Browsing by Author "Tulver, Kadi"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 6 of 6
  • Thumbnail Image
    Item
    Ahhaa-elamuse uurimine peitepiltide abil
    (2022) Õunap, Ted Edward; Aru, Jaan; Tulver, Kadi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Thumbnail Image
    Item
    Among the two kinds of metacognitive self-evaluation, one is predictive of illusory object perception, the other is not
    (2019-08-28) Lints, Diana; Vetik, Sandra; Tulver, Kadi; Bachmann, Talis
  • Thumbnail Image
    Item
  • Thumbnail Image
    Item
    An investigation of individual differences in the effects of priors on visual perception
    (2019-11-14) Tulver, Kadi; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Käesolev väitekiri keskendub individuaalsete erinevuste uurimisele ennustava kodeerimise raamistikust lähtuvalt. Selle teoreetilise käsitluse kohaselt on erinevates nägemistaju töötlusetappides kriitiline roll lisaks välismaailmast tulenevale infotulvale (n-ö alt-üles signaalid) ka aju enda genereeritud hüpoteesidel ehk ennustustel sisendi võimaliku päritolu ja iseloomu kohta (n-ö ülalt-alla aktiivsus). Nimelt toimub aju hierarhilises närvivõrgustikus paralleelselt kahes suunas liikumine, kui ülalt-alla suunduvaid hüpoteese esindavaid aktiivsusmustreid eri töötlustasemetel sissetulevate signaalidega võrreldakse. Kuna ennustav kodeerimine väidab, et tajukogemus koosneb alati nii objektiivse sensoorse info kui ka subjektiivse ennustuse kombinatsioonist, on püsivad individuaalsed erinevused subjektiivses tajukogemuses selgitatavad ebakõlaga nende kahe komponendi vahelises tasakaalus. Kokkuvõtvalt panustas käesolev väitekiri olemasolevate teadmiste täiendamisse mitmes olulises aspektis. Esiteks näidati erinevat tüüpi tajuülesannete toel, et ennustused mõjutavad nii subjektiivset tajukogemust kui ka objektiivset tajusooritust. Samuti sai kinnitust, et subjektiivset tajukogemust stiimulist, mida tegelikult ei näidatud, on võimalik ennustusi “tingides” esile kutsuda mitmes analoogses ülesandes, näitlikustades seeläbi, et tegemist on normipärase tajutöötluse omadusega. Olulise uuendusena vastas üks avaldatud uuringutest küsimusele, kas individuaalseid erinevusi ennustuste mõjus saaks vaadelda kui ühisest allikast tulenevaid. Tulemustest ilmnes, et ühte ühist faktorit antud uuringus kasutatud ülesannete puhul andmetest järeldada ei saa – pigem peegeldasid tajumõõdikute omavahelised seosed erinevaid töötlushierarhia tasemeid. Lisaks empiirilisele panusele annab väitekiri teoreetilise ülevaate värsketest edusammudest individuaalsete erinevuste ja nende struktuuri uurimises nägemistaju valdkonnas, kuna seni pole veel ühtse selge arusaamani jõutud. Samuti rõhutatakse individuaalsete erinevuste uurimise olulisust, mis on väärtuslikuks tööriistaks nägemistaju universaalsete mehhanismide ja strukturaalse ülesehituse kaardistamisel. Lisaks optimaalse tajustruktuuri lahtimõtestamisele aitab individuaalsete erinevuste uurimine paremini mõista suboptimaalse tajutöötluse alusmehhanisme, mis iseloomustavad mõningaid vaimseid häireid ning leida, millised katseparadigmad on perspektiivikamad vaimse seisundi haavatavuse seiretestide väljatöötamiseks. Sealjuures tasub eksperimendi kavandamisel kaasata mitu sama protsessi mõõtvat ülesannet, et tagada konstruktivaliidsus ja tuua esile võimalikud ülesandespetsiiflised erisused ja sarnasused.
  • Thumbnail Image
    Item
    Task irrelevant emotion effects on top-down attention: an ERP study
    (Tartu Ülikool, 2014) Tulver, Kadi; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    It has been shown that emotional stimuli can attract attention away from the task at hand, resulting in slowed reaction times. However, there are still discrepancies regarding the exact conditions and temporal dynamics under which this preferential mechanism operates. To investigate the matter further, an ERP experiment using peripherally presented fearful and neutral faces was conducted. Emotion was kept task irrelevant in all conditions by having participants solve a simple gender discrimination task on faces presented at precued locations. Behavioural results indicated that fearful faces were responded to slower and with decreased accuracy rates. No modulatory effects of emotion on ERPs sensitive to the allocation of spatial attention were found. Nevertheless, strong emotion effects were observed in the form of a late positive component (LPP), suggesting that affective and top-down attention work independently and that emotion only gains precedence after attentional resources are left over from processing task relevant information, prolonging disengagement from emotional faces and thereby affecting response times.
  • Thumbnail Image
    Item
    Töömälu sooritus ja selle mõjutamine haptilise stimulatsiooniga
    (2022) Aardevälja, Märten; Kreegipuu, Kairi; Tulver, Kadi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond