Sirvi Autor "Tuvi, Iiris, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

Alalävise semantilise praimimise mõju lihtsatele valetamise ning tõe rääkimise otsustele
(Tartu Ülikool, 2020) Loorits, Sirli; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähe on uuritud alalävise praimimise mõju valetamisotsustele. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas alalävise praimimise teel on võimalik praimida inimesi andma kas rohkem tõeseid vastuseid või rohkem valevastuseid mängus, mida kasutatakse valetamise uurimisel. Katses analüüsiti 32 inimese andmeid. Ilmnes, et alalävine semantiline praimimine ei mõjutanud inimesi andma rohkem ausaid või valesid vastuseid. Leiti üks statistiliselt oluline erinevus reaktsiooniaegades semantiliselt tähenduslike ja mittetähenduslike praimide vahel. Tähenduslike praimide korral oli reaktsiooniaeg pikem kui mittetähenduslike praimide korral. Järeldati, et alalävised semantilised praimid küll mõjutavad inimeste käitumist, kuid mitte nii tugevalt, et see mõjutaks valetamisotsuse langetamise sagedust.
Deceptive behaviour modulation by feedback strategies and by inhibitory potential of the gene GABRA2 (rs279858)
(Tartu Ülikool, 2019) Luman, Andre; Bachmann, Talis, juhendaja; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Some research has been done on the effect of heritability of the deceptive behaviour, but very little is known about the effect of specific genes. In this study the effect of gene GABRA2 SNP rs279858 on the propensity to lie and on reaction time (RT) in the ‘Circle Game’ was investigated. Significant main effect of rs279858 on RT in ‘Circle Game’ and a significant interaction of rs279858 and sex on the propensity to lie were discovered. A significant learning effect in the ‘Circle Game’ was also found and a significant RT deception effect described in numerous previous studies was confirmed.
Eesti laste vaimse tervise näitajad seoses sõltuvusainete tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2025) Pajuri, Eva-Maria; Tuvi, Iiris, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Eesti laste vaimse tervise näitajaid seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Uurimistöös on kasutatud Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS koostatud Eesti laste vaimse tervise uuringu andmeid. Antud uurimistöö valimisse kuulus 499 vastajat vanusevahemikus 11-19 aastased. Uuringus selgus, et kõrgem ärevuse, depressiooni ja ärevuse ning depressiooni koguskoori tase on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Lisaks selgus, et sugu, kooli piirkond, perekonna rahaline seis ja sõltuvusainete tarvitamine ennustavad ärevuse sümptomite esinemist 12,3%, depressiooni sümptomite esinemist 15,0% ja ärevuse ning depressiooni esinemist 14,7%. Lisaks leiti, et tüdrukud võivad olla vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele. Uuringu käigus selgus ka, et ärevuse ja depressiooni vahel esineb tugev positiivne seos. Käesolev uuring annab võimalust seirata noorte vaimse tervise olukorda ja sõltuvusainete tarvitamise trendi Eestis.
Effects of excitatory transcranial magnetic stimulation on deceptive behaviour
(Tartu Ülikool, 2018) Uusen, Trine; Tuvi, Iiris, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present study investigated the effects of excitation of the dorsolateral prefrontal cortex (DLPFC) with repetitive transcranial magnetic stimulation (rTMS) on deceptive behaviour. The event-related potential (ERP) component P300 is well known as a neural marker of deception. P300 amplitude was examined in response to critical, familiar, and neutral stimuli in a task similar to the concealed information test. The electroencephalography (EEG) of 13 volunteers was recorded combined with rTMS. We did not find a difference in response to rTMS between right and left DLPFC as initially expected. However, TMS elicited a higher mean P300 amplitude to the critical stimulus compared to sham condition. Therefore, noninvasive prefrontal cortex excitation by rTMS can be used to increase the sensitivity of P300 to critical items in an analogue of the concealed information test.
Kontrollitud tähelepanu hoidmise treeningu ülekandeefekt tähelepanu suunamise efektiivsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Jadrina, Marija; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva pilootuuringu eesmärgiks oli uurida endogeense tähelepanu hoidmise treenimise tõhusust ja selle mõju nii endogeense kui eksogeense tähelepanu suunamisele. Töö peamiseks hüpoteesiks oli see, et tähelepanu hoidmise treening suurendab endogeense tähelepanu suunamise efektiivsust samas kui eksogeense tähelepanu suunamise efektiivsus ei muutu. Hüpoteesi testimiseks kasutati segatüüpi katseplaani, kuna kombineeriti nii sõltuvate kui sõltumatute muutujate katseplaani baastaseme mõõtmisega. Esiteks, mõõdeti 13 katseisiku endogeense ja eksogeense tähelepanu ulatust kasutades tähelepanu suunamise katset. Teiseks, 6 inimesest koosnev eksperimentaalgrupp sai kolm tähelepanu hoidmise treeningut ühe nädala jooksul. Lõpuks, mõõdeti tähelepanu ulatuse taaskord ning analüüsiti tähelepanu hoidmise treeningute efektiivsust. Uuringu tulemustest selgus, et endogeense tähelepanu treening ei omanud statistiliselt olulist efekti endogeense tähelepanu ulatuse suurendamisele ega eksogeense tähelepanu ulatuse muutmisele.
