Browsing by Author "Tomingas, Marili"

Now showing 1 - 3 of 3

Demonstratiivsed proadjektiivid läänemeresoome keeltes
(Tartu Ülikool, 2017) Tomingas, Marili; Klumpp, Gerson, juhendaja; Heinsoo, Heinike, juhendaja; Tartu Ülikool. Soome-ugri osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Pro-forms in spoken courland Livonian
(2023-04-06) Tomingas, Marili; Klumpp, Gerson, juhendaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös keskendutakse neljale Kuramaa liivi keeles sagedasti kasutatud asesõnade rühmale, milleks on isikulised asesõnad (nt minā, ma ‘mina, ma’), näitavad asesõnad (nt se ‘see’ ja tūo ‘too’), näitavad aseomadussõnad (nt seļļi ‘selline’) ja asemäärsõnad, mida saab omakorda jagada kohamäärsõnadeks (nt täsā, täs ‘siin’), viisimäärsõnadeks (nt ne’i ‘nii’) ja ajamäärsõnadeks (nt si’z ‘siis’). Kuramaa liivi keele provormid on nii morfoloogia kui ka kasutuse poolest mitmekesised: isikuliste asesõnade ja kohamäärsõnade hulgast leiab kas tüve või käänelõpu poolest pikki kui ka lühikesi vorme ning kohamäärsõnade puhul võib ühele tähendusele vastata ka mitu eritüvelist vormi, näiteks tähendusele ‘siin’ võivad Kuramaa liivi keeles vasteks olla nii vormid täsā, täs kui ka sī’ḑš, sī’ḑ, sīn. Provormide täpsema kasutuse uurimiseks on töös koostatud kaks korpust kuue emakeelse kõneleja spontaanse keele salvestistest Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis. Salvestised on tehtud aastatel 1986–2012. Doktoritöös keskenduti kuuele uurimisküsimusele provormide morfoloogilise mitmekesisuse, pikkade ja lühikeste vormide ilmnemise ja nende kasutuserinevuste kohta; uuriti, kas ja kuidas erineb tänapäevane provormide kasutus varasemates allikates kirjeldatust; kas grammatikate põhjal kadumas olev asesõna tūo esineb suulises keeles veel iseseisvas kasutuses ning milliseid erinevaid semantilis-pragmaatilisi kasutusfunktsioone provormidel on. Ilmnes, et suulise keele materjalis leidus ka seni kirjeldamata vorme, enim just isikuliste ja näitavate asesõnade nimetavas käändes, samuti on nominatiivis enamik pikki vorme sagedamini rõhutatud ning neid kasutatakse kontrastiivses, individuaalsust rõhutavas või narratiivses kontekstis. Kaugemat viidet märkiv asesõna tūo esines andmestikus ka iseseisvas kasutuses, kuigi sellest leidus materjalis siiski vaid üksikuid näiteid. Lisaks sõnaraamatutes kirjeldatud põhitähendustele oli provormidel materjalis mitmeid erinevaid semantilis-pragmaatilisi funktsioone, märkides muuhulgas näiteks äratuntavust või olles kasutusel ka partiklitena.
tulla-futuurum soome ja eesti ajalehe- ja foorumikeeles
(Tartu Ülikool, 2015) Tomingas, Marili; Jokela, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut