Browsing by Author "Toe, Anu"

Now showing 1 - 2 of 2

Ajaleht Setomaa Mikitamäe elanike üldises meediatarbimise kontekstis
(Tartu Ülikool, 2011) Toe, Anu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The Newspaper Setomaa in the Context of General Media Use of the Inhabitants of Mikitamäe In this Bachelor’s thesis, I combined quantitative and qualitative research methods to create a complete picture. My study focused on media consumption preferences among the inhabitants of one of the poorest rural municipalities in Estonia, who still uphold the traditional Seto culture. Another aim of the research, in addition to identification of general media consumption patterns, was to analyse the role of the local newspaper Setomaa, an important carrier of Seto culture, and to analyse somewhat the content of the newspaper. A reader survey indicated that the respondents used, on average, less media than Estonian residents in general. However, they preferred similar channels: the preferred media channels both in Estonia in general and in Setomaa include, above all, television, followed by radio and the Internet, with printed media being the last. Young people are overall the largest media consumers, with eight hours and 10 minutes on average. Middle-aged people spend seven hours and 21 minutes and older people seven hours and 40 minutes on media. Private commercial channels are preferred to public TV and radio channels; Estonian news is the main topic of interest, but many people also read adverts. The respondents were regular readers of local newspapers and considered reports on local life and news as very important, but did not overemphasise it. Nationwide newspaper Postimees came fourth in the ranking of popularity after Setomaa and the rural municipality and county newspapers. The readers are mainly interested in Estonian news and, in case of local newspapers, reports on familiar issues and people. Newspaper Setomaa is the preferred publication for local inhabitants. They have been reading this newspaper for a long time and are generally satisfied with it. It is seen as an important channel for reporting local news and preserving the language. Repetitiveness and lack of reports on local people and local events were mentioned as weaknesses of the newspaper. The readers would like to see more articles about local businesses and social problems, as well as more information for children and young people. The newspaper is constantly changing and developing. The arrival of the new editor-in-chief in the summer of 2006 was followed by relatively major changes for the newspaper. Instead of a monthly newsletter it is now published twice a month and resembles more a traditional newspaper. The circle of authors was expanded and there is greater professionalism in the level of reporting. However, the changes were not radical and the newspaper still emphasises Seto culture and publishes texts on culture and history. The main problem for the newspaper is reduced funding, which leads to a drop in the quality of writers and content. Efforts are underway to find solutions to the problems, e.g., identify additional sources of financing, which would serve as motivation for making a greater contribution to the newspaper. I hope that this thesis provides an overview of the status of the Setomaa newspaper for the inhabitants of a rural municipality and thereby contributes to the development of the newspaper.
Setode kui etnilise grupi meediarepresentatsioon trükimeedias aastatel 1992-2012
