Browsing by Author "Themas, Aivi"

Now showing 1 - 7 of 7

Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuring
(2011) Eamets, Raul; Krillo, Kerly; Themas, Aivi
Konkreetse vajaduse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt läbiviidud 2009. aastal kõrgkooli lõpetanute uuringu järele tingis tõsiasi, et täna puudub sügavam teadmine lõpetanute eriala- ja tööalastest valikutest, õpingute ajal töötamise põhjustest, töökohal nõutavate ja kõrgkoolis õpetatavate oskuste kattuvusest, lõpetajate probleemidest tööturule siirdumisel ja seal hakkamasaamisel. Selle tühimiku täitmine ongi käesoleva vilistlasuuringu eesmärgiks. Seni on eelkõige analüüsitud haridusastmete ning palga omavahelisi seoseid, kuid seejuures pole eristatud erinevate erialade lõpetanuid ning analüüsid on sageli pinnapealsed.
Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome
(Tartu, 2015) Themas, Aivi; Ainsaar, Mare; Soo, Kadri; Sammul, Marek; Uusküla, Anneli; Tarum, Häli; Hendrikson, Reigo; Arak, Triinu; Espenberg, Kerly; Varblane, Uku; Tartu Ülikool; Tartu Ülikool. RAKE, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
Euroopa keeleoskuse uuring 2011 - Saksa ja Inglise keele tulemuste analüüs
(Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2012) Espenberg, Kerly; Aasamets, Johanna; Humal, Katrin; Themas, Aivi; Vahaste, Sille
Euroopa keeleoskusuuring (ESLC, ingl k The European Survey on Language Competences) on Euroopa Komisjoni poolt algatatud esimene omataoline rahvusvaheline keeleoskuse uuring. Uuringu elluviimise eesmärgiks on tagada rahvusvaheliselt võrreldavad andmed võõrkeelte oskuse kohta, jagada häid kogemusi keelte õppimisest, õppemeetoditest ja õppekavadest. Uuring viidi läbi 2011. aastal ning selles osales koos Eestiga 14 Euroopa riiki. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011–2013“.
Hariduse rahulolu mõõtmine: kontseptsioon, mõõtevahendi kirjeldus ja küsimustikud
(TÜ rakendusuuringute keskus RAKE, 2016) Lukk, Marika; Sammul, Marek; Tamm, Anni; Leijen, Äli; Adov, Liina; Aksen, Merli; Themas, Aivi
Koostatud hariduse rahulolu mõõtmise pakett on mõeldud laiahaardeliseks Eesti haridussüsteemi rahulolu mõõtmiseks, hõlmates kõiki seotud osapooli (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, tööandjad) ja haridusastmeid (alusharidus, põhikool, gümnaasium, kõrg- ja kutseõppeasutused, täiskasvanuharidus). Materjal koosneb kolmest uuringuaruandest: teoreetiline üldise kontseptsiooni ja vahendite kirjeldus, rahulolu mõõtevahendite rakendamise kirjeldus erinevates sihtrühmades ning rahulolu mõõtmise küsimustikud kõigi sihtrühmade jaoks.
Leibkondade sissetulekute dünaamika ja tüpoloogia
(Tartu Ülikool, 2005) Themas, Aivi; Tiit, Ene-Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Taru, Marti; Nurmela, Kirsti; Krusell, Siim; Mägi, Eve; Kirss, Laura; Nestor, Mihkel; Themas, Aivi; Eamets, Raul; Talur, Piret; Pihor, Katrin; Espenberg, Kerly; PRAXIS
Noorteseire aastaraamatuga jätkatakse „Noortemonitor 2009” kogumikuga alanud noorte eluolu käsitlevate väljaannete avaldamist. Seekordse noorteseire aastaraamatu fookuses on noorte toimetulek tööturul. Käesoleva aastaraamatuga püütaksegi avada noorte tööturule sisenemisega seotud küsimusi nii tööturuvalmiduse tagamise kui ka töötingimuste ja tugimeetmete seisukohalt. Aastaraamat on jagatud kaheks. Esimesest osast leiate ülevaate 2009. ja 2010. aastal noorte eluolus toimunud arengutest. Seal tuuakse välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. See osa aitab lugejal end kurssi viia 2010. aastal noorte eluolus toimunud muutustega ning pakub võimalust hinnata olulisemate noortepoliitika valdkondade arengutrende. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte tööturule sisenemist ja seal toimetulekut.
Töökohapõhise õppe korraldusmudelite rakendamine kutsehariduses
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Puolokainen, Tarmo; Kaunismaa, Imbi; Sammul, Marek; Nutt, Nele; Themas, Aivi; Aksen, Merli; Themas, Elvo
Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on üks kutseõppe õppevormidest, kus õpe toimub kooli või individuaalse õppekava alusel ning praktika osakaal töökohal moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Õpilasele määratakse juhendaja koolis ja praktikakohas kogu õppeajaks. Praktikakoht peab maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil, mis ei tohi olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui õpipoisil on praktikakohaga kehtiv tööleping, makstakse tasu vastavalt töölepingule. Töökohalt määratud juhendajate ettevalmistuse ning juhendamiskulud kuni 50% ulatuses koolituskoha maksumusest tasub kool. Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida õpipoisiõppe praegust olukorda Eestis, kirjeldada siin levinud õpipoisiõppe korraldusmudelid, hinnata levinud takistusi õpipoisiõppe pakkumisel ning soovitada lahendusi tuvastatud kitsaskohtade vähendamiseks ja õpipoisiõppe laiendamiseks.