Browsing by Author "Truusa, Tiia-Triin, juhendaja"
Now showing 1 - 9 of 9
- Results Per Page
- Sort Options
Item Ajateenijate emotsionaalse enesetunde hinnangute erinevused Eesti Kaitseväe eri väeliikides 2016/2017a kompleksuuringu andmetel(Tartu Ülikool, 2018) Jõgi, Mattias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti, kuidas eristub ajateenijate emotsionaalne enesetunne ajateenistuses sõltuvalt teenistuse väeliigist. Eesmärgi saavutamiseks kasutati Eesti Kaitseväe inimvara kompleksuuringus rakendatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) andmeid. Uurimistöö valimisse kuulus 600 ajateenijat. Kolmes laines teostatud küsitluse andmete analüüsist leiti, et statistiliselt olulisi erinevusi emotsionaalses enesetundes leidus väeliikide läbilõikes viies EEK-2 tunnuses seitsme erineva väeliigi ajateenijate seas. Kolmes etapis 15 olulisest muutusest 10 olid leevenduvad, kaks kõikuvad ning kolm püsivalt süvenevad.Item Ajateenistuse jooksul omandatud oskused ja kogemused, nende konversioon tsiviilellu(Tartu Ülikool, 2018) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutOma töös uurin ajateenistuse läbinud inimeste kogemusi ja mõtteid teenistuse kohta ning teenistuses omandatud oskusi. Seeläbi saan ülevaate omandatud kapitalidest ning konversioonist tsiviilellu. Uuringu viin läbi toetudes Bourdieu kapitalide teooriale. Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada, milliseid Bourdieu kapitale ehk ajateenistuse jooksul saadud isiklikke kogemusi, oskusi ja suhteid kasutavad noored peale ajateenistuse läbimist. Eesmärgist lähtuvalt püstitasin järgnevad uurimisküsimused: 1. Milliste Bourdieu kapitalide omandamisest ajateenistuses räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 2. Milliste Bourdieu kapitalide konversioonist ajateenistusest tsiviilellu räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 3. Millistest ajateenistusega seotud kogemustest räägivad ajateenistuse läbinud noored? Bakalaureusetöö koosneb kahest osast: teoreetiline ja empiiriline. Teoreetilises osas seletan lahti Bourdieu kapitalid, millele ma oma empiirilises osas toetun. Seejärel annan ülevaate ülejäänud uuringu kontekstist. Empiirilises osas seletan lahti metoodika, esitan analüüsi läbipõimituna aruteluga tuginedes Bourdieu kapitalide teooriale ja kodeerimisel esilekerkinud teemadele. Toon välja ka omapoolsed järeldused ja lõpetan oma töö kokkuvõttega.Item Eesti kaitseväe struktuuriüksuste sotsiaalmeedia kasutamise praktikad Facebooki näitel(Tartu Ülikool, 2019) Päären, Mari-Liis; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kapitalide konversioon tsiviil- ja militaarvälja vahel ajateenijate käsitluses, ajateenijate kompleksuuringu näitel(Tartu Ülikool, 2020) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kuidas kujutatakse naisi Eesti kaitsevaldkonnas läbiviidavates kampaaniates?(Tartu Ülikool, 2019) Bastig, Margit; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Militaarsotsiaaltöö Eestis Eesti Kaitseväe sotsiaaltöötajate näitel(Tartu Ülikool, 2016) Lauri, Helen; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Naiste relvajõududes osalemise kohta püstitatud uurimisküsimused teaduskirjanduses ja nende olulisus Eesti kontekstis(Tartu Ülikool, 2017) Aalde, Eleriin; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut(2014) arvates peab militaarstruktuur ajaga kaasas käima ja muutma end vastavalt õiguse arengutele ühiskonnas. Hetkel on õiguse diskursus liikunud võrdsele ja võrdväärsele kohtlemisele. Lähtudes nii võrdsuse otsingutest, riikide vajadustest kui ka üksikindiviidide valikutest, on järjest suurenenud naiste osakaal militaarteenistuses. Naistele traditsiooniliselt seatud barjäärid ja takistavad tegurid on suures plaanis ümber lükatud, kuid soorollid ja oletused sugude kohta on juurdunud tugevalt ühiskonda. See on teinud naiste integratsiooni relvajõududesse keeruliseks. Käesolevas uurimistöös kirjeldan, milliseid küsimusi naiste relvajõududes osalemise kohta püstitatakse, ehk mis on peamised arutelukohad tänapäevases militaarsüsteemis ning mida