KüberTiigrid: Eesti tütarlaste küberõppe suunalist karjääriorientatsiooni mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2024) Tafenau, Heli; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas hindavad 2022. aastal toimunud Küberakadeemias osalenud tüdrukud enda motivatsiooni küberturbega tegelemiseks nii programmi käigus kui ka edasiste karjäärivalikute osas, samuti millised on need tegurid, mis võivad mõjutada küberturbe suunalist karjääriorientatsiooni. Poolstruktureeritud intervjuudest võttis osa 8 tüdrukut, kellest pooled sooritasid Küberakadeemia lõpueksami ja pooled mitte. Intervjuude tulemusel selgus, et Küberakadeemia lõpueksami sooritanud tüdrukute õpimotivatsioon oli programmi alguses madalam kui lõpueksami mittesooritanute oma, kuid suurenes õpingute käigus. Tüdrukud, kes programmi lõpetasid, olid oma varasemate teadmiste ulatuse osas enesekriitilisemad, kuid samas tunnistasid nad rohkem kogetud raskuseid ning hirme. Õpingute jooksul toetusid lõpueksami sooritanud tüdrukud erinevatele tugiisikutele ja -meetmetele, mis võisid soodustada õpingute edukat lõpetamist. Küberturbe suunalise karjääriorientatsiooni osas on erisused väikesed, kuid lõpueksami sooritanud tüdrukud on altimad kaaluma hariduse omandamist ja karjääri küberturbe valdkonnas.
Pilkkontakt ülekuulatava rollis sotsiaalselt ärevamatel ja vähem ärevatel inimestel
(Tartu Ülikool, 2017) Tennisberg, Lilian; Tuvi, Iiris, juhendaja; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti, kuidas mõjutavad ülekuulatava rollis katseisikule antud roll ja sotsiaalärevuse tase pilkkontakti kogupikkust ja pilkkontakti tekitamise kordade arvu vestluspartneriga. Eksperimendis osales kokku 66 üliõpilast, kes olid FNE-B skaala alusel jaotatud rohkem või vähem ärevate gruppi, täites eksperimendis endale juhuslikult tõmmatud valetaja või tõerääkija rolli. Eksperimendis paluti osalejatel täita etteantud stsenaariumit, mida neil katse lõpus võimalikult täpselt kirjeldada paluti. Pilkkontakti analüüsimiseks vajalikud andmed saadi Tobii prillide ja Tobii Studio arvutiprogrammi abil. Töös ei leitud kinnitust hüpoteesidele, et sotsiaalärevus katseisikute pilkkontakti kogupikkust või pilkkontakti tekitamise arvu oluliselt mõjutaks. Samuti ei leitud kinnitust hüpoteesile, et pilkkontakti kogupikkus sõltub sotsiaalärevuse ja rolli mõju vahelisest interaktsioonist, kuid peaaegu oluliseks osutus rolli mõju pilkkontakti kogupikkusele. Töös arutletakse saadud tulemuste võimalike põhjuste ja tulevikuperspektiivide üle.
Seosed kognitiivse kontrolli, lihtsa petukäitumise ja dopamiinisüstemi geeni COMT rs4680 vahel
(Tartu Ülikool, 2017) Anja, Tambet; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada kognitiivse kontrolli, petukäitumise ja COMT rs4680 geenivariandi omavahelised seosed. Selleks disainiti vastav katse, kus katseisikud (n = 72) sooritasid kolm katseosa. Esimeseks osaks oli Ringide mängu mängimine. Mäng on eelnevalt valideeritud ja spetsiaalselt loodud valetamise, kui eelduslikult suuremat kognitiivset ressurssi nõudva tegevuse tuvastamiseks. Katse teiseks osaks oli klassikalise Stroopi testi sooritamine, selleks et registreerida inkongruentsete, kui suuremat kognitiivset kontrolli nõudvate katsetingimuste andmed. Katse kolmanda osa moodustas DNA-proovi andmine, mis võeti süljeproovi kujul. Genotüpiseerimise tulemusena jagati katseisikud geeni COMT rs4680 genotüüpide alusel homosügootseteks Met/Met ja Val/Val genotüübi ning heterosügootseteks Met/Val genotüübi kandjateks. Uuringu üheks huvipakkuvamaks tulemuseks võib pidada seda, et valetamine ei pruugi olla alati tõe rääkimisest keerukam kognitiivne protsess. Teema edasine uurimine on vajalik.
