrorism Index ja Global Fire Power Index ja Global Militarisation Index. Teemavaldkondade lõikes eristuski vaid sõja valdkond, mille indeksid mõõdab ühiskonna arengut väga nõrgalt. Magistritöö pakkus olemuselt uuendusliku nurga esmalt sotsiaalsete indikaatorite liikumisse, täiendades seda valdkonda, luues paralleele psühholoogiliste testide ja riikide arengut mõõtvate indeksite vahel. Järgmiste sammudena oleks autori silmis asjakohane uurida unikaalselt eristunud indekseid ning üritada välja selgitada, millist nähtust need indeksid täpsemalt peegeldavad. Lisaks oleks huvitav teostada riikidele keskenduv analüüs, mis võimaldaks teha järeldusi konkreetsete riikide arengutaseme kohta erinevate indeksite osas.