Browsing by Author "Taba, Pille, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 24

Afaasia sõeluuring insuldi ägedas faasis
(Tartu Ülikool, 2011) Nursi, Aaro; Padrik, Marika, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond
Barratti impulsiivsuse skaala (BIS) kahe Eesti versiooni võrdlus
(Tartu Ülikool, 2016) Lillemäe, Sander; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö on osa suuremast projektist „Impulsiivsus ja düskineesiad Parkinsoni tõve haigetel“, mille eesmärk on leida seos Parkinsoni tõve patsientidel ilmneval impulsiivsushäirel ning erinevate ravimite mõju vahel. Töö ülesandeks oli analüüsida kasutatavate testide reliaablust impulsiivsuse uurimisel. Probleemiks on testide sobivus impulsiivsuse mõõtmiseks, mida uuritakse testidevahelist reliaabluse ja faktoranalüüsi tulemusi võrreldes. Valimisse kuulus 265 indiviidi vanuses 14 –85 aastat, keskmise vanusega 37 aastat. Kasutatavad testid olid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi Kaemuse virtuaalkeskkonnas: Barratt 1995 (Originaal Barratt, 1959; Patton, Stanford ja Barratt, 1995)kaks erinevat versiooni –nimedega Barratt95 (Muldmaa ja Põldsepp, 2012) ja BIS11v31 (Paaver, 2007), isikuandmete kaart, aja hindamistest, EPIP-NEO-S_v1-60 versioon S, VAS ja VAS meeleolu ning lotomäng(Beck ja Triplett, 2009). Kõige tähtsam oli võrdlus Barratti skaalade versioonide vahel, kuna Eestis on kasutusel kaks versiooni samast testist, millest ühe on tõlkinud psühholoogid ning teise neuroloogide (vastavalt BIS11v31 ja Barratt95). Töö põhihüpoteesideks oli, et Barratt95 testil ilmneb faktoriaalne struktuur paremini ning BIS11v31 testil on kõrgem sisemine reliaablus. Hüpoteesid osutusid õigeks, kuigi mõlemal testil osutus reliaablus kõrgeks (r=<0,83). Barratt95 puhul ilmnesid faktorid analüüsi tulemusel originaaliga sarnasemalt.
Botulinum neurotoxin type A treatment for sialorrhea in central nervous system diseases
(2018-09-20) Tiigimäe-Saar, Janne; Tamme, Tiia, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Sialorröad ehk liigset süljevoolust defineeritakse kui keha võimetust kontrollida suuneelu kogunenud sekreeti, mille tulemuseks on liigne sülje voolamine. Sialorröa võib esineda nii lastel kui täiskasvanutel krooniliste neuroloogiliste haiguste korral, nagu laste tserebraalparalüüs, amüotroofne lateraalskleroos ja Parkinsoni tõbi. Probleem ei ole tingitud mitte niivõrd süljeerituse rohkusest, vaid neelamisreflekside langusest, lihaste nõrkusest ja koordineerimatust tegevusest. Botulismitoksiin A (BNT-A) on kasutusel olnud mitmete kesknärvisüsteemi häirete (düstooniad, spastilisus) ravis mitmekümne aasta jooksul; uue näidustusena on lisandunud liigse süljevooluse vähendamine. BNT-A süstimine süljenäärmetesse vähendab süljeeritust, seega kergeneb väiksema süljekoguse alla neelamine. Sülje ja suuõõne mikrofloora muutused võivad põhjustada häireid suuõõne tervises, mille oluliseks komponendiks on sülje puhastav ja antibakteriaalne toime. Käesoleva töö eesmärk oli uurida BNT-A ravi efektiivsust ja ohutust süljenäärmete süstimisel sialorröa ravis kesknärvisüsteemi haigustega patsientidel. Lisaks ravimi toimeefektile oli uuringuküsimuseks muutused suuõõne mikroflooras ja sülje omadustes, mis võivad olla mõjutatud BNT-A süstimise tagajärjel tekkinud süljekoguse vähenemisest. Uuringu tulemused näitasid süljevooluse vähenemist raviga statistiliselt olulisel määral. Hambumushäire mõjutas tserebraalparalüüsiga patsientidel süljeerituse intensiivsust. Sialorröad esines rohkem Parkinsoni tõvega haigetel, kelle domineerivaks häireks oli bradükineesia – liigutuste aeglus ja kohmakus -, ja vähem treemor-dominantse kliinilise alatüübi korral. Sülje koostises ja S. mutansi hulgas muutust ei esinenud, kuid laktobatsillide hulk näitas statistiliselt olulist tõusu. Süljevooluse ravi BNT-A süstidega on efektiivne, kuid võib viia suuõõne isepuhastumisvõime langusele.