Tagasiside tüübi mõju valetamise sagedusele ning selle seos ärevusega
(Tartu Ülikool, 2019) Linntam, Urmo; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Valetamiskäitumise seost saadava tagasiside ja ärevusega on seni vähe uuritud, kuigi selle uurimise kaudu on võimalik vastata paljudele praktilistele küsimustele. Viidi läbi eksperiment, mille katseisikud mängisid läbi kahes plokis, mis sisaldasid erinevaid tagasiside tüüpe (karm ja leebe) ning mille vahepeal toimus ärevuse mõõtmine STAI ärevustestiga. Mäng võimaldas katseisikutel (n=40) valetada punktiskoori potentsiaalseks suurendamiseks. Tulemustest selgus, et ei leitud ühtegi statistiliselt olulist erinevust tagasiside tüübi, ärevustaseme ja valetamise sageduse vahel (p>.05). Küll aga leiti, et katseisikute reaktsiooniaeg valetava vastuse sisestamisel oli pikem kui tõese vastuse sisestamisel (p=.003, partial ƞ²=.228). Võib järeldada, et tagasiside ei oma tähtsust valetamise sagedusele.
Tähelepanuprobleemide esinemine Eesti koolilastel
(Tartu Ülikool, 2025) Uibokand, Mirelle; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Murd, Carolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida tähelepanuprobleemide levimust Eesti laste seas, uurides tegureid, mis võivad olla seotud ATH sümptomite esinemisega. Analüüsiti Eesti laste vaimse tervise uuringu raames kogutud 496 Eesti kooliõpilase ning nende vanemate vastuseid PSC-17 ja Kidscreen School Environment küsimustikele. Uuringus osales kokku 224 poissi ning 265 tüdrukut vanuserühmades 11-14 ning 15+. Tehti logistilise regressiooni ja kirjeldava statistika analüüsid. Selgus, et tähelepanuprobleemid on sagedasemad vanemate laste seas ning on seotud une madala kvaliteedi, kooliga rahulolu puudumisega ja internaalsete ning eksternaalsete sümptomitega. Sugudevahelised erinevused ja seos ATH diagnoosiga ei osutunud statistiliselt oluliseks, mis võib viidata ATH aladiagnoosimisele ning ATH-le viitavate käitumismustrite vähesele märkamisele.
Transkraniaalse magnetstimulatsiooni efektid petukäitumisele ning petukäitumise sõltuvus prefrontaalsest dopamiini reguleerivatest geenidest COMT Val158Met ja VMAT1
(Tartu Ülikool, 2017) Treufeldt, Hõbe; Tuvi, Iiris, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub ebaausa suhtlemise alusmehhanismide uurimisele ning üheks eesmärgiks oli korrata eelnevat leidu, et dorsolateraalse prefrontaalkoore (DLPFC) pidurdamine korduva transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (rTMS) mõjutab valetamise suunda (Karton & Bachmann, 2011). Katseisikute vasakut ja paremat DLPFC-d mõjutati rTMSi pärsiva režiimiga (1 Hz) peale mida mängiti arvutil mängu, mis võimaldas valetamise abil oma punktiskoori kasvatada. Tulemused ei näidanud rTMSi mõju valetamisele. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kuidas on valetamisega seonduvad parameetrid (reaktsioonikiirus, tagasiside, impulsiivsus) seotud prefrontaalset dopamiini reguleerivate geenidega COMTVal158Met ja VMAT1. Keerulise tõe ning valetamise protsendid eristusid VAMT1 A ja G polümorfismide gruppides olulisel määral (p<.039). Ilma rTMSita katses ilmnesid ringide mängus erinevused lihtsa tõe rääkimise ja keerulisema tõe rääkimise reaktsiooniaja kiirustes F(1,388)=43.0, p<.001. Välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja uurimuse edasised suunad.
Tunnistajate mälu eksperimentaalne uurimine - illusoorse kogemuse tekke võimalusest sõltuvalt selle kogemuse võimalust eitavast instruktsioonist
(Tartu Ülikool, 2020) Unus, Karoli; Bachmann, Talis, juhendaja; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Vaimse tervisega seotud hoiakud Eesti lastel
(Tartu Ülikool, 2025) Jänes, Heidy; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuring keskendus Eesti laste vaimse tervisega seotud hoiakutele ja uskumustele, eriti abi saamise võimalikkusesse uskumisele ja häbimärgistamisele. Meetodiks oli „Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU)“ raames läbiviidud elektrooniline küsitlusuuring, mille valimist kasutati 11–17-aastaste laste ja nende vanemate vastuseid. Peamised tulemused olid: (1) Tüdrukud ja vanemad lapsed (15–17-aastased) stigmatiseerisid vaimse tervise probleeme vähem ja uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem kui poisid ja nooremad lapsed (11–14-aastased), (2) Samuti stigmatiseerisid vähem lapsed, kelle sõbrad olid kogenud vaimse tervise probleeme, (3) Vanemad uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem ja stigmatiseerisid vähem kui lapsed ning (4) Madalama haridustasemega vanemate lapsed stigmatiseerisid rohkem. Uuringu tulemustest lähtuvalt on ilmnenud vajadus suurendada Eesti laste teadlikkust vaimse tervise teemadel haridusprogrammide ja peresisese suhtluse kaudu.