Browsing by Author "Tulviste, Tiia, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 69

20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmine MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga
(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Silver; Urm, Ada, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö käsitleb 20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmist MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga. Selle tarvis koostati sama testi täismahulise versiooni andmete põhjal lühiversioon, mille grammatika osa koosneb neljast osast – sõnade kasutamisest, sõnalõppudest, lausepaaridest ning lapse kolmest pikimast lausest. Seejärel analüüsiti lühiversiooniga kogutud andmeid. Saadud tulemustest ning nende võrdlusest varasemate uuringutega võib järeldada, et loodud lühiversioon on sobilik – s.t., piisavalt usaldusväärne – vahend, et hinnata selles vanuses olevate väikelaste grammatilist arengut. Kuid samas ei tohiks arvata, et see on täpsem tööriist kui laboris läbiviidud uuringud. Lühiversiooni kasulikkus seisneb siiski selle lühiduses. Töö lõpus on väljatoodud paar ettepanekut, mis võiks lühiversiooni reliaablust ja valiidsust veelgi suurendada.
4-aastaste laste sõnavara mitmekesisus erinevates suhtlussituatsioonides emaga ning selle seos ema haridustasemega
(Tartu Ülikool, 2013) Teesaar, Liis; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti 4-aastaste laste sõnavara mitmekesisust suhtlemissituatsioonis emaga ning selle seost ema haridustasemega. Samuti vaadeldi suhtlussituatsiooni ja soo mõju sõnavarale. 15 ema ja nende 46 – 50 kuused lapsed vestlesid kahes erinevas situatsioonis: söögilaua- ning minevikusündmuse vestluses, mis lindistati ja transkribeeriti ning analüüsiti CLAN programmis. Kõne näitajad, mida analüüsiti olid kõne hulk (öeldud sõnade arv), eritüveliste sõnade arv, lausungite arv, keskmine lausungi pikkus sõnades, ning sõnavara mitmekesisus (eritüveliste sõnade ja kogu sõnavara suhe). Emad täitsid küsimustiku pere taustaandmete ja enda hariduse kohta. Tulemustes ei leitud ema haridustaseme ja lapse sõnavara vahel olulist seost, küll aga leiti, et ema haridus on seotud ema enda keelenäitajatega ja seeläbi ka lapse kõne tasemega. Suhtlussituatsioon ei avaldanud mõju lapse kõnele aga ilmnes mõju ema kõnes lausungi pikkusele ja eritüveliste sõnade arvule. Lapse sugu avaldas mõju, poisid rääkisid vähem kui tüdrukud.
5-aastaste poiste pidurduskontrolli seos nende kõne arenguga
(Tartu Ülikool, 2019) Edela, Anna; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pidurduskontrolli tase näitab võimekust oma käitumist kontrollida. Keel ja sümbolisüsteemid on enesekontrolli keskseks protsessiks ning vahendiks, et õppida oma käitumist kontrollima. Juhtfunktsioonidest on varasemalt leitud kõige enam seoseid pidurduskontrolli või interferentsi kontrolli ja kõne arengu vahel. Käesolevas töös uurisin 5-aastaste poiste pidurduskontrolli seost nende kõne arenguga. Selle tarvis tegin nendega Reynelli kõne arengu testi ning kohandatud stoppsignaali ülesande. Pidurduskontrolli ja kõne arengu vahel seost ei olnud. Lisatulemusena selgus, et need, kelle Reynelli testi skoor oli parem, vastasid stoppsignaali ülesande go-stiimulitele täpsemalt.