Effects of disease-specific physiotherapy on functional performance in patients with mild-to-moderate Parkinson’s disease
(2023-09-07) Medijainen, Kadri; Taba, Pille, juhendaja; Pääsuke, Mati, juhendaja; Lukmann, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Dopamiinergiliste ravimite kõrval kasutatakse Parkinsoni tõvega patsientide sümptomite kontrollimiseks toetava ravimeetodina füsioteraapiat. Füsioterapeutide rolliks Parkinsoni tõvega patsientide ravis on kehalise aktiivsuse soodustamine, motoorsete sümptomite käsitlus ja sekundaarsete komplikatsioonide ennetamine läbi erinevate füsioterapeutiliste sekkumiste kasutamise. On tõendatud mitmete harjutustüüpide positiivne mõju. Siiski ei ole uuringutes tõhusaks osutunud sekkumised füsioterapeudi kliinilises töös sageli rakendatavad, tingituna aja- ja muudest piirangutest, ka on ainult ühele valdkonnale keskenduv sekkumine vastuolus üha olulisemaks muutuva patsiendikeskse füsioteraapia põhimõttega. Napib uuringuid, kus oleks uuritud Parkinsoni tõve füsioteraapia ravijuhendites toodud soovitusi kombineeriva sekkumise mõju. Doktoritöös uuriti füsioteraapia ravijuhendi põhivaldkondi kombineeriva sekkumise mõju patsientide kõnnile, sealhulgas tardumiste esinemisele, ning enesehinnagulisele igapäevaelu toimetulekupiirangute tasemele. Lisaks analüüsiti füsioterapeudi poolsete instruktsioonide mõju Parkinsoni tõvega patsientide kõnnikiirusele. Doktoritöö olulisemate tulemustena selgus, et kaheksa nädalane Parkisoni tõve spetsiifiline grupifüsioteraapia parandab patsientide kõnni alustamise kiirust ja proksimaalset liigesliikuvust, vähendab patsientide enesehinnangulist tardumiste ja igapäevaelu toimetulekupiirangute taset. Tulemused viitavad ka Parkinsoni tõvega patsientide kõnni põhjalikuma hindamise olulisusele. Et kõnnikiiruse hindamisele eelnev instruktsioon mõjutab Parkinsoni tõvega isiku kõnnikiirust, on füsioterapeudil on oluline jälgida jagavate instruktsioonide ühtsust. Lisaks peaks kõnni hindamisel arvesse võtma patsiendi sugu, eriti juhul, kui kõnnikiirust ei kohandata kehapikkuse suhtes. Meespatsientide kõnnikiirused ja võimekus kõnni kiirust vajadusel suurenda on suuremad kui naistel. Doktoritöö suurendab teadlikkust Parkinsoni tõve spetsiifilise füsioteraapia olemusest ja omab praktilist väärtust füsioterapeutidele, kes töötavad Parkinsoni tõvega inimestega. Kokkuvõttes tõestab doktoritöö Parkinsoni tõvega patsientidele suunatud füsioteraapia efektiivsust, rõhutab olulisi aspekte Parkinsoni tõvega patsientide füsioterapeutilisest hindamisest ja loodetavasti tõhustab arstide valmisolekut suunata Parkinsoni tõvega patsiente füsioteraapiasse.