(Tartu Ülikool, 2013) Toe, Anu; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Setomaa kajastamist kahes Eesti suuremas päevalehes aastatel 1992-2012 rahvusriigi kui kujutletud kogukonna kontekstis. Lähtudes konstruktivistlikust paradigmast, mille kohaselt on reaalsus sotsiaalselt konstrueeritud, uurisin sisemise teise konstrueerimist rahvusriigis. Minu kui uurija positsioon oli käesolevas töös mitmene. Olles ise seto kogukonna liige, püüdsin uurijana jääda võimalikult neutraalseks. Eeldades, et meedial on oluline roll rahvusliku identiteedi konstrueerimisel, käsitlesin setosid kui eestlaste etnilist gruppi rahvuse sisemise teisena. Rahvuslik identiteet võimaldab määratleda erinevate gruppide kuulumist rahvuslikku kogukonda (sisegruppi) või mitte (välisgruppi). Lisaks sellele tuli arvestada ka vaadeldava perioodi pikkuse ning toimunud muutustega. Kui taasiseseisvumise järel domineeris Eestis rahvusriigi ülesehitamine ning riik ei olnud veel täielikult rahvusriik, siis alates 2000. aastatest saab kindlamini vaadata ka globaliseerumise mõju rahvusriigile ja etnilistele gruppidele. Tulenevalt uurimiseesmärgist olid minu uurimisküsimusteks: - Kuidas on 21 aasta jooksul muutunud setode meediarepresentatsioon Eesti suuremates päevalehtedes? - Kuidas kujutletakse Eesti suuremates päevalehtedes setosid kui etnilist gruppi rahvuse osana? - Milline on setode representatsioon endast ja kuivõrd see erineb üleriigiliselt konstrueeritust? Uurimisküsimustele vastamiseks tuli alustada artiklite kogumisega, kõikse valimi moodustas 298 trükiajakirjanduses ilmunud artiklit, milles kajastati olulisel määral setode ja Setomaaga setotud temaatikat. Artiklite esmaseks analüüsiks viisin läbi kvantitatiivse kontentanalüüsi, mille käigus valisin välja 38 artiklit detailsemaks diskursusanalüüsiks. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kombineerisin kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimisviisi. Trükimeedias kajastatakse setode ja Setomaaga seotud temaatikat peamiselt seoses kultuuriliste ja poliitiliste teemadega uudisväärtuslikkuse kriteeriumi alusel. Setode enserepresentatsioon on üleriigilises meedias väga väikese osakaaluga ning kuvandit setodest konstrueeritakse väljastpoolt. Setomaa iseloomustamisel domineerib unikaalse kultuuri rõhutamine. Setosid nimetatakse eksootilisteks, omapärasteks, ebatavalisteks ja lõhestatud rahvaks, kes hoiavad teistest eraldi. Vähemal määral rõhutati piirkonna majanduslikku mahajäämust. Setode representatsioon oli reeglina positiivne. Kinnitust leidis teoreetilises raamistikus välja toodu meedia rollist etniliste gruppide representeerimisel. Taasiseseisvuse algusaastatel olid setod eestlastele võõramad, kuna oma riigi ehitamisega alles alustati. Rõhutati setode kategoriseerimist eestlasteks, kuigi toimus ka teatud vastandumine. 2000. aastateks olid setod juba küllaltki hästi rahvusesse integreerunud, üheks põhjuseks kindlasti ka meediarepresentatsioon setodest. Setod ei olnud enam nii võõrad, kuid siiski nähti meedias setosid eksootilistena. Lisaks võib siin märgata ka globaliseerumise trende. Küsimusele, kas setod kuuluvad rahvuse kujutletud kogukonda või mitte aga ühest vastust anda ei saa. Setod konstrueeritakse rahvuse siseselt välisgruppi, Pille Petersoo liigituse järgi sisemiseks positiivseks „Teiseks“. Kui asesõnaga „Meie“ tähistati meediatekstides kogu eesti rahvast, siis setosid nimetati „Nendeks“. Samas võib siiski eestlaste ja setode eristamise põhjal öelda, et setod ei ole unikaalse kultuuri tõttu kujutletud kultuuriliselt ühtsesse kogukonda. Setode eneserepresentatsioon ei erinenud kuigi palju üleriigiliselt konstrueeritust. Selline tendents on samuti välja toodud ka teoreetilises raamistikus. Esiteks, toimub etnilisuse konstrueerimine vastastikkuse sildistamise kaudu.Teiseks, ka sisemise orientalismi diskursuse kohaselt kopeerib teisestatud regiooni eneserepresentatsioon üleriigilist representatsiooni. Meedia analüüsimisel tuleb seega arvestada, et üht nähtust käsitletakse meedias tavaliselt mitme nurga alt. Meedia on stereotüüpide levitaja ning meedia määrab tihti ära selle, millest räägitakse ja millest vaikitakse. Kindlasti ei saa siinkohal teha järeldusi kogu rahvusliku identiteedi olemuse kohta. „Teised“ on vaid üks aspekt rahvusliku identiteedi kujutamisel. Lisaks on meedia samuti vaid üks viis, mille kaudu levivad arvamused ning meediarepresentatsioon ei ole avalik arvamus. Edasine uurimistöö rahvuste siseste gruppide käsitlemisel on kindlasti vajalik, milleks soovitan kasutada diskursusanalüüsi meetodit.