Browsing by Author "Tamm, Auni"

Now showing 1 - 8 of 8

Kõrgkoolide 2006. aasta vilistlaste uuring
(2008) Vaade, Veiko; Tamm, Auni
Klaris Uuringud OÜ viis Tartu Ülikooli tellimusel koostöös ülikoolide karjäärikeskustega läbi 2006. aasta lõpetanute uuringu, teostas andmeanalüüsi ja koostas aruande. Uuringutulemuste omandiõigus kuulub Tellijale. Uuring viidi läbi Tellija ja erinevate kõrgkoolide koostöös ajavahemikul 14. juuni 2007 – 27.veebruar 2008. Uuringus kasutatud küsimustik koostati Tellija poolt. Sellele vastas 1679 isikut viiest kõrgkoolist. Uuringu eesmärgiks oli saada teavet 2006.aastal kõrgkooli lõpetanute: 1) hinnangutest oma erialavalikut mõjutanud teguritele ja õpingutega seotud erinevatele aspektidele (õppekava, õpimeetodite kasutamise sagedus, praktikakorraldus, nõustamisteenused); 2) lõpetanute töökohtadest ja nende valikut mõjutanud teguritest; 3) probleemidest tööturule siirdumisel; 4) hinnangutest enda erinevate pädevuste tasemele ja töökohtadel soovitavale pädevuste tasemele; 5) hinnangutest oma toimetulekule tööturul ja rahulolust oma praeguse tööga.
Kõrgkoolide vilistlaste uuring
(2007) Vaade, Veiko; Tamm, Auni
Uuringu eesmärgiks oli saada teavet 2005. aastal kõrgkooli lõpetanute hinnangutest oma erialavalikut mõjutanud teguritele ja õpingutega seotud erinevatele aspektidele (õppekava, õpimeetodite kasutamise sagedus, praktikakorraldus, nõustamisteenused) ning probleemidest tööturule siirdumisel ja hinnangutest seal olemisel. Uuring võimaldab kõrgkoolidel teha järeldusi õppetöö- ja praktikakorralduse suhtes, erinevate õppevaldkondade lõpetanute hinnangutele tuginedes saada teavet töökohtadel vajalike pädevuste kohta, parandamaks õpet nende pädevuste osas, mida hinnatakse vajalikuks ja mille osas esineb lõpetanutel suuremaid lahknevusi vajalikuga.
Kutseeksamid: Eksamikomisjonide liikmete ja õpilaste pilgu läbi
(Klaris OÜ, 2012) Tamm, Auni
Klaris Uuringud OÜ viis koostöös SA Kutsekoda läbi uuringu eri valdkondade eksamikomisjonide liikmete ning kutseeksami sooritanute seas. Uuringu eesmärgiks oli selgitada: 1) mis motiveerib kooli lõpetanuid kutseeksamit sooritama; 2) millised on kutseeksami sooritajate tugevamad ja nõrgemad kompetentsid ning 3) kuivõrd annab kutseeksam ülevaate nii lõpetanute poolt koolis omandatust kui kutsestandardis kirjeldatust.
Mittetraditsiooniline tudeng kõrgkoolis
(Tallinna Ülikool, 2012) Roosalu, Triin; Roosmaa, Eve-Liis; Saar, Ellu; Tamm, Auni
Käesolev uuringuaruanne on üles ehitatud järgnevalt. Kõigepealt anname ülevaate uuringu kontseptuaalsest taustast ja analüüsi aluseks olevatest andmetest. Seejärel tutvustame empiirilise analüüsi tulemusi, seda kolmes osas. Esmalt kirjeldame, keda kõrgkoolide esindajad peavad oma õppeprogrammi sihtgrupiks ja kuidas kõrgkoolid üldse näevad mittetraditsioonilist õppijat. Seejärel analüüsime õppimisvõimaluste kättesaadavust, arvestades täiskasvanud õppijate kogemust ja kõrvutades seda kõrgkoolide esindajate intervjuudest kuulduga. Kolmandas osas lahkame põhjalikumalt vahetut õpikeskkonda ja õpetamisprotsessi, tuginedes siingi ühelt poolt täiskasvanud õppijate kogemusele ja teisalt koolide esindajate intervjuudele. Uuringu põhijäreldused toome ära kokkuvõttes. Uuring annab teavet õpetamisprotsessi kujundamiseks ja hariduspoliitiliste otsuste langetamiseks nii kõrgkooli kui riigi tasemel, et selle kaudu arendada kolmanda taseme õppe kvaliteeti lähtuvalt elukestval õppel põhineva ühiskonna vajadustest.