Erinevused kõnni alustamisel Microsoft Kinectiga tuvastatavates posturaalsetes ja ajalistes parameetrites ning kõnnikiiruses ja subjektiivselt tajutavates kõnniraskustes Parkinsoni tõvega patsientidel ning tervetel eakaaslastel
(Tartu Ülikool, 2017) Tamm, Eveli; Medijainen, Kadri, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
Igapäevaste käeliste tegevuste sooritamine ja toimetuleku hinnang Parkinsoni tõvega meestel ja naistel võrrelduna haiguseta eakaaslastega
(Tartu: Tartu Ülikool, 2020) Kalmann, Mall; Medijainen, Kadri, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Impulsiivsus Parkinsoni tõvega patsientidel ja tervetel vanemaealistel inimestel
(Tartu Ülikool, 2017) Volmer, Sandra; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete vanemaealiste isikute erinevusi impulsiivsuses. Impulsiivsust uuriti testipaketi abil, mis võimaldas kaasata impulsiivsuse eri külgi nagu üldine impulsiivsus (Barratti impulsiivsuse skaala), impulsiiv-kompulsiivne käitumine (QUIP-RS) ja tasu edasilükkamine. Lisaks analüüsiti seoseid isiksuse, demograafiliste andmetega ja ravimitega. Uurimuses osales 74 eesti keelt kõnelevat uuritavat: Parkinsoni patsiendid (N=37, M=69,6 a., SD=8,82, 14 meest, 23 naist) ja neile sarnase soo, vanuse ja haridustasemega kontrollgrupi isikut (N=37). Patsiendid täitsid spetsiaalselt kokku pandud neuroloogilise- ja psühholoogilise testipaketi, kontrollgrupp täitis ainult psühholoogilise testipaketi. Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete samaealiste impulsiivsus märkimisväärselt ei erinenud. Oluline erinevus tuli gruppide vahel tasu edasilükkamises, kus patsiendid olid kärsitumad (X2=5,69, p=,02) eelistades sagedamini varem saadavat väikest tasu (40€ täna või 42€ ülehomme) hilisemale ja suuremale (90€ 2 kuu pärast).
Istest püstitõusu testi sooritus hinnatuna tavapäraselt ja Microsoft Kinectiga Parkinsoni tõvega meestel ja naistel enne ja pärast ühekordset füsioterapeutilist sekkumist
(Tartu Ülikool, 2016) Nugis, Marita; Medijainen, Kadri, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
Käeliste oskuste hindamine Alzheimeri tõvega ja Parkinsoni tõvest tingitud dementsusega patsientidel
(Tartu Ülikool, 2013) Tamme, Evelyn; Ennok, Margus, juhendaja; Vahter, Liina, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Linnamägi, Ülla, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käelisi oskusi on dementsuse korral oluline hinnata, kuna apraksia võib olla üks dementsusega kaasnevatest sümptomitest. Käesolevas uurimuses osales 15 Alzheimeri (AT) ja 15 Parkinsoni tõvest tingitud dementsusega (PTD) patsienti ning neile vastavate demograafiliste näitajate alusel valitud heas kognitiivses üldseisundis 30 kontrollgrupi uuritavat. Uurimuse eesmärgiks oli hinnata käeliste oskuste erinevust, analüüsida käelisi oskusi puudutavate apraksia alatüüpide – ideatoorse (IDA), ideomotoorse (IMA) ning konstruktsioonilise apraksia (KA) esinemist ja spetsiifilisust AT ning PTD patsientidel. Samuti hinnati dementsuse raskusastme seost ja demograafiliste näitajate mõju käelistele oskustele. Lisaks hinnati PTD patsientide haiguse raskusastme seost apraksia tüüpe hindavate testidega. Hindamiseks kasutati kolme apraksia tüüpi mõõtvaid ning käte motoorset vilumust hindavaid erinevaid neuropsühholoogilisi teste. Tulemused näitasid, et AT ja PTD patsientide tulemused olid võrreldes kontrollgrupiga oluliselt madalamad enamikes apraksia testides, kuid motoorses vilumuses ainult PTD patsientidel. AT ja PTD pantsientide sooritused apraksia testides polnud statistiliselt oluliselt erinevad, kuid nende madalam sooritusaste väljendus ülesannetes erinevalt, viidates AT patsientidel enam IDA-le ning PTD patsientidel rohkem IMA-le ja KA-le. Dementsuse raskusastme puhul ilmnes statistiliselt oluline seos ja mõju enamike käelisi oskusi hindavate ülesannetega ning vanusel peamiselt motoorset vilumust hindavate testidega. PTD haiguse raskusaste võiks olla enam seotud IMA-ga.