9-11-aastaste koolilaste suhtlemisärevus
(Tartu Ülikool, 2015) Truus, Maria; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas 9–11-aastastel Eesti koolilastel on suhtlemisärevuse vahel soolisi erinevusi ning kas suhtlemisärevusel on seoseid eesti keele hinde ja kõnevoolavusega. Uuringu valimisse kuulub 110 last (50 poissi ja 60 tüdrukut), kes on täitnud testi, mille hulka kuulus ka PRCA-24 suhtlemisärevuse küsimustiku lühendatud ja eesti keelde tõlgitud versioon. Leiti, et 110 lapsest 30 tüdrukut arvavad, et neil on pigem madal suhtlemisärevus, samas grupis on 22 poissi. 30 tüdrukut ja 28 poissi arvavad, et neil on mõnevõrra kõrgem suhtlemisärevus. Eesti keele hinne ei olene suhtlemisärevusest, kõige rohkem oli mõlemas grupis neid lapsi, kelle hinne on viis. Tulemustest selgus ka, et ärevus ja kõnevoolavus ei ole omavahel seotud.
Child's evaluations of hypothetical transgressions of social rules: factors that affect the judgment
(2005) Schults, Astra; Tulviste, Tiia, juhendaja
COVID-19 psühholoogiline mõju 3,5-4,5 aastaste laste käitumisele
(Tartu Ülikool, 2021) Tsirel, Kaur-Eerik; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Developing the reasoning skills of pre-schoolers through philosophy for children
(2018-05-18) Säre, Egle; Luik, Piret, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus kogu informatsioon on kergesti leitav, vajavad lapsed täna ja oletatavalt ka tulevikus faktiteadmistest rohkem multidimensionaalseid mõtlemisoskusi, mis tähendab oskust mõelda kriitiliselt, koostöiselt, hoolivalt ja loovalt. Kriitilise mõtlemise alaliik—verbaalne põhjendamine, toetab eelkooliealistel lastel eeloskusena väljendus-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse, kuid ka arvutamisoskuse omandamist. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja 5-6aastaste eesti laste verbaalsete põhjenduste esinemine nende vastustes ja täiskasvanu küsimused, millel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalset põhjendamisoskust filosoofilistes grupi aruteludes lastega filosofeerimise meetodi (P4C) kaudu. Uurimuse tulemused kinnitasid, et 8-kuulise kvaasi-eksperimendi käigus filosoofilistes grupi aruteludes osalenud katsegrupi lapsed näitasid paremaid tulemusi põhjendamisoskuste arengus kui kontrollgrupi lapsed. Katsegrupi laste põhjendustes oli rohkem seoseid sõnade vahel, nende selgitused olid rohkem mõtestatud ja nad kasutasid rohkem fraasi „sellepärast, et“ võrreldes kontrollgrupi lastega. Lisaks näitas uurimus, et filosoofilistes grupi aruteludes osalenud laste jutukus tõusis oluliselt võrreldes kontrollgrupiga. Uurimuse tulemused tõid välja, millistel täiskasvanu esitatud küsimustel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut. Lapsed andsid kõige enam erinevatel tasemetel verbaalseid põhjendusi vastates täiskasvanu küsimustele, mille funktsioonideks olid: tõlgendada, analüüsida ja vastata lühidalt Jah/Ei. Kõige rohkem kõrgemal kognitiivsel tasemel põhjendusi andsid lapsed küsimustele, mis suunasid neid analüüsima. Selles uurimuses lühidalt Jah/Ei vastama suunavaid küsimusi võib kirjeldada kui küsimusi, mis suunavad lapsi võrdlema, kahtlema, seoseid leidma või selgitama. Faktiteadmisi esitama suunavaid küsimusi selle uurimuse käigus ei ilmnenud, mis teatavasti ei toeta ka verbaalsete põhjendamisoskuste arengut. Käesolev uurimus näitas 48.57% küsimustest potentsiaali aktiveerida lapsi kõrgemal kognitiivsel tasemel, võrreldes varasemate uurimustega, kus on tavaliselt vaid 5–20% õpetajate küsimustest selline potentsiaal (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005).