Oskused ja elukestev õpe: Kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida? PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 2
(2014) Saar, Ellu; Unt, Marge; Lindemann, Kristina; Reiska, Epp; Tamm, Auni
Arusaam õppimisest kui noorte kohustusest ja privileegist ei vasta tänapäeva kiiresti muutuva maailma nõudmistele. Euroopa Liit on aktiivselt asunud edendama täiskasvanute õppimist ja seadnud oluliseks prioriteediks suurendada elukestvas õppes osalemist. Selle taga on arusaam, et täiskasvanute õppes osalemine on kasulik nii sotsiaalses kui ka majanduslikus plaanis nii osalejatele endile kui ka ühiskonnale laiemalt, kuna see tõstab nii tootlikkust kui ka hõivet tööturul. Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) pakub võrreldes varasemate andmebaasidega mitu täiendavat võimalust. Kuna uuring mõõtis lisaks haridustasemele ka kolme liiki oskusi (funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas kesk konnas), siis on võimalik uurida, kuivõrd mõjutavad elukestvas õppes osalemist oskused ja haridus eraldiseisvalt. Et PIAACi küsimustikus oli ka mahukas osa, mis mõõtis erinevate oskuste kasutamist tööl, annab see lisaks võimaluse analüüsida, kuivõrd mõjutavad elukestvas õppes osalemist nn pakkumise poole karakteristikud, st inimeste oskused ja haridustase, ning kuivõrd olulised on nn nõudlust iseloomustavad näitajad (eelkõige töö oskustemahukus).
Riiklike õppekavade rakendumine kutseõppeasutustes
(Klaris OÜ, 2011) Tamm, Auni
Vaatamaks tagasi ja saamaks ülevaadet õppekavaarendusprotsessist koolides, tekkinud ja lahendamist vajavatest probleemidest, viis OÜ Klaris Uuringud Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse tellimusel Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames läbi kvalitatiivuuringu. Uuring viidi läbi juunis 2011. Uurimismeetodina kasutati fookusgrupiintervjuusid eri piirkondade koolide esindajatega. Kokku osales uuringus 38 õppekavaarenduse võtmeisikut 36 kutseõppeasutusest, kes olid valmis jagama oma kogemusi ja seisukohti kooli õppekavade koostamise ja rakendamisega seotud tulemuste ja probleemide kohta.
Riiklike õppekavade rakendumine kutseõppeasutustes: Õppekavarühma juhtide arvamusuuring
(2012) Tamm, Auni; Vaade, Veiko
Uuring viidi läbi 2012. aasta veebruaris, märtsis, kasutades internetipõhist küsitlust. Uuringus osalejaid oli 32 õppekavarühmast ja 39 koolist. Küsimustikule vastas 129 isikut 251 Tellija nimistus olnud kontaktist, so enam kui iga teine potentsiaalne vastaja. Uuringu eesmärgiks oli selgitada 1) kuidas on toimunud uute riiklike õppekavade baasilt kooliõppekavade rakendamine ning kas ja milliseid muudatusi on see kaasa toonud õppekavaarenduse protsessides õppekavarühmiti; 2) millised on parimad praktikad ja probleemkohad praktika läbiviimisel õppekavarühmiti; 3) kaardistada õppekavade rakendamise hetkeolukord õppekavarühmiti, et oleks võimalik kolm aastat hiljem jätku-uuringu raames hinnata kutseõppeasutustes läbiviidavate õppekava rakendamist puudutavate reformide tõhusust.
Tööalane täiendkoolitus
(2007) Tamm, Auni; Einberg, Liina; Annus, Tiina
Seoses pidevate muutustega ühiskonnas ja tehnoloogia kiire arenguga on vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolust organisatsioonide ning ühiskonna liikmete edukuse seisukohalt saanud võtmeküsimus. Tööjõu kvalifikatsiooni kontekstis on oluline määratleda ja hinnata eriti töötajate täienduskoolituse kvaliteeti. Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteeti mõistetakse mitmeti ning kvaliteedi eeldustena nähakse erinevaid tegureid. Antud töös kajastatakse kõigepealt koolituse kvaliteedi üldisemaid määratlusi, antakse ülevaade täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi hindamise viisidest. Täiskasvanute tööalase koolituse erinevate aspektide mõistmiseks viidi käesoleva uuringu raamides läbi nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse andmestiku kogumine, et hinnata koolituse tulemuslikkust mõjutavaid tegureid. Aruande analüütiline osa koondab kvalitatiivuuringu (tööandjate ning lektorite esindajatega) ja kvantitatiivuuringu (elanike ja tööandjatega) tulemused koolituse planeerimise, koolitaja valiku, tööalase täienduskoolituse ulatuse, selle tulemuslikkuse tagamise küsimustes.. Tagasisidet tööalasest täienduskoolitusest ja tulemuslikkuse hindamisest analüüsitakse nii koolitusel osalenu, ettevõtte/asutuse kui koolitaja seisukohtadest. Tööalase koolituse reguleerimisega seotud ootused on toodud välja nii ettevõtete/asutuste küsitluse kui tööandjate fookusgrupi põhjal.