Kahe Parkinsoni tõve tardumisküsimustiku eesti keelde kohandamine: esmase piloteerimise tulemused ja seosed kõnnikiiruse ning kognitiivse funktsiooniga tardumisega ja tardumiseta patsientidel
(Tartu Ülikool, 2017) Nigulas, Eva; Medijainen, Kadri, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
Kõnni ja keha tasakaalu näitajad aju hemisfääri infarktiga haigetel hilisel taastusraviperioodil
(Tartu Ülikool, 2014) Oberg, Jaana; Taba, Pille, juhendaja; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
Kõnnikiiruse seosed kukkumisriskiga erineva raskusastmega Parkinsoni tõvega patsientidel
(Tartu Ülikool, 2014) Ao, Kristel; Medijainen, Kadri, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
Lihasjõu ja peenmotoorse võimekuse näitajad mõõdukalt väljendunud Parkinsoni tõvega haigetel
(2005) Joost, Kadri; Pääsuke, Mati, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja
Microsoft Kinect-based differences in lower limb kinematics and temporal characteristics of sit to walking phase of modified TUG test between men with and without Parkinson's disease
(Tartu Ülikool, 2017) Kähär, Hedi; Medijainen, Kadri, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
Mittedementsete Parkinsoni tõvega patsientide kognitiivse profiili hindamine
(Tartu Ülikool, 2013) Puussaar, Triinu; Ennok, Margus, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimuse eesmärgiks oli täpsustada mittedementsete Parkinsoni tõvega (PT) patsientide kognitiivset profiili, kasutades selleks põhjalikku neuropsühholoogilist testipatareid. Töös osales 16 mittedementset PT patsienti ning 16 vanuse ja haridusetaseme poolest vastavat kontrollisikut. Tulemused ei näidanud ühtegi statistilist olulist gruppidevahelist erinevust hinnatud 10 kognitiivse funktsiooni valdkonnas ning vastavad efekti suurused olid väga väiksed kuni keskmised. Kõikides hinnatud valdkondades olid haridustase ja/või vanus olulisemad ning suurema seletusvõimega kognitiivse soorituse ennustajad kui uurimusgrupp (PT või kontroll). Suurem läbitud haridusaastate arv ja noorem vanus olid seotud parema testisooritusega. Patsiendigruppi kuuluvus ennustas vaid vähesemaid semantilisi teadmisi. Lisaks selgus, et nooremas eas PT haigestunud ja pikema haiguskestvusega patsientidel oli oluliselt madalam sooritus töömälu osas. Uurimus annab jätkuvat kinnitust, et kognitiivsete häirete esinemine mittedementsetel PT patsientidel on väga varieeruv. Samuti juhib töö tähelepanu vajadusele põhjalikumalt uurida mittedementsete PT patsientide kognitiivsete võimete seoseid erinevate demograafiliste ja haiguskarakteristikutega.
Motoorse võimekuse ja kehalise aktiivsuse näitajad vanemaealistel Parkinsoni tõvega naistel
(Tartu Ülikool, 2012) Kustavus, Marika; Pääsuke, Mati, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja
Muutused Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteedis ja subjektiivses toimetuleku hinnangus pärast 2-kuulist füsioterapeutilist sekkumist
(Tartu Ülikool, 2014) Reimann, Kristi; Medijainen, Kadri, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
Parkinson’s disease as a multisystem disorder: whole transcriptome study in Parkinson’s disease patients’ skin and blood
(2021-05-07) Kurvits, Lille; Taba, Pille, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Planken, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Alzheimeri tõve järel on Parkinsoni tõbi (PT) teine kõige levinum neurodegeneratiivne haigus, mille puhul esineb arvestatavalt palju kliinilist valediagnoosi. PT on liigutushäire, millele on iseloomulik tahtlike liigutuste aeglus (mida tuntakse bradükineesiana), rigiidsus ja rahutreemor, mida kokku nimetatakse parkinsoni triaadiks. PT patofüsioloogiale on iseloomulik dopaminergiliste närvirakkude hävimine kesknärvisüsteemi mustaines ja närvirakkudes patoloogilise valgu α-sünukleiini kuhjumine Lewy kehakesteks. Kindla diagnoosi saab anda alles peale surma, sest hetkel pole PT jaoks olemas usaldusväärseid biomarkereid. Enamik PT juhtumitest on sporaadilised ja suured genoomiülesed uuringud näitavad, et ainuüksi geenide varieeruvus ei ole PT peamine esinemise põhjus. Seetõttu uurib käesolev teadustöö PT geeniekspressiooni (transkriptoomikat), et leida kasutavaid diagnostilisi ja prognostilisi biomarkerid. Geeniekspressiooni koespetsiifilisuse tõttu on transkriptoomika puhul oluline, millisest koest proov