Ealised ja soolised erinevused laste konfliktikäitumises
(Tartu Ülikool, 2013) Valdaru, Egle; Tamm, Anni, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks oli uurida ealisi ja sooli erinevusi laste konfliktikäitumises nende klassikaaslastega. Valimisse kuulusid 83 4. ja 71 8. klasside õpilast. Konfliktide lahendamise strateegiate uurimiseks kasutati hüpoteetilisi konfliktsituatsioone. Situatsioonis, kus klassikaaslane rääkis lapsest teistele halba ja situatsioonis, kus klassikaaslane pidas lapse muusikamaitset halvaks, pakkusid poisid tüdrukutest rohkem konflikti vältimise strateegiat. Halva hinde eest halvustamise situatsioonis ja tagarääkimise korral pakkusid poisid rohkem agressiivset strateegiat kui tüdrukud . Muusikamaitse halvustamise situatsioonis vähenes vanuse suurenedes agressiivsete strateegiate kasutamine. Tagarääkimise ja halva hinde saamise üle naermise situatsioonides vähenes aga vanuse kasvades tõenäosus pakkuda konflikti ja klassikaaslase vältimist ning oma emotsionaalsele seisundile viitamist.
ECDI-III valiidsusuuring 3- ja 4-aastaste laste sõnavara küsimustiku ja kõnesalvestiste põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Arpo, Linda Liis; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
ECDI-III on eestikeelne versioon CDI küsimustikust 2;6 kuni 4;0 aastaste laste kõne- ja suhtlusoskuste mõõtmiseks. Käesolev longituuduurimus keskendub ECDI-III sõnavara osa valiidsuse hindamisele võrreldes ema raporteeritud ECDI-III sõnu laste kõnesalvestistes kasutatud sõnavaraga. Uuringus kasutati 98 3-aastase lapse mängu- ja meenutusvestluste kõnesalvestisi, ema esitatud ECDI-III sõnavara raporteid ning aasta aega hiljem kogutud 77 4-aastase lapse mängu- ja meenutusvestluste salvestisi ning lapsevanema esitatud ECDI-III sõnavara raporteid. Uuringu käigus leiti keskmised suhtluses kasutatud ja ema poolt ECDI-III küsimustikus raporteeritud laste ekspressiivsed ECDI-III sõnade arvud, seosed salvestustes kasutatud ECDI-III sõnade arvu, erinevate sõnade koguarvu ja ema raporteeritud ECDI-III sõnade arvude vahel. Lisaks leiti iga ECDI-III sõna kaupa, millisel määral kattus ema raporteeritud ECDI-III küsimustiku sõnavara lapse kõnesalvestistes kasutatud sõnavaraga. Samuti leiti kui palju ja milliseid laste poolt kõnesalvestistes kasutatud ECDI-III sõnu ei olnud ema küsimustikus ära märkinud. Tulemused näitasid olulisi positiivseid korrelatsioone 3-aastaste laste ECDI-III sõnavara alaosa tulemuste ja kõnesalvestistes kasutatud sõnade arvu vahel. 3-aastaste laste kohta raporteeritud ECDI-III sõnad kattusid 49,85% ja 4-aastaste laste puhul 31,55% ulatuses kõnesalvestistes kasutatud sõnadega. Kõigi 3-aastaste laste ECDI-III küsimustiku sõnadest keskmiselt ainult 0,3% ja 4-aastaste laste sõnadest 0,27% olid sellised, mida laps kasutas, aga ema ei olnud ECDI-III küsimustikus ära märkinud.