peetakse oluliseks. Leitud tulemusi asetasin ka Eesti ja sotsiaaltöö konteksti. Tulemustena leidsin, et naised toovad meeskonda ja organisatsiooni mitmekesisust, mida oskasid hinnata suurem osa mehi, kes naiste kõrval teeninud olid. Teisalt toovad naised militaarteenistusse kaasa ka oma soospetsiifilised vajadused. Selleks aga, et lahendada esile kerkivaid väljakutseid peavad riikide relvajõud selgelt konstrueerima oma vaated ja kujundama strateegia, kuidas ja kuhumaani naistele vastu minnakse, et integreerida neid relvajõududesse ja tagada nende heaolu. Teadusartikleid analüüsides jõudsin järeldusele, et ühtse meeskonna saab luua üksnes siis, kui me kohtleme neid juba algusest peale ühtemoodi. Lisaks leidsin artiklitest, et meeste ja naiste võrdsel kohtlemisel vähenes ka naiste vastu suunatud agressioon, ahistamine ja alavääristamine ehk teiste sõnadega, vähenesid siis militaarkultuurist kui maskuliinsest keskkonnast tulenevad probleemid. Eesti konteksti käsitledes peab arvesse võtma, et riigi süsteem ja kaitseväe ülesehitus on erinev teaduskirjanduses käsitletud riikidest. Mõningad uurimuste soovituslikud aspektid on meil Kaitseväes juba töösse rakendatud. Lisaks leidsin uusi või siiani vähe kaasatud võimalusi ja ideid eelkõige sotsiaaltöö vahenditest, mis võiksid potentsiaalselt toetada kõiki teenistujaid või pakkuda lisatoetust naisteenistujatele kui vähemusgrupile. Kuna tulemused, hoiakud ja probleemid võivad erineda nii uurimisgrupi kui riigi lõikes, on oluline viia püstitatud valdkondade lõikes läbi lisauuringuid. Seda selleks, et hinnata kindlalt, millised väljakutsed on päevakorral ka Eesti Kaitseväes ning milliseid praktikaid ja lähenemisi oleks mõistlik üle võtta teaduskirjanduses esile toodud vahenditest.Item Tsiviilellu siirdumise tõlgendused Eesti Kaitseväe tegevteenistujate ja tegevteenistusest vabastatud endiste kaitseväelaste näitel(Tartu Ülikool, 2017) Kukin, Kelly; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutUuringus osales viis intervjueeritavat, kes kõik on olnud tegevad Eesti Kaitseväes. Intervjueeritavad valisin kasutades mugavusvalimit ning lumepalli efekti. Intervjuusid analüüsisin kasutades kvalitatiivset teemaanalüüsi. Intervjueeritavatele anonüümsuse tagamiseks ei sisalda bakalaureusetöö intervjuude transkriptsioone. Edasise teadustöö tegemiseks on need kättesaadavad töö juhendajalt. Bakalaureusetöö uuris kaitseväe teenistuses olevate ja teenistusest vabastatud kaitseväelaste tsiviilellu siirdumist. Teooria põhines peamiselt kultuurišokil, mida kogetakse ühest kultuurist teise liikudes. Intervjueeritavad liikusid kultuuride vahel mitmel korral. Esiteks minnes Kaitseväkke tööle, liikusid nad tsiviilkultuurist militaarkultuuri. Kaitseväes tööl olles ning missioonile minnes kogeti samuti liikumist ühest kultuurist teise. Liiguti rahuajast reaalsesse sõjakoldesse. Sarnaselt militaarkeskkonda liikumisega toimus üleminek ka vastupidiselt. See tähendab, et kaitseväelased tulid tagasi Eestisse ning mõned neist siirdusid tsiviilellu olles kogemuse võrra rikkamad. Intervjuudes küsisin kaitseväelastelt, emotsioonide kohta missioonil olles ja sealt tulles. Eesti kaitseväelased kultuurišokki oluliselt siiski ei kogenud. Viiest intervjueeritavast on tsiviili siirdunud kolm kaitseväelast. Kultuurišokki esines paaril üksikul juhul. Uuringust selgus, et intervjueeritavad ei tegele oluliselt tsiviilellu siirdumise tõlgendamisega, pigem võetakse edasi liikumist kui elu ühte loomulikku osa. Kaitseväelased kartsid kõige enam majanduslikke raskusi ning uue töökoha mitte leidmist. Olulisena toodi välja perekond ning nende geograafiline lähedus. Töö edasiarenduseks leidsin mitu võimalikku suunda - karjäär tsiviilühiskonnas, alkohol kaitseväes ning riskikäitumine ja teenistusest lahkumine.Item Vahetute ülemate hoiakud ja suhtumine naissoost ajateenijatesse Eesti kaitseväe kontekstis(Tartu Ülikool, 2019) Aalde, Eleriin; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Talves, Kairi, juhendaja; Toodu, Laura, konsultant; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut