Sirvi Autor "Tilk, Teet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Akustilise signaali leviaja mõõtmisel põhinev lokaliseerimise süsteem
(Tartu Ülikool, 2011) Tilk, Teet
Akustilise signaali lokaliseerimist kasutatakse eelkõige militaarsetel eesmärkidel. Relvast laskmisel tekkivat tugevat helilaine rõhku on võimalik mikrofonidega mõõta kuni 20 km kauguselt. Erinevatesse asukohtadesse paigutatud mikrofonideni ehk mõõtepunktideni jõuab helilaine erineval ajal. Mõõtepunktide asukohti ja signaali levimise aegade erinevusi arvesse võttes saab välja arvutada akustilise signaaliallika asukoha. Erinevalt radaril põhinevast relva asukoha määramise süsteemist, on käesolevas töös kirjeldatud süsteemi eeliseks passiivsus. Seega ei paljasta süsteem töö ajal võimalikule vastasele oma asukohta. Käesoleva töö eesmärgiks on luua akustilise signaaliallika lokaliseerimise süsteem, mis võimaldaks 20 km kauguselt määrata 135 dB helirõhuga relva asukoha 30 m täpsusega. Sealjuures peavad kaheksa mõõtepunkti olema laiali paigutatud lõigule, mille pikkus on 10 km. Mõõtepunktide asukohad tuleb määrata täpsusega kuni 3 m. Seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik: • konstrueerida kaheksast mõõtepunktist koosnev riistvara, mis võimaldaks vastu võtta 20 km kauguselt akustilise signaali ning digitaliseerida signaalid töötlemiseks arvutiga; • luua tarkvara, mis võimaldaks: • rakendada signaalidele filtreid; • kuvada reaalajas ekraanile signaalide aegesitused; • tuvastada signaalide algushetked automaatselt või lubada kasutajal peatada signaalide aeg-esituse graafik ning määrata algushetked käsitsi; • vastavalt signaalide algushetkede erinevustele ja mõõtepunktide asukohtadele arvutada signaaliallika asukoht. Käesolev magistritöö koosneb neljast peatükist, millest esimene annab ülevaate erinevatest signaaliallika lokaliseerimise meetoditest ja akustilise lokaliseerimise süsteemidest, teine peatükk kirjeldab arvutusmeetodeid, kasutatud algoritme ja kasutatavat riistvara. Kolmandas peatükis selgitatakse käesoleva töö käigus loodud akustilise signaaliallika lokaliseerimise süsteemi riistvara ja tarkvara lahendusi. Neljandas peatükis antakse ülevaade tehtud katsetuste ja mõõtmiste tulemustest ning tulemuste analüüsist.
Software Development for the Mechanical Shock Testing System at Tartu Observatory
(Tartu Ülikool, 2016) Allik, Mari; Allik, Viljo; Tilk, Teet; Vendt, Riho; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Components used in space are subject to high frequency and high amplitude mechanical shocks that occur during the launch and separation phases of the space vehicles. Shock testing is done to ensure that components can withstand the shock events. A shock can be described by an acceleration and time history, but in shock testing it is difficult to manage and quantify shocks by only looking at the acceleration and time history of a shock. Instead, a shock response spectrum is used, which plots the peak accelerations of multiple single degree of freedom systems with their own unique frequencies over a range of frequencies, usually from 100 Hz to 10 000 Hz. The shocks that occur in space can reach up to acceleration levels of 10 000 g’s. The main objective of this work was to develop a software application for the mechanical shock testing system at Tartu Observatory. The shock testing system at Tartu Observatory consists of a resonant plate, pendulum hammer, guiding rod, weights and a data acquisition module with acceleration sensors. The software was developed in Microsoft Visual Studio .NET 2003 using the C++ programming language and external libraries. The software is required to acquire the data from the sensors connected to the data acquisition module and process and plot it. The shock response spectrum and acceleration-time histories can be plotted. An important aspect of shock testing is to be able to recreate shocks of various levels. If the shock testing system manages to do this, the system is considered reliable. To test the reliability of the system, the developed software was tested by performing shock testing on test objects and plotting the results.