Browsing by Author "Uiboaed, Kristel"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • No Thumbnail Available
    Item
    MOOC „Infopädevus“ - mugav läbida ja läbikukkumine on välistatud
    (2018-03) Neerut, Lilian; Seiler, Vilve; Uiboaed, Kristel
  • Thumbnail Image
    Item
    Seminar of three Baltic Universities "Open Science, Open University and Open Mind"
    (2017-05-25) TÜ Raamatukogu; Kass, Kadi; Seiler, Vilve; Neerut, Lilian; Bachmann, Signe; Mišin, Maksim; Uiboaed, Kristel
  • Thumbnail Image
    Item
    Verbiühendid eesti murretes
    (2013-11-15) Uiboaed, Kristel
    Doktoriväitekiri käsitleb tegusõna käändelise ja pöördelise vormi ühendeid (nt hakkas astuma, tahtis kuulata), nende tähendusi ja varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja on esimene kõiki eesti murdeid hõlmav korpuspõhine statistiline lauseehitust puudutav uurimus. Töös on rakendatud tänapäevaseid kvantitatiivseid ja korpuslingvistilisi meetodeid, mida murrete uurimisel on siiani vähe tehtud. Tavapäraselt on murdeuurimine keskendunud rohkem häälikulise, vormimoodustusliku ja sõnavaralise varieerumise uurimisele, mis jaotavad eesti murded põhja- ja lõunaeesti murreteks. Väitekirja tulemusena aga selgub, et lauseehituslikul tasandil on olulisemad erinevused hoopis ida- ja läänemurrete vahel. Sellel on mitmeid põhjusi, kuid üks olulisemaid on kindlasti see, et lauseehituse tabamine on märkimisväärselt keerulisem kui sõnavaraliste erinevuste hoomamine (näiteks õun ja ubin). Lauseehituslikul tasandil ilmnevad lahknevused pigem sagedusmustrites; näiteks läänepoolsetes murretes öeldakse sagedamini „mul sai töö tehtud“, kuid idamurretes on tavalisem peaaegu samatähenduslik väljend „mul oli töö tehtud“. Lausetasandil erineb varieerumine leksikaalsest seega vähemalt kahel viisil. Esiteks on mõlemad esitatud konstruktsioonid igapäevased ka kirjakeeles, mistõttu selliseid keelejooni pole võimalik kirjeldada vastanduse kaudu, kas mingi keelenähtus vaadeldavas piirkonnas esineb või mitte. Teiseks ei saa lauseehituslikke konstruktsioone pidada iseloomulikuks ainult ühele murdele, erinevused ilmnevad kasutussageduses ning harva on sellised nähtused piiratud kitsa geograafilise piirkonnaga. Seda kinnitavad ka eelnevad uurimused. Doktoriväitekiri esitab ühelt poolt ülevaate kahe tegusõna erinevate ühendite varieerumisest ja nende grammatilistest funktsioonidest eesti murretes. Teisalt annab uurimus panuse murdesüntaksi uurimisvaldkonda, lisab teadmisi lauseehituse uurimisega seotud probleemidest murretes ja pakub neile ka võimalikke lahendusi. Töö tulemused osutavad, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete vahelised erinevused tunduvalt suuremad kui tavapäraselt väga erinevateks peetud põhja- ja lõunaeesti murretes. Uurimus näitab, et läänepoolsed murded kasutavad kahe tegusõna ühendeid märgatavalt rohkem, samuti erinevad murrete lõikes nende tegusõnaühendite kasutusfunktsioonid. Töö tulemused võimaldavad tulevikus paremini seletada kirjakeelsete lausekonstruktsioonide päritolu ja arengut, on abiks keelekontaktide ja -ajaloo uurimisel ning illustreerivad, kuidas lauseehitusliku tasandi kaasamine uuringutesse võib meile eesti murrete kohta anda täiesti uudset ja olulist informatsiooni.