Eesti alg- ja põhikooli laste väärtused: väärtuste struktuur ja kahe vanusegrupi võrdlus
(Tartu Ülikool, 2014) Lepp, Marika; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida eesti laste väärtushinnanguid ja testida Väärtuste Piltküsimustiku (Picture-Based Value Survey, PBVS–C) sobivust Eesti oludele. Tehti kindlaks laste väärtuste struktuur ja hierarhia ning kõrvutati leide teistes uurimustes saadud andmetega. Selgitati välja, millised on eesti lastele olulised ja mitte olulised väärtused. Samuti uuriti võimalikke vanuselisi erinevusi. Uurimuses osales 180 1-6 kl. last vanuses 7-13 a. Lastest moodustati kaks vanusegruppi – 7-9. a. ja 10-13 a. Andmeid analüüsiti lähtuvalt üldvalimist kui ka kahe vanusegrupi lõikes. Multidimensionaalse skaleerimise tulemustest selgus, et eesti laste väärtushinnangud on struktureeritud sarnaselt Schwartzi mudelile. Üldvalimi andmete põhjal selgus, et lapsed väärtustavad dimensiooni „avatus muutustele“ kuuluvaid väärusi – hedonismi, stimulatsiooni ja enesemääratlust. Oluline oli ka heasoovlikkus. Vanusegruppide võrdluses selgus, et mõlemad vanusegrupid väärtustavad üksikväärtustest kõige rohkem heasoovlikkust. Nooremad lapsed väärtustavad aga seejärel turvalisust ja hedonismi ning vanemate laste puhul järgneb heasoovlikkusele hedonism ja siis turvalisus. Mõlema vanusegrupi puhul on kõige vähem hinnatud võim.
Eesti eelkooliealiste laste väärtushinnangud
(Tartu Ülikool, 2020) Moore, Liivi; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti emade direktiivsuse seos nende kolmeaastaste laste initsiatiivikusega mängusituatsioonis
(Tartu Ülikool, 2021) Rahuvarm, Anni; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti eesti emade direktiivsuse seost laste initsiatiivikusega. Valimi moodustasid 26 kolmeaastast last ja nende emad. Direktiive kodeeriti neljas kategoorias: sekkuvad käitumisdirektiivid, toetavad käitumisdirektiivid, sekkuvad tähelepanudirektiivid ja toetavad tähelepanudirektiivid. Initsiatiivikuse all vaadati vestluse algatamist, objektiga seotud ja sotsiaalseid algatusi. Omavahelisi seoseid otsiti ka muude ema ja lapse kõne näitajate vahel, näiteks sõnade arv, lastega eelnevalt tehtud Reynelli testi skoor, autonoomiaga seotud kõne ja erinevad küsimused. Emade kasutatud direktiivide koguskoori ja lapse initsiatiivikuse vahel küll seost ei ilmnenud, küll aga leiti märkimisväärne positiivne seos ema sekkuva direktiivsuse ja lapse initsiatiivikuse vahel. Emad olid lastest tunduvalt initsiatiivikamad, mis võib viidata sellele, et kolmeaastased lapsed on mängusituatsioonis veel pigem ema algatuste järgijad kui ise initsiatiivi võtjad.
Eesti ja Eestis elavate vene keskkooliõpilaste ja nende vanemate väärtusorientatsioonid
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Zapasnikova, Marina; Tulviste, Tiia, juhendaja; Mizera, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This study compares the values of estonian and estonian russian schools students and socialisation aims of estonian and estonian russian mothers, from their childrens point of view. Estonian school students are more individualistic, than russian school students, girl more individualistic, than boys. The difference is in importance of relatedness, which is higher among russian schoolchildren. The values of estonian schoolchildren do not depend on education or age of parents, number of children in family. Besides students of estonian russian schools, the importance of autonomy rises with mother’s education; but also, values don’t depend on fathers education, age of parents and number of children in family. The extent of difference between estonian and russian schoolchildren varies, due to age group or education group of parents. As it seems to respondents, their mothers are more collectivistic in their values, than themselves and russian school student’s mothers are more individualistic, than mothers of estonian schoolchildren.