võtta. PT on kanooniliselt keskaju dopaminergiliste närvirakkude haigus, kuid sellest koest ei saa eluspuhuselt proovi võtta. Arvestades, et transkriptoomikat saab keskajust teha ainult peale surma, on teiste ligipääsetavate kudede leidmine eluspuhuseks diagnostikaks oluline. Potentsiaalsete huvipakkuvate kudede alla võib lugeda naha, sest PT patsientidel esineb üldpopulatsioonist rohkem melanoomi ning teisi spetsiifilisi nahaprobleeme. Naha kõrval on teine huvipakkuv kude veri, sest see on kõige lihtsamini kogutav kude ja ringeldes kogu organismis, sisaldab ta endas palju süsteemset informatsiooni. Selgitamaks, kas PT on multisüsteemne haigus, kus on haigusspetsiifiliselt muutunud ka mitteneuronaalsed perifeersed koed, on käesoleva töö eesmärgiks kaardistada PT geeniekspressiooni RNA sekveneerimise abil nahas ja veres. PT naha tulemused näitavad, et valdava osa geenide ekspressioon on alla reguleeritud ja leitud muutused peegeldavad PT ajukoes leitud mustrit. Samuti selgitavad need muutused naha kõrgemat haavatavust mutageensete ohtude suhtes, mis võib põhjendada kõrgenenud melanoomi esinemist PT põdevate inimeste nahas. Teadustöö viitab sellele, et PT võib muuta naha kui perifeerse koe geeniekspressiooni haigusspetsiifiliselt. Tulemused PT põdevate inimeste vereproovidest näitavad oluliselt vähem muutusi, mida samas on varasemate PT uuringutes juba kirjeldatud. Muutuste vähesuse tõttu on verd raske kasutada biomarkerite avastamiseks, sest tegemist on heterogeense koega ja tulemused ei pruugi seega olla reprodutseeritavad. Kahe koe võrdluses ei leitud kattuvaid oluliselt muutunud geeniekspressioone. See asjaolu rõhutab koespetsiifiliste erinevuste tähtsust geeniekspressiooni uuringutes. Käesolev uuring toob välja geeniekspressioonid, mis näitasid kõige reprodutseeritavamaid muutusi ja vajavad täiendavaid funktsionaalseid uuringuid nende biomarkeripotentsiaali hindamiseks.
Parkinson’s disease in Estonia: epidemiology, quality of life, clinical characteristics and pharmacotherapy
(2019-02-15) Kadastik-Eerme, Liis; Taba, Pille, juhendaja; Asser, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neurodegeneratiivne haigus, mida esineb vähemalt 1% üle 60 aastaste inimeste seas. Tartumaal on Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid uuritud esmakordselt 20 aastat tagasi, mil levimus -ja haigestumuskordajad olid vastavalt 152/100 000 ja 17/100 000. Kirjanduse andmetel on Parkinsoni tõvega patsientidel ligi 1,5 korda suurem suremisrisk võrreldes üldpopulatsiooniga. Haiguse peamisteks avaldusteks on progresseeruv liigutuste aeglus ja kohmakus, lihasjäikus, värin ning tasakaalu -ja kõnnakuhäire. Lisaks kuuluvad kliinilisse pilti mittemotoorsed sümptomid: mälu-, meeleolu -ja unehäired, kõhukinnisus, uriinipidamatus, väsimus, valu jm. Efektiivseimaks ravimiks on levodopa, mille kõrvaltoimena võivad kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid Tartumaal, samuti iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ning mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ja neid soodustavaid tegureid. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka analüüsida Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. Populatsiooni-põhine epidemioloogiline uuring Tartumaal näitas, et võrreldes 1990-ndate aastatega oli kasvanud Parkinsoni tõve esinemissagedus (olemasolevate juhtude esinemine), ent haigestumus (uute juhtude teke) püsis samal tasemel. Nüüdses uuringus oli proportsionaalselt rohkem kaugelearenenud raskusastmega patsiente. Surmatunnistustel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritavatel. Parkinsoni tõvega patsientidel ei esinenud haiguse varases staadiumis oluliselt erinevat suremisriski võrreldes samaealise üldpopulatsiooniga. Motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest. Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid olid kognitsioonihäire, öised unehäired, põiehäired ja väsimus. Elukvaliteedi peamisteks mõjutajateks olid depressioon, motoorsed (nt. riietumine, söömine jm.) ja mittemotoorsed (nt. uni, valu jm.) igapäevaelu aspektid, kusjuures objektiivselt hinnatud parkinsonistlike sümptomite raskusaste ei olnud patsiendi elukvaliteedi hinnangus määrav.
Parkinsoni tõve haiguskulud Eesti ühiskonnale
(Tartu Ülikool, 2015) Vois, Kristel; Saluse, Janek, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond