Browsing by Author "Traks, Andres"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Suhtlus .NET-raamistiku ja C++-i vahel
    (2016) Traks, Andres; Karus, Siim
    Käesolev töö kirjeldab, kuidas realiseerida koostöö kahe erineva programmeerimiskeskkonna, .NET-raamistiku ja programmeerimiskeele C++ vahel. .NET-raamistikku kasutades on arendaja produktiivsus suurem, kuid C++-is kirjutatud programmidel on parem jõudlus.\n\rSeega on eesmärk kasutada tarkvara arendamisel .NET-keeli (nt. C#), kuid jõudlus-kriitilistes kohtades kutsuda välja C++-koodi. Selleks tuleb luua vahekiht kasutades tehnoloogiaid Platform Invoke või C++/CLI.\n\rTöös kirjeldatakse vahekihi ülesehitust, selle loomise etappe ning tutvustatakse projekti, mis loob vahekihi automaatselt. Vahekihi automaatne loomine aitab vähendab töökulu ja parandada veakindlust. Lisaks analüüsitakse viise, kuidas korraldada mäluhaldust ja parandada jõudlust.
  • Thumbnail Image
    Item
    Visuaalne IT-infrastruktuuri haldamine
    (Tartu Ülikool, 2013) Traks, Andres; Elbre, Egon; Livenson, Ilja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
    IT-infrastruktuur hõlmab IT-süsteemi ressursse: füüsilised arvutid, virtuaalmasinad ja nende vahelised ühendused, samuti tarkvara, protsessorid, mälu, kettaruum ja võrguliidesed. IT-süsteemi haldamiseks on vajalik tarkvara, mis võimaldaks ressursside olekut jälgida ning läbi viia ressurssidega seotud tegevusi. Jälgida saab näiteks mälu kasutust, kettaruumi kasutust, protsessori koormust või süsteemi veateateid. Ressurssidega seotud tegevused on näiteks mälu või kettaruumi jaotamine, virtuaalmasina käivitamine või peatamine, virtuaalmasina üleviimine ühest asukohast teise jms. Samuti on oluline haldamise võimalus kaugarvutist üle võrgu. Tüüpiline stsenaarium on privaatpilv teadusasutustes, kus hulk arvuteid vajavad koostöö koordineerimist. Eeskätt keskendub töö eelkirjeldatud tarkvara graafilise kasutajaliidese (GUI) kavandamisele. Oluline on sealjuures tarkvara lihtsus, intuitiivsus ja efektiivsus. Süsteemiadministraatoritel on paljusid süsteemihalduse tegevusi harjumuspärasem teha käsurea kaudu. Seetõttu tuleb arvestada, et kõiki tegevusi ei pruugi olla mõtet GUI-sse sisse ehitada. Uuringutes on välja toodud, et GUI-d peetakse süsteemihalduse valdkonnas vähem usaldusväärseks ning vähem efektiivseks. Küll aga pakub GUI võimaluse IT-süsteemi paremaks visualiseerimiseks. Näiteks saab kasutatud kettaruumi kuvada mitte ainult andmeühikutes tekstina, vaid ka graafilise ribana selliselt, et suuremale andmemahule vastab suurem osa ribast. Nii on info paremini hoomatav. Üks töö osa on olemasolevate lahenduste uurimine. Virtuaalmasinate halduslahendusi pakuvad näiteks VMware, Citrix, Cloudkick, OpenNode jt. Üks juhendajatest, Ilja Livenson, on OpenNode’i arendaja. Lisaks funktsionaalsetele nõuetele võiksid lahendused vastata ka nõuetele, mis puudutavad turvalisust, skaleeritavust, tõrkekindlust ning standardite sobivust. Standardite puhul on oluline, et need oleks avatud ja laialt levinud. Samuti peaks lahendus olema kasutatav mobiiltelefonides, ka siis, kui tegemist on veebipõhise liidesega. Töö praktiline osa toimub OpenNode’i projektis. OpenNode on avatud lähtekoodiga tarkvara virtualiseeritud serverite haldamiseks. See koosneb kesksest haldusserverist (OpenNode Management Server) ning veebipõhisest halduskonsoolist (OpenNode Management Console). Halduskonsoolil on seni puudu olnud paindlik graafilise visualiseerimise võimalus. Töö raames luuakse komponent nimega VM-map (VM-kaart), mille eesmärk on muu hulgas kuvada füüsilisi masinaid koos nendes olevate virtuaalmasinatega, näidata masinate kohta vajadustele vastavat infot ning luua uusi võimalusi haldustegevuste läbiviimiseks. Näiteks on süsteemi graafilises vaates võimalik ühe hiireliigutusega tõsta virtuaalmasin ühest füüsilisest masinast teise.