Eesti ja soome laste vestlused minevikusündmustest: soolised ja rahvuslikud erinevused vestluse pikkuses, teemades ja emotsionaalsuses
(Tartu Ülikool, 2014) Kosenkranius, Merly Kristi; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuris autor eesti ja soome rahvusest laste meenutusvestlusi ning püüdis leida võimalikke rahvuslikke ning soolisi erinevusi vestluse pikkuses, emotsiooniväljendite kasutuses ning vestluse teemades. Intervjuu kahest minevikusündmusest viidi läbi 20 soome rahvusest lapsega vanuses 5,5- 7,5 aastat ning seejärel võrreldi neid 20 varasemalt läbiviidud eesti vestlusega. Tulemustest ilmnes, et eesti ja soome laste vestlused ei erinenud oluliselt pikkuse ega emotsioonisõnade kasutuse poolest, küll aga leiti erinevus selles, millest lapsed rääkisid. Leiti, et võrreldes soome lastega asetasid eestlased sündmusi rohkem sotsiaalsesse konteksti ja rääkisid rohkem sündmustest, kus osalesid teised inimesed. Soolistest erinevustest leiti, et tüdrukud rääkisid rohkem mittesotsiaalsest kontekstist kui poisid. Olulisi soolisi erinevusi sõnade arvu, emotsioonide kasutuse ning muude vestlusteemade osas ei leitud.
Eesti koolilaste enesekirjeldused ning nende seos mõistestruktuuriga
(Tartu Ülikool, 2014) Vallimäe, Liina; Tulviste, Tiia, juhendaja; Arro, Grete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti laste kõne arengust 16-30 kuu vanuste laste näitel : magistritöö
(Tartu Ülikool, 2010) Kaljumäe, Kai; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti ning eestivene mees- ja naissoost õpilaste arusaamad iseseisvusest ning selle tähtsus nende jaoks
(Tartu Ülikool, 2012) Reiljan, Maria; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida iseseisvuse mõistet eesti- ja Eestis elavatel vene teismelistel vanuses 11-15 eluaastat, võrrelda seda soo lõikes ning vaadelda, kui tähtsaks peavad teismelised iseseisvust enda jaoks. Uurimuses osales õpilasi 36st eesti ja vene koolist, kokku 596 õpilast. Uurisin, kuidas määratlevad teismelised iseseisvuse mõistet endi jaoks, vastates lahtisele küsimusele „Mida tähendab sinu jaoks olla iseseisev?“. Iseseisvuse tähtsuse võrdlemise mõõtevahenditena kasutasin Schwartzi Portreemeetodi (Schwartz, 2001) väidet „Tema jaoks on oluline ise otsustada, mida teha; talle meeldib olla vaba ja sõltumatu teistest“ ning Õpilase väärtuste testi (T. Tulviste) väärtust „iseseisev“. Tulemused näitasid, et eesti ja vene koolide õpilaste arusaam iseseisvusest ei erinenud oluliselt ning et naised tõid iseseisvuse mõiste all võrreldes meestega välja rohkem teistest inimestest sõltumatust. Üldiselt hindasid õpilased iseseisvust endi jaoks suhteliselt tähtsaks väärtuseks. Tulemustest selgus veel, et õpilased, kes mõistavad iseseisvust kui ise ja teiste abita hakkama saamist, hindavad seda kõrgemalt kui õpilased, kelle jaoks iseseisvus tähendab üksi hakkama saamist.
Eesti õpetajate vanuse seos nende isiklike ja kasvatusväärtustega
(Tartu Ülikool, 2018) Martinson, Getter; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärgiks oli uurida Eesti lasteaia- ja kooliõpetajate vanuse seost nende isiklike ja kasvatusväärtustega. Uuringus osales 391 õpetajat (Mvanus = 46,6). Töös lähtuti Schwartzi väärtusteooriast ning andmete kogumiseks kasutati väärtuste portreeküsimustikku (PVQ). Kooskõlas varemavaldatud uurimistulemustega, hindasid nii isiklike kui ka kasvatusväärtuste puhul vanemad õpetajad noorematest rohkem alalhoidlikkust ning nooremad õpetajad väärtustasid vanemate õpetajatega võrreldes kõrgemalt eneseupitamist. Erinevalt varasematest tulemustest aga ei tuvastatud käesolevas töös ei isiklike ega kasvatusväärtuste tasandil seost õpetajate vanuse ning eneseületamise ja muutustele avatuse hindamise vahel.
Eesti põhikooli laste väärtused kahe uurimismeetodi võrdluses: väärtuste piltküsimustik lastele ja väärtuste portreeküsimustik
(Tartu Ülikool, 2015) Harro, Helina; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli võrrelda kahe erineva väärtuste uurimise meetodi, Väärtuste Portreeküsimustiku (Portrait Values Questionnaire, PVQ) ja Laste Väärtuste Piltküsimustiku (Picture-Based Value Survey for Children, PBVS-C), omavahelist kooskõlalisust ning uurida Piltküsimustiku abil saadud andmete varal Eesti laste väärtusi erinevates regioonides ning kooliastmetes. Andmeid koguti Piltküsimustikuga 335lt 1.-7. klassi õpilaselt nii Lõuna-Eestis (N=180) kui Põhja-Eestis (N=155) ja Portreeküsimustikuga 88lt Põhja-Eesti 4.-7. klassi õpilaselt, kes ühtlasi vastasid ka Piltküsimustikule. Küsimustike omavaheliseks võrdlemiseks kasutati nii üksikväärtuste kohta käivate piltide ja väidete omavahelisi korrelatsioone, peakomponentide analüüsi kui ka mitmemõõtmelist skaleerimist (Multidimentional Scaling, MDS). Tulemused näitasid, et kuigi mõlemad instrumendid aitavad leida teooriale vastava väärtusstruktuuri, esineb mõlema mõõtvahendi puhul üksikväiteid/pilte, mis oma väärtuskategooriaga hästi ei korreleeru või kokku sobitu. See tähendab, et kumbagi uurimisvahendit saab kasutada eraldiseisvalt, ent omavahel nende tulemused omavahel sel määral võrreldavad ei ole, et võimaldaksid instrumentide vahetumisel katseisikute väärtusstruktuuri muutumist uurida. Regioonide ja kooliastmete vaheliseks võrdluseks kasutati sõltumatut T-testi ning tulemused näitasid, et statistiliselt olulised erinevused väärtuste vahel erinevates Eesti piirkondades olid traditsioonilisuses, konformsuses, hedonismis ja stimulatsiooni otsimises. Enim hindasid Põhja-Eesti õpilased hedonismi, Lõuna-Eesti lapsed aga heasoovlikkust. Kooliastmete vahelise võrdluse põhjal eelistasid 1.-3. klasside õpilased heasoovlikkust ning 4.-6. klasside õpilased hedonismi. Vanuseastmeti olid olulised erinevused aga vaid heasoovlikkuse, saavutuse, hedonismi ja stiimulite otsimise eelistuste vahel.
Eesti teismeliste ettekujutus ideaalsest mehest ja naisest
(Tartu Ülikool, 2016) Kuus, Liisa; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö käsitleb teismeliste ettekujutust ideaalsest inimesest. Uuringus osales 207 teismelist (123 tüdrukut, 84 poissi), kellest 102 kuuendast klassist ja 105 kümnendast klassist. Uurimiseks kasutati Gibbonsi ja Stilesi (2003) joonistamismeetodit ja kümne väitega küsimustikku. Üldiselt kinnitasid tulemused varasemate uuringutega leitut. Tulemuste põhjal peavad teismelised kõige olulisemaks lahkust ja ausust. Mehi ja naisi kujutatakse soostereotüüpsetes tegevustes. Seksikust peetakse oluliseks omaduseks. Oluliseks peetakse ka head töökohta, aga jõukuse suhtes ühest seisukohta ei ole ehkki meeste puhul peetakse jõukust olulisemaks kui naise puhul. Ootuspäraselt peegelduvad teismeliste hinnangutes nii individualistlikele kui ka kollektivistlikele riikidele omased